Sunday, April 27, 2014

27.aprill - Taevas olgu kiidetud spordimuttide eest

Imelise ilmaga nädal on olnud. Mis on täiesti plaaniväliselt kulgenud. Lühikokkuvõttes oleksid märksõnad: väga paha tuju, neiu hankis kõhuviiruse, poja sai ka kõhuviiruse.

Eile varahommikul oli jooksutuju, keskhommikuks see tuju haihtus. Päeval siiski pool-vägisi end uksest välja ajasin. Soe, mõnus. Tuul oli teiselt poolt kui tavaliselt. Mis tähandas, et õrnalt oli tuult tunda vangla juures ja tunnelites, kuid Järvena ääres olitavapärase vastutuule asemel hoopiski tuulevaikus (jooksu mõttes, sest taganttuult ju tähele ei pane).
9km ja 57min http://connect.garmin.com/activity/487563079

Täna uuesti väikesele ringile lõuna ajal. Nagu ikka olid jalad alguses veidi imelikud. Pahkluu juurest väsinud ja puha, kuid see tunne läheb üle. Jooksin tempot vaatamata, lihtsalt, et oleks mõnus. Ja kui hakkasin lähenema kohale, kust tagasi pöörates oleks kokku tulnud 8,5-9km... jäin mõtlema. Olin spordimuttidele küll juba öelnud, et sel nädalal ilmselt kukun väistlusest välja, sest ei saa normi täis, kuid... Jäin mõtlema, et kui Järve ringile minna (ja veel aeglasemalt joosta), siis oleks lootust... Ja nii ma siis läksin. Tegelikult oli mõnus, kuid kinnitust sai ka fakt, et nii soojal päeval võik üle tunni kestval jooksul ikka juba miskit joodavat kaasas olla. Paaril viimasel kilomeetril oleks juua tahtnud. Aga elasin üle ja mis kõige parem - sain oma miinimumaja ka tehtud. Väga uhke ja mõnus tunne. :)
13km ja 1 tund 27min http://connect.garmin.com/activity/488196238

Sunday, April 20, 2014

20.aprill - Marathon100 IV virtuaaljooks

Ässitasin vennaraasu virtuaaljooksu raames poolmaratoni proovima. Ja panin ka end samale distantsile kirja. Munadepühad Saaremaal - jookseme koos.

Reedel oli vennal palju toimetamist ja käisin tema tulevase abikaasaga koos hoopis sibamas. Ilm oli kevadine ja mõnus (et mitte öelda täiesti suvine) ning nii me läksimegi. Esialgne mõte oli neli kilomeetrit. Sildini ja tagasi. Aga siis tahtsime vaadata seda imeilusat suvituskohast kujundatud kodu ning sibasime sinnani. Ja siis tagasi. Kokku tuli 5km ja 35min http://connect.garmin.com/activity/483648720

Laupäeval siis poolmaraton. Ilm jälle täiesti suurepärane. Esimene sooring oli mõnus. Kui välja arvata see, et vastalt enne suurele teele tagasi jõudmist nägime ussi. Kes oli surnud, aga nägi ikka veel täitsa elus välja. Päris vastik. Etteruttavalt võib öelda, et teisel ringil oli mingi masin ta'st veel üle sõitnud ja ta nägi juba märksa lapikum ja surnum välja. :D
Esimene ring tehtud, oli koduväravas joogipaus ja võtsime paariks kilomeetriks vennanaise kampa. Ja siis juba teine ring vaid lõpuni joosta. Minu üllatuseks oli hästi mõnus ja kerge jooks. Lobisesime sisuliselt terve aja, enesetunne oli hea. Lõpus oleksin ma võib-olla veidi-veidi kiireminigi jõudnud, kuid me tahtsime koos joosta ja seda tegimegi. Ainus "nukker" moment oli siis, kui venna endomondo 21,5km täis piiksus. Minu Garmin palju täpsema mõõtmisega näitas, et ma pean veel 260m jooksma. Väga ebaõiglane. :D
21,5km ja 2 tundi 27min.   http://connect.garmin.com/activity/483648692

Wednesday, April 16, 2014

16.aprill - Alma Linnasprint

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, kuidas ma täiesti juhuslikult sattusin mõned nädalad tagasi FB's Linnasprindile. Asi toimub juba aastaid, kuid mina ei olnud kuulnudki. Ja kannäe - võimalus perega osaleda. Mõtelsin, et see oleks ju vahva. Meest ei pidanud ka kaua veenma... Kirja ma meid panin.

