14.detsember - Mine või autoga sõitma

Üle pika aja oli jälle aega, et jooksma minna. Eile õhtul asju kotti toppides käis korraks peast mõtteke läbi küll, et kuidagi tühjavõitu see kott nagu... Aga ei lasknud mina end sellest heidutada. Kuni selle hetkeni, mil täna peale tööd tahtsin hakata jooksuriideid selga panema ning avastasin, et jope on puudu. Ja kuna ma olin otsustanud, et dressikas jope all on ikka veidi soojavõitu, siis seda mul ka kaasas ei olnud. Nii ei jäänudki muud üle, kui sama targalt asjad kotti tagasi toppida ja kodu poole astuma hakata. Kui uksest välja astudes jäidet vastu nägu peksis, siis oli tunne, et iganes tark valik. :) Aga kodu poole sõites sündis otsus - siiski lähen jooksma. Ja ühildan selle veidikese orienteerumisega.
Nimelt plaanitakse Veerenni ülesõit kinni panna. Ja asemele on juba ehitatud raudtee alt läbi sõit. Ja Järvevana ääres paistavad ka jalgrattatee moodi asjad. Aga niisama lihtsalt vöörast teeotsast ju tipptunnil sisse ei keera, et "äkki jõuan koju" ja pelgalt möödasõites piilumisega olukorrast aru ei saa. Seega  - jooksuriided selga ja uurima.
Esimene üllatus tabas mind kohas, kust arvasin autotee minevat peale ehitustegevust. Sest autoteed seal endiselt ei olnud. Ainult tupik. Sibasin siis vaikselt edasi ja Sõjaväekalmistu nurga juurest läkski tee sisse. Keerasin ka sinnapoole. Ja hakkasin kohe kaarega tuldud suunas tagasi liikuma. Ning natukese aja pärast olin sealsamas kohas, kust veidi varem autoteed olin otsinud. Ainult, et teisel pool mullahunnikut. Huvitav, kas viiskümmend meetrit oli vahet? Aru ma ei mõista, miks ei oleks võidud seda teed lahti ja korda teha? Eriti arvestades seda, et Filtri tee on kinni ja bussijaama poolt ei saa keegi tulla... Aga nojah, minu mõistus ei võta nagunii enamikke geniaalseid leiutisi, mis Tallinna linnas toimuvad. Seega siis sibasin edasi. Leidsin üles selle tee, mida pidi Järvevana pealt alla saab autoga (kuigi - kuniks ülesõit töötab ei näe ma küll pointi mingi poolekildine lisaring sõita ainult seetõttu, et teede projekteerija on sirkliga lõbutsenud). Leidsin tee, mis viib Espaki juurde. Seal oli isegi kõnnitee. Kuni poeni... Ja leidsin ka tee, kustkaudu Järvevana peale välja sõita saab. Selleks, et paremale minna. Aga mida endiselt ei ole, on võimalus Järvevanale pääseda, et vasakule sõita. Elik siis - tööle ma hommikuti ikka ei saa. Ja üles- ning allasõit olid päris kitsad ning jalgratta- ja kõnniteed puudusid täielikult. Seega pole mul aimugi, kas kujutlesin endale ette, et seal kusagil on jalgrattatee, või ei leidnud ma seda lihtsalt üles. Nii et päris tõsiselt hakkab tekkima tunne, et mine või nädalavahetusel Järvevana peale autoga tiirutama, et asjadest sotti saada. Seda lootust, et kusagil oleks mingi kaart või plaan, mida uurida, ma isegi enam ei looda (peale seda kui aastaid tagasi mulle öeldi, et selleks, et ma aru saaksin, kuidas Lillepi pargis jalgteed asuvad, tuleb neid pidi kõndima minna. Esimene aasta, kui asi valmis sai, siis veel rattatee kõrval jalgteed ei olnud. Jalgteed läksid vaid kiirtena pargi keskele. Ja kui ma ütlesin, et lapsevankriga tahaks lihtsalt poodi minna, aga teed pole ja rattateele märk minna ei luba ning orienteerumiseks - ehk mõni tee viib õigesse kohta - pole ka palju tahtmist... Aga see selleks.).

Aga jah, täna siis 5,5km ja 40 min http://connect.garmin.com/activity/251703416

5.detsember - Lillepi park

Täna hommikul mehega koos jooksmas. Kella unustasin maha, seega ei ole aimugi ajast, tempost ega distantsiks. Spekuleerides võiks öelda, et lasteaia juurest parki, seal kolm ringi (veidi lühendatud kujul) ning lasteaia juurde tagasi... No seitse kilomeetrit oli vast küll. Mees oleks veel joosta tahtnud, kuid minul sai võhm otsa. Tegelikult oli tüdimus ja väsimus peal juba enne esimese ringiga lõppu, aga proovisin sellest üle olla. Ei oskagi päris täpselt arvata, miks, kuid täna oli kohe kõik valesti. Lõpetades siis sellega, et enesehaletsushoog tikkus peale, mõeldes, kui hale see jooks pikkuse ja jõudluse poole pealt oli.

Ehk mõni teine päev jälle paremini.

4.detsember - Suusalumi, suusalumi...

...sadas õhtust hommikuni!

Tõepoolest sadas. Hommikul tööle minnes otsisin autot paksu ja pehme lumekihi alt. Õhtul töölt liikuma hakates sama nali.

Aga joosta oli mõnus! Ilm oli fantastiline. Imeilus muinasjutt, natuke sadu, paar kraadi külma. Ok, oli jah pehme ning kõvasti oli tegemist pahkluude sirgelt hoidmisega, kuid tunne oli suurepärane. Peale minu oli veel üks jooksja. Ning vähemalt kolm suusatajat. Kaks nendest sattusid kuidagi halvasti otse minu taha. Üks oli kiirem - läks minust mööda. Teine oli aeglane ja mulle järgi ei jõudnud. No ja siis see kiirem muudkui ootas teda järgi. Ja läks jälle minust mööda. Ja siis jälle ootas. Muidu poleks midagi, aga üsna pingutav oli kogu aeg meeled pingul hoida ja jälgida, et millal ta selja tagant tuleb ning siis rajalt kõrvale hange hüpata, et mitte pihta saada. Aga sellest hoolimata oli mõnus. Ning kuni suusarajad sisse ajamata, on mul ju täielik õigus jooksmas käia.
Väikese hirmuga mõtlen, et mis siis saab, kui suusarajad sisse aetakse. Siis mind vist enam metsa jooksma ei lubata. Aga mujal on ju pime. Või siis pole eriti võimalik joosta.

Aga kokku 4,9km ja 40min. http://connect.garmin.com/activity/249275510

Täna hommikul tegin jõuharjutusi ning lükkasin maja ees parkimiskohad lumest puhtaks. Üks nendest hõivati peaaegu momentaalselt peale seda kui lõpetasin. Homme koju tagasi jõudes tuleb tõenäoliselt hakata tee äärest uut platsi sisse ajama, sest puhtaksaetud platsid on hõivatud. :D

Ja nüüd õhtul oli Rocca-al-Mare ärimaja trepijooks. Ainult 16 korrust, kuid see-eest keerdtrepp. Suhteliselt kõrged astmed, mis vähemalt minul üsna kiirelt põlvede peale hakkasid. Kui üles ma jõudsin ja sel hetkel oma vanuseklassis teine olin (sel hetkel minu vanuseklassis ainult kaks osalejat oligi :P)- Aeg 2:34. Mina rahul.