Suurjooks sai siis joostud...
No umbes "pea vastu seina" tulemus. Ilm oli ilus. Päevitamiseks, aga mitte jooksmiseks. Kui staadionil enne jooksu veel oli natuke tuult, siis jooks toimus nagu kotis. Vaid neli kilomeetrit enne lõppu oli ühe põllusiilu ületamisel õrna tuulehoogu tunda ja see oli nagu hingeõnnistus, aga kahjuks oli see õnnistus liiga hilja ja kaugelt liiga lühiajaline. Aga kui algusest alustada, siis kohale jõudsime ilusti. Sain oma stardimaterjalid kätte ning tunnike möödus kiirelt. Kella panin tööle umbes minut enne tegelikku starti, sest rahvas hakkas äkki kõik liikuma ja arvasime, et ju me siis lihtsalt ei kuulnud stardipauku. Esimene kilomeeter oli normaalne, arvestades seda, et tugev küünarnukitunne oli kogu aeg. Teise kilomeetri lõppu jäi esimene vahefiniš, mis oli suure tõusu poole peal ja see tõmbas mu pulsi utoopilistesse kõrgustesse. Aeglasemalt ei saanud ka minna, sest inimesi oli nii tihedalt, et seal tuli liikuda ühises tempos. Pärast astusin kõrvale ja lasin paarikümne meetri jooksul jalutades veidi taastuda. Üldiselt tundus, et üldse oli eilne ilm pulsi mõistes kehva - veel paari inimese käest kuulsin (nendest üks suht koht hästi treenitud), et keskmine tõusis kuidagi väga kõrgeks. Eks see kuumus tegi oma töö. Peale esimest joogipunkti viiendal kilomeetril läks veidi kergemaks. Selleks hetkeks olid kiirelt liikujad oma teed läinud ja ma ei jäänud otseselt kellelegi ette. Kes mööda joosta tahtis, see sai seda teha ning juba hakkasin siin-seal nägema "tuttavaid" nägusid, kes umbes samas tempos liiklesid. Veel üks raske moment tuli minu jaoks päris lõpus, kui lubasin endale, et viimasel kilomeetril enne finišit enam "pulsirahustusaeglustusi" ei tee. Raske oli - selle hetkeni, mil ümber viimase majnurga staadioni poole keerasin. Sealt oli küll veel tegelikult mitusada meetrit lõpuni, aga inimesi oli hästi palju, staadionimikrofoni jutt ja muusika kostsid hästi kõrvu juba. Oli tõesti tunne, et nüüd olen juba kohal, veel vaja vaid ära vormistada ja kõik ongi hästi. Enesetunne peale jooksu ülirahulolev ja tegelikult üllatavalt hea. See meeletu palavus jäi rajale maha ning staadionil oli jälle õhku, mida hingata. Kella unustasin jooksu lõpus loomulikult suure rõõmuga kinni panemat, nii et see tiksus veel miski seitse-kaheksa minutit mul käe peal, kuni oma auhinnakoti kätte sain ning mehe ja lapse üles otsisin. Tulemus siis siin. Jooksu statistiliselt umbes 12km, ametlik läbimisaeg oli 1:25:39. http://connect.garmin.com/activity/6040922
Täna oleme juba Saaremaal. Mina mõnulesin ja laisklesin, poja aga osales Angla tuuliku jooksu tillujooksul. 330m, aeg 4:08 (sinna sisse jäi ka käpuli kukkumine ning pealepuhumine/lohutamine) http://connect.garmin.com/activity/6040914
No comments:
Post a Comment