Minu plaan oli lihtne - mees on hea orienteeruja, tema näitab teed, mina siban järgi ja kantselan pudinaid. Ilus plaan kukkus kokku eile päeval, kui neiu lasteaiakasvataja helistas ja ütles, et piigal on 38,8 palavik. Esimese hooga mõtlesin eile õhtul, et üritus jääb ära. Kuna start oli avatud 18:30'ni, siis pidime (hoolega paika pandud plaani alusel :P ) kodus kümme minutit peale viite kokku saama - mina töölt, mees suslikutega lasteaiast. Nüüd seda varianti enam ei olnud.
Siis meenus, et nüüd on ju kesklinna elanikel "parkimistsoonid". Meie tsooni piir jookseb sobivalt mööda Endla ja Tõnismäe tänavat. Selgus aga, et ei ole sugugi lihtne infot saada, et kus ma siis ikkagi parkida tohin...
Abitelefoni proua oli küll abivalmis ja otsis minuga koos netis tükk aega, kuid ainus info, mis leidid, oli sama, milleni ma isegi jõudsin - piir läheb sealt, aga kas tänava keskelt või on terve tänav veel kallimas tsoonis... Ei tea.
Google maps näitas, et Rahvusraamatukogu ees on Citypark'i silt. Nende koduleht infot ei kinnitanud. Nende infotelefon... nojah, sisuliselt öeldi mulle, et kust nemad teavad. Et siis neil pole aimugi, kus nende parklad on...
Tallinna transpordiameti spetsialist konsulteeris kolme inimesega ja ütles, et "vist" peaks olema Rahvusraamatukogu ees kekslinna tsoon. Kuid kas see on linna parkimisala või mitte... Ei teadnud nemadki. Soovitasid märke vaadata. :)
Kõige täpsema info sain Rahvusraamatukogu infotelefonilt. Nende maja ees on linna maa ja kesklinna tsoon.

Selle teadmisega relvastatult sündis plaan - kui me pojaga lasteaiast minnes Rahvusraamatukogu ees parkimiskoha leiame, siis starti läheme. Ja kuna vahel peab vedama ka, siis kohe peale ristmiku ületamist oli esimene koht vaba. Keerasime sisse ja läksime.

Saime oma numbrid, poja suhtles lehm Lilliga.
Ja siis olime stardis. Minu üllatuseks anti start kellaajaliselt. :) Endomondot ei jõudnudki tööle panna. Kella käimalülitamine meenus ka umbes 300m hiljem.
Esimene mõte kaardile pilku heites: "Pagan, tänavanimesid ei olegi!" No ja see näitab minu taset ja oskusi ilmselt kõige suurepärasemalt. Kui ma lõpuks aru sain, kus me oleme (kaardi peal), siis ei olnud väga raske esimese (ametlikult viimase) punkti tuvastamine. Sinna me sibamisi sammud seadsime. Ja järgmine punkt... läke metsa, rappa ja kuhu iganes veel võimalik. Ma eksisin kardinaalselt ära. See täehndab, et ma teadsin küll, kus me oleme, aga ma ei saanud aru, kus see koht kaardi peal on... Tegin pojale (ja endale ka muidugi) mingi pea kilomeetrise lisaringi vist. Kui lõpuks aru sain ja teise punkti jõudsime, siis võitlesin soovigaa telefon võtta ja mehele pisardada, et see kõik on niiiiii nõme ja ma tulen koju ära... Aga nortsasin ninaga ja leppisime pojaga kokku, et vaatame, kas leiame järgmise ka üles. See tuli oodatust lihtsamalt. Kutt hakkas väsima. Tassisin teda vahepeal seljas. Meil oli kokkulepe, et kuni ma teadsin, kuhu minna, saab ta seljas olla. Punktile lähenedes, kui ma pean kaarti vaatama, siis ta kõnnib-jookseb ise. Kui neljas punkt ka võetud, tekkis tunne, et äkki ikka jõuame veel mõne... Hakkasin juba veidi aru saama kaardist ning olime ka vanalinna piirkonnas, mida ma natuke paremini tundsin. Seega jätsin paaril korral kuti ristmikule ootama või suunasin otse minema ja ise käisin paberit märgistamas. Ja lõppu me jõudisme. Kell näitab 56min, kuna see sai hiljem sisse lülitatud, siis ametlik aeg on ilmselt mingi tund ja mõned minutid peale. Aga see ei ole üldse oluline. Me jõudsime lõppu! Me leidsime kõik kaheksa punkti üles! Mina orienteerusin! Mina - imbetsill orienteerumises! :) Ja täiega lahe oli (kui teise punkti nututuju üle läks). :P

http://connect.garmin.com/activity/481125571

Sunday, April 13, 2014

13.aprill - Rabajooks

Täna oli siis Rabajooks. Pikameajaline plaan nägi ette terve perega minekut. Et mina siis jooksen ja mees põnnidega jalutab ning pärast lähen ma neile lihtsalt teise ringi järgi. Kuid järjest rohkem hakkas ilmateade rääkima vihmast ning kui siis veel Raekoja platsil "tsirkust" lubati, jäigi olukord nii, et meie Kauriga jooksma ja mees põnnidega üritusele.

