Tuesday, January 29, 2013

29.jaanuar - Stroomi rajal

Teisipäeval kokkulepe, et mina lähen jooksma ning mees toob lapsed. Ilm oli päris ok. Kui lõpuks suutsin "Ameerikast" ja Endla tänavast läbi murda, oli terviserajani jõudmine juba lapsemäng.
Sättisin just kella, kui üks noormees mööda sörkis. Sättisin end talle sappa. Tempo oli küll tibanats kiirem kui ma ise oleksin sibanud, kuid mõnus oli kellegi sabas joosta üle hulga aja. Kahjuks keeras ta puitsillani jõudes otsa ringi. Proovisin siis ise ka tempot enam vähem hoida. Tekkis plaan, et jooksen pool teed (ehk "sinna") kiirelt ja teise poole (tagasi) aeglasemalt. Mõttel oli jumet, aga see kadus koheselt, kui Rocca-al-Mare koolini jõudsin ja kõnniteed pidi edasi läksin. Öise lumesaju tulemusena oli kõnnitee pehme pudruga laetud ja sellises ma teadagi liikuda ei suuda. Pulss tõusis, tempo kukkus ja jaks sai otsa. Lõin siis käega ja sörkisin edasi. Vabaõhumuuseumi väravasse, seal ümberpöörd ja auto poole tagasi. Tagasitee oli üllatuslikul kombel lihtsam. Ning tagasi terviseraja kindlale pinnale jõudes proovisin uuesti tempot lisada. Oli üheaegselt raske, kuid ka mõnus. Ning kui mõnisada meetrit enne lõppu lippas mu'st mööda üks kergejalgne noormees, siis surusin hambad risti ja võtsin talle sappa. Taevas tänatud, et lõpp lähedal oli. :D

Mõnus jooks. 6km, 40min http://connect.garmin.com/activity/268059504

Sunday, January 27, 2013

27.jaanuar - Peaaegu rahul nädalaga

Teisipäeval oli siis kokkulepitult minu jooksupäev. Algne mõte oli minna Stromkale, kuid kuna mehel tulid veel õhtused toimetused, siis tuli teha kiirelt ja seega sõitsin koju välja ning lippasin vaha tuntud rada Filtri teel.
Jalad olid veidi väsinud, kui see läks paari kilomeetriga üle. Kui veel kergelt unustamiste juurde tagasi tulla, siis oli mul isegi pulsivöö kotti pakitud. Ma lihtsalt unustasin selle ümber panna. Ning kui meenus, siis ei viitsinud hakata enam lahti riietuma. :P
6,1km ja 42min http://connect.garmin.com/activity/266194913

Neljapäeval oli mehel kiire päev ning seega käisin ise sulikutel järel ning siis koju. Reedel tuli mees hilja, samuti jooksma ei jõudnud. Mõtlesin juba, et metsa läheb ka see nädal ja uus algus. Aga vähemasti eile hommikul (või siis lõunal) väike jooksutiir. Algne plaan oli paar kilomeetrit pikem, aga kõht mängis jälle mäkra, seega lidusin koju. Vähemasti pulsivöö oli lõpuks peal - pulss võiks olla magalam, kuid enesetunnet ja tempot arvestades olen päris rahul.
6,35km ja 43,5min http://connect.garmin.com/activity/266194892

Täna perega spordiklubis. Jooksu tegin 33min ja 5km. Algne mõte lihtsalt pool tundi joosta. Kui esimene kilomeeter kiirusega 6:35 hakkas poole peale saama, olin juba veidi väsinud ja mõtlesin teha kilomeeter kiiremat ning 500m aeglast vahele. Aga kui kilomeeter lõppema hakkas, tuli hullumeelne mõte - teen kilomeetri kiiremat ja... 500m veel kiiremat (minu jaoks siis). No ja nii siis saigi keeratud kiirus 5:52 peale. Kolm satsi jõudsin niimoodi teha ja siis veel natuke peale ka, kui 30min täis sai. Siis keerasin tempo täitsa maha ja tegin kiirkõndi, kuni 5km täis sai. Peale seda kasutasin veidi ka masinadi, muuhulgas ka sõudeergomeetrit, mis on minu arvates üks meeletult hirmus masin. :) Ja mingi hetke taas suslikutega basseini. Natuke ujumist, natuke rohkem suplemist, ka niisama olesklemist.
Mina rahul. Ja ülehomme esmaste plaanide järgi taas jooksma.

