29.august - Miks on blondiini aju hommikul hernetera suurune?

...sest ta paisub öösel.

Minu puhul peab see viimasel ajal liigagi palju paika. Läksin õue ja isegi siis ei tulnud meelde, et ma pidin helkuri võtma. Alles umbes Sõjaväekalmistu juures puude all ja heledalt valgustatud tunnelist välja tulles tekkis arusaam, et olen ilmselt päris nähtamatu juba hämaruse/pimeduse piiril.

Aga alustades algusest, siis kell võttis satelliidiühenduse kuidagi väga kiirelt taha. Ilmselgelt oli mingi satelliidi asemel orbiidil tiirlev UFO, mis sellele kaasa aitas. Sest kui ma rahulikult oma 6:30-6:40 tempos sibades liikusin, piiksus kell äkki täiesti vales kohas ja teatas rõõmsalt, et "kilomeeter joostud, tempo 5:20". Eeeee... Ma ei lidunud parimatelgi päevadel nii kiirelt. Mitte et mulle ei meeldiks sellise enesetundega arendada 5:20 tempot, aga olgem ikka realistid. Seejärel UFO lahkus orbiidilt, sest ülejäänud kilomeetrid olid õige pikkusega ja piiksud käisid õiges kohas (siis umbes 150m enne tavapärast tulenevalt ufo-kilomeetrist).

Kohe, kui esimene ulmeline kilomeeter läbitud sai, nägin meie lennukit õhku tõusmas. Ta läheb enamasti veidi peale üheksat. Aga eile tuletas see mulle meelde, et ma pidin päeval töö juures tuleva käimisvõistluse osavõtu registreerimise ära tegema. Ja loomulikult ei teinud. Sest unustasin selle poole minutiga, mis ma oma laua juurde läksin...

Aga jooksmine oli päris hea. Pimedas on teistmoodi. Ja juba mitmendat korda järjest kohtun ma kahe noormehega kes ratastega sõidavad ning teine nendest ütleb mulle tere. Ja ma ei saa pimedas aru, kes see on. Või näen ma siis lihtsalt nii vana välja, et poiss teretab viisakusest. :)

Täna avalikustati maratoni tempomeistrite nimed. Ja kui mul ei olnud mingeid eesmärke ega ambitsioone, siis nüüd olen ma teadmise ees, et 4:45 tempot teeb Ain-Ivar ja 5:00 tempot Valdo. Ja nüüd tahaks ju mõlemaga koos joosta. :P Algul ühega, siis teisega ja "surres" omaette? Kõlab nagu plaan, või mis....