Kohale jõudsime umbes-täpselt selleks ajaks, kui esimese grupis startinud Taavi Rõivas finišisse jõudis. Saime oma paberid, kirjutasime andmed peale (oi ma olin hädas pikast nimest tekitatud meiliaadressi mahutamisega lühikesele reale. Ja siis oleks sinnasamasse veel telefoninumber mahtuma pidanud...) ja liikusime vaikselt stardi poole. Kui onu parasjagu meile stardikellaaega lehele kirjutas, käis pauk. Seega alustasime me mingi umbes minutikese hiljem. Kuid viimastele jõudsime üsna kärmelt järgi. Tempo oli päris kiire, kuid ma ei arvanud, et nii kiire. Sibasime, ajasime juttu. Mina ähkisin. Peale kolmandat kilomeetrit lippas Kaur kiiremini minema, et tal jahe ei hakkaks ning mina rühkisin omas tempos edasi. Ees kaugemal paistis töökaaslase selg. Kätte ma teda ei saanud - proovisin siis mitte vähemalt palju rohkem maha jääda. Viimane kilomeeter oli raske. Väga raske. Aga ilmselt võistlusel peakski ju raske olema. :)

Igatahes olen ma lõpptulemusega vägagi rahul: 33min ja 14 sekundit http://connect.garmin.com/activity/478886937

Saturday, April 12, 2014

12.aprill - Kapuutsiga poiste hirm

Väga usin ma olnud ei ole. Sest küll ei olnud ilm ilus ja küll tuli midagi muud ette.

Neljapäeval näiteks: kuna me saavutasime oma osakonnaga eelmisel aastal Ida-Euroopas auväärse esikoha, siis kaasnes sellega ka väike boonus ning käisime bowlingut mängimas. Ega ma ju tegelikult ei oska. Viimasest mängimisest hakkab vist mingi 20 aastat mööda saana. Aga tore oli. Kuna kõik ei saanud tulla, olime me kahekesi rajal. Mis tähendas seda, et poolteist tundi veeretasime kordamööda ja viimase pool tundi veeretasin ma üksi. Ning kuna kergematesse pallidesse sõrmed sisse ei mahtunud :P siis andis õhtu tegelikult täitsa korraliku füüsilise koormuse.

Reedel jooksma. Otseloomulikult hakkas vihma sadama umbes-täpselt siis, kui ma välja astusin, kuid üllatavalt mõnus oli joosta siiski. Väsitav, kuid mõnus. Mõtlesin omi mõtteid, kuulasin raadiot ja tegin pisikese ringi: 6,2km ja 38min http://connect.garmin.com/activity/477754485

Täna oli plaju päikeselisem ilm. Patt oleks olnud mitte minna. Esimesed viissada meetrit oli tuule tõttu jahe, kuid siis sain soojaks ja tänasin õnne, et jope panemata olin jätnud. Väga-väga-väga mõnus oli. Tuul oli hooti ikka väga tugev, aga isegi see ei saanud rikkuda imelist ilma. 7,3km ja 45min http://connect.garmin.com/activity/478529655


Miks kapuutsiga poisid? Neljapäeva õhtul kohtusin teiste inimeste kõrval rajal kahe kapuutsiga noormehega. Teate ju küll: kapuuts sügavalt peas, lohvakad püksid jalas, nägu selline peas, et poh*** ja nah*** ja I do not give a ***. Mõlemil korral kõmpisid nad vasakus tee ääres. Ja kuna mina jooksen paremas ääres, olime me "laupkokkupõrke" kursil. Mõlemil korral oli neid märgates minu ja kapuutsiku vahel paar inimest. Kes pidid marstruuti muutma, sest kapuutsik liikus oma rada. Kuid sadakond meetrit enne kohtumist tõmbasid mõlemad kapuutsikud teise teeserva. Ma olen ikka parajalt ähvardavalt jube vist. :D

Sunday, April 6, 2014

06.aprill - Vaikselt, vaikselt. Aga ta liigub siiski.

