Laupäeval jooksma ei jõudnud - laulupeo rongkäik ja mis-kõik-veel.
Ja laupäeva öösel vastu pühapäeva hakkas jalg valutama. Lihtsalt niisama. Ilma ühegi põhjuseta. Ja valugi oli selline nõme, mitte konkreetne. Ei olnud nagu lihas ja ei olnud nagu luu. Ei olnud pahkluu ja mitte ka nagu säär. Aga valus oli. Ja käies võttis liipama hetketi. Mõtlesin siis pühapäeva "vaba päeva" võtta, et jalg puhtaks. Kuid kahjuks see asja ei parandanud - öösel andis tunda ja esmaspäeva hommikul tegin tööle minnes "tirilimps-poolteist" sammu.
Kuid töö juures trepist alla minnes tegin avastuse, et varbale toetudes ei olnudki nii valus. Ja otsustasin õhtul proovida.
Jalg andis tunda, kuid ei olnud väga valus. Igatahes palju mõnusam, kui päeval käies. Sibasin oma ringikese ära ja tundsin end päris hästi. Esimene kilomeeter aeglane, teine veidi kiirem. Siis tuli mõte proovida iga järgmine veel kiiremini joosta. Ja see rikkus asja, sest kolmas oli liiga palju kiirem teisest. Mõtlesin, et "ah, ma nagunii ei jaksa, las jääb" ja siis õnnestus lausa iseenesest ikkagi kuidagi nii, et iga järgmine kilomeeter oli eelmisest paar sekundit parem. Viimane kilomeeter oli väsitav, aga koju ma jõudsin. 52min ja 8km http://connect.garmin.com/activity/536749440
No comments:
Post a Comment