...seestap kordame jälle: paha siga, sada viga.
Reedel ma jooksma ei jõudnudki. Tegelikult olid mul hommikul juba pooled riided seljas, kui mees küsis, et kas ma ei tahaks minekut edasi lõkata. Võtaksin päeval kuti kaasa ja saaks poiss rattaga ka sõita. Nii ma siis ei läinud. Ja siis keeras ilma ära ja siis... ei läinudki me üldse kuhugi.
Laupäeval ei olnud ka mingit tunnet. Kuid vedasin päeval siiski poja välja. Filtri tee oli mingi lollaka võistluse pärast ikka veel kinni, seega ei saanud tavapärast ringi minna. Poja pidas hästi vastu, kui ma teda siin ja sel solgutasin. Kokku 8,7km ja 56min http://connect.garmin.com/activity/572311534
Täna... Njah. Täna ei olnud mul millekski tuju. Kuigi kokkuvõttes tuli tujutut ringikõndimist päevaste tegutsemiste peale ikka üksjagu.
Ja kui juba sajast veast rääkida - mu jalg valutab jälle. Ma ei suuda meenutada, kas juulis oli tegu parema või vasaku jalaga. Aga ilmselt palju vahet ei ole, sest seekord on testmoodi. Parema jala pahkluu oleks nagu "kinni kiilunud". Peale pikka aega ühes asendis olemist võtab täitsa liipama ja ragiseb ning raksub. Nagu murduks midagi veidi lahti. Siis on enam-vähem korras. Tunda on, aga ei midagi katastroofilist. Kuni järgmise pikema pausini. Väikest hirmu hakkab tekitama, sest olukord on kestnud juba veidi üle nädala ja ei näita hetkel küll veel paranemise tundemärke.
No comments:
Post a Comment