Kaks nädalat jälle möödas.
Kui välja hädapärast veel jõuab, siis arvutisse kirjutama naljalt ei satu. :)

Nädal 13.
Otseloomulikult jõudsin ma esimest korda välja... Just - reedel. Koos perega. Elik siis poeg rattal ja mina kõrval jooksmas. Tirtsuke oma kolmerattalisega ja issi tema kõrval kõndimas. Poiss sai üle pika talve esimest korda ratta selga ja väga palju ei jaksanud. Aga sirge lõppu jõudes suutsin ma ta siiski tunnelisse ja Järvevana poole ka meelitada. Veerenni tunnelini jõudes taktika enam läbi ei läinud ja suundusime otse tagasi. Aga trammidepoo juures kohtusime tirtsu ja mehega. Poiss jäi nende juurde, mina tegin ringi kodu juurest läbi ja tagasi ja siis veel paar korda edasi-tagasi. Aga siis läks tirtsu tuju päris kehvaks ning panin kella kinni. Kokku sai 6,66km ja42min http://connect.garmin.com/activity/470220607

Ja teine (ning viimane) jooks oli pühapäeval. Parajalt jahe ning viimase aja kohta harjumuspäraselt tuulene. Kella väga ei vaadanud, kuid kulgesin pigem aeglasepoolselt. Mõttes on mul sageli, et peaks proovima lõike joosta või jälle pulsivöö peale panema ning pulsivahemikega jookse teha... Aga üldiselt, kui lõpuks on see hetk käes, et leiad momendi uksest välja lipata, siis on ikkagi kõige lihtsam ja mõnusam lihtsalt lipata. Ja nii see läheb. 9,3km ja tund ning minut peale. http://connect.garmin.com/activity/470220564

Ja see nädal.
Oi ma olin tubli - esmaspäeval oli ilus ilm. Päike paistis ja mul oli kohe tahtmine jooksma minna. Ja - üllatus-üllatus - soov säilus õhtuni ning jooksma ma ka läksin. Küll vaid suht lühidalt, kuid ikkagi 7,26km ja 46min. http://connect.garmin.com/activity/473421261

Reedel oli pojal lasteaias "avatud lava". Nad õppisid näidendi teatrinädalal (ma omaenda pisikeste töntsakate sõrmedega õmblesin hundikostüümi) etenduse ning nüüd etendati seda ka vanematele. Kuna algus oli pool viis, siis mina vaatama minna ei saanud. Mees läks. Ja seega liikusin mina töö juurest otse koju ja sama otse ka jooksma. Kui esmaspäeval oli teisi jooksjaid ka hästi palju, siis reedel olin ma ilmselgelt "liiga vara" väljas - alles jooksu lõpupoole hakkasin teisi sibajaid nägema. Erk päike, tugev tuul. Nagu ikka. 8,66km ja 54min. http://connect.garmin.com/activity/473421241

Panin end ka virtuaaljooksule jälle kirja. Kuna laupäeval veetsime pool päeva loomaaias poja sünnipäeval, siis õhtupoolikul ma enam jooksma minna ei viitsinud. Taaskord - täna hommikul halli ja vihmasegust ilma vaadates oli mõte, et "oleks ikka võinud". Aga midagi parata ei olnud - läksin siis täna. Natuke oli raske ka. Aga kokkuvõttes olen üllatavalt rahul. Arvestades seda, et ma jooksin seekord garmini järgi 200m rohkem, oli aeg minu kohta vägagi hea. Lubasin iseendale, et kui kunagi äkki õnnestub jälle 10km alla tunni silgata, siis võtan virtuaaljooksu medali ka. Täna seda siiski ei juhtunud. 10,2km ja 1:02:07 http://connect.garmin.com/activity/474529319

Väljas sibades ei olnudki ilm eriti hull. Kuid peale kojujõudmist hakkas mul külm. Kohe nii külm, et peale pikka kaalumist otsustasin lõpuks ära, et Teletorni trepijooksule jääb sel aastal minemata. Algul oli kahju, kuid õhtupoolikul protokollist nähes, kui palju osalejaid oli... Ma olin isegi rahul. Massid ikka tõesti ei ole minu jaoks.

Lasteaias algas rattahooaeg. Nii et kui AK vähegi ilma lubab, hakkan ma homsest taas kaks kõrda päevas ratta-autossetoppimise-jõuharjutusi tegema. :)
Ning homsest algab ka uus spordimuttide omavaheline võistlus. Mina ka jälle osalen - 3 tundi sporti nädalas. Võiks ju.