26.mai

Aeg läheb meeletult kiiresti ikka. Eriti looderdades. Täna lõpuks tegin natukenegi midagi, millest võiks kribada. Kella unustasin koju, seega ei mingit plaani ega aega, kuid ikkagi. Käisime siis lapsega ujumas. Kodus istus semu kärusse ja mina sõidutasin teda siis kiirkõnnil lasteaia poole. Eriti ähkima võttis suur tõus lükati silla juures. Seal oli suurekivilist kruusa rajale pandud. Rattad vajusid sisse ja suured kivid jäid ette. Aga üles jõudsin. Lateaias siis tund ujumist - semu ujus ja sukeldus, mina liiklesin talle järgi ja vahepeal sukeldusime koos. Ja seejärel kiirkõnniga uuesti teistpoolt Piritat koju tagasi. Jalad täitsa natuke väsinud.