Oi ma olin täna tubli. Võtsin kodust oma muusika kaasa ning sammusin endale meeldiva jooksuraja peale, mille televiisor on vussis (tänu sellele rada sageli vaba). "Programmeerisin" ära ja hakkasin sibama. Korra lõpu eel läksin pudeliga hädapiduri nupu vastu, kuid arvasin, et see sadakond meetrit, mis ma nüüd tegelikult rohkem jooksin sai kompenseeritud sellest sundpausist, mille jooksul rada uuesti tööle turgutasin. Distants 6,5 kilomeetrit. Tõusunurk 2%. Aeg umbes 41 minutit ja 30 sekundit. Tempo esimesed 5,5 kilomeetrit 9,1km/h ning siis viimase kilomeetri ajal tõstsin vaikselt. Viimased 200m jällegi tempos 12km/h. Ise olen jube rahul. Kõige rohkem sellega, et teisest kilomeetrist alates oli kiusatus tempo alla lasta ja kõndima jääda, aga sain sellest üle. Ning peale neljandat kilomeetrit läks juba kergemaks ka.
Aga üks mis kindel - jooksurajal on raskem joosta (minul) kui looduses. Tempo 9,1km/h teeb kilomeetri ajaks ju ainult 6m35sek tegelt, aga ikkagi on see nii raske ja väsitav. Kindlal maal on kergem joosta kauem ja kiiremini.Pärast veel natuke kõhulihaste harjutusi masinate abil ning vist umbes esimest korda elus tegin ka jooksujärgseid veinitusi natuke.
No comments:
Post a Comment