Panen oma vahepealsed saavutused ka kirja, siis hea hiljem vaadata:
Pühapäev: läbisin 10 otsa ehk siis 200 meetrit. Vahepeal ähkisin ja siputasin niisama.
Kolmapäev: Oli kindel plaan minna vesiaeroobikasse. Poiss mängutuppa ja ise basseini. Sain vist umbes 10 minutit oldud, kui mängutoa-neiu tuli mind otsima. Poja oli saapad jalga tõmmanud, põrandal pikali ja tahtis "ära". Ära me siis läksimegi. Kui ta lõpuks maha oli rahunenud, siis seletas mulle ilusti, et tema hakkas jonnima, sest mängutoas oli võõras tädi... No oli jah võõras - tavaline tädi oli puhkusel. Aga tavalist tädi oli ju ka ainult kaks korda nähtud.
Neljapäev: Uus katse. Seekord siiski poja issiga töö juures niikaua. Läbisin 12 otsa ehk siis 250 meetrit.
Laupäev: Mehed kahekesi kodus ja mina lippasin basseini. Läbisin 16 otsa ehk 350 meetrit. Olin enda üle uhke, sest esimesed 50 meetrit suutsin läbida järjest, vahepeal ähkimata.
Esmaspäev: Täna siis jälle pojaga kahekesi. Ettevalmistavalt pikad jutud räägitud. Kõigepealt käisime koos basseinis ning sulistasime veidi, siis tema riidesse (mille käigus pesti ennast ülihoolikalt ja taheti isegi sauna, kuhu enamasti keeldutakse minemast )ja mängutuppa. Mängutoas võttis mul kaela ümbert kinni ja ütles, et ta tuleb parem veel ujuma... Aga siiski oli nõus peale pisikest vestlust mängima jääma. Ja mängis ilusti. Läbisin 10 otsa.
Teisipäev: Pojal lastehoiu mänguhommik. Seega olin basseinis üksi. Arvasin, et tavapärasel ajal on vesiaerobika ning siis ühinen vaikselt, kuid täna ei olnudki. Seega ujusin. Peale kuuendat otsa (proovisin krooli) olin läbi nagu läti raha ja mõtlesin, et kas ma ikka jõuan 10 otsa ära teha. Aga kui olin natuke ähkinud ja niisama mõnulenud, läks enesetunne taas paremaks ning lõpptulemusel läbisin täna kokku lausa 16 otsa. Oleks veelgi võinud, sest basseinis on päikesega hästi mõnus olla, aga tuli meelde, et peaks mehele sünnipäevakingituse ära ostma, enne kui hilja ja nii ma siis lõpetasingi.
