Lähenevad jõulud, ilm ja oma laiskus on tekitanud olukrra, et õhtuti peaaegu enam jooksma ei jõuagi. Täna äkki meenus Trishka kunagine lause, et ta ainus jooksmisaeg on lapse uneajal. Otsustasin siis ka proovida - poja voodisse ja ise sibama. Suurele ringile minna ei tihanud. Jooksu tempost on päris hästi näha, et süda ka ikka üksjagu valutas. Aga poja magas ilusti ja kõik läks hästi. 6,15km ja aeg 34:25. http://connect.garmin.com/activity/3362665