Sunday, January 20, 2013

20.jaanuar - Unustaja unustab

Hommikul vaatasin välja ja lükkasin jooksu edasi. No et olin just söönud ka ja... Paar tundi hiljem oli selle üle väga hea meel, sest päike! tuli välja. Ja sel hetkel tundsin, et kui hommikul ütlesin "võib-olla tahan pärast poole jooksma minna" (ise mõeldes, "oeh, peaks"), siis nüüd ma tõesti tahtsin välja minna.

Sissejuhtauseks väike soojendus autot puhtaks lükates-kraapides.

Nüüd siis unustamiste juurde:
Otsustasin sõita Stroomi kergliiklusteele, et jooksu nautida. Poolel teel tuli meelde, et pulsivöö jäi jälle panemata. Veel veidi hiljem kirusin end seepärast, et ka kõrvaklapid jäid koju. No ja kui kohale jõudsin, siis selgus, et ega kõrvaklappidest palju kasu polekski, sest telefon oli ka ikka veel kodus kapinurgal. :)

Aga ilm oli jooksmiseks imeilus. Talviselt täiuslik lausa. Libe ei olnud, külma umbes viis kraadi, tuul ainult mere ääres ja vaikne-vaikne (peaaegu olematu) ning päike ka veel. Mõnus-mõnus-mõnus. Riietusega panin veidi puusse jälle. Miinus viis tuuletu eeldaks siiski pigem null kraadise ilma riideid. Aga minul olid miinus kümne kraadi riided seljas. Mis lõppes sellega, et pooleteistkilomeetrise jooksu järel sikutasin kindad käest ja jopeluku irvakile.

Jooksjaid oli palju, kõndijaid veel rohkem. Huvitav oli tähele panna, et kui kõndijad oli valdavalt vene keelt kõnelevad inimesed, siis jooksjad (ühe erandiga) olid eestikeelsed. :)
Olen väga rahul. Pulss oli ilmselt küll veidi kõrgem, kui peaks, kuid sellist tunnet enam ei olnud, et "pealael" tantsu lööb. :P Enesetunne suurepärane. Viimased mõnedsajad meetrid kiirendust tekitasid küll veel mõtte, et kuidas ma 2011 oktoobris suutsin 10km sellises ja veidi kiiremas tempos läbida. Kui sellest hoolimata! Kiirus ei olegi ju oluline. Oluline on, et mulle meeldis. Ja ootan järgmist korda.
10,5km ning 1h ja 10min. http://connect.garmin.com/activity/264075300

Ning jäin täna juurdlema - jooksu, laste ja kõige muu üle. Mõtlesin Viimase Öö Unistusele ning Pekist priiks üritusele. Ja kuigi ma tean, et on naisterahvaid, kellel väikesed lapsed ning osalevad nendel üritustel, siis... Ega neid ikka väga palju vist ei ole tegelikult? Enamik siiski vabad või siis naised, kes juba lapsed suureks kasvatanud? Meenutasin alles hiljuti FB's peetud vestlust. Ma tõesti tahan osaleda Viimase Öö Unistusel. Aga ma ei taha minna päeval paariks tunniks koos lastega. Tahan minna nii, et ma tõesti jooksen uude aastasse.Aga kuidas ma jätan suslikud koju või kellegi teise juurde aasta viimasel päeval/ööl? Samamoodi Pekist priiks. Kui üritus toimub keset suurt pühadeaega, kui tahaks lähedastega olla... Ma ikka vist olen kanaema. :D Ja eks see aeg läheb kiirelt. Pisike plika seisab järjest sagedamini kikivarbul toolil, rääkides, et "ta on juba nii suur". Pojapõnn arutles eile, et ta hakkab varsti kooli minema. Ja tõepoolest - mis see poolteist aastat siis enam...
Täna oli taas hea meel tõdeda, et jooks oli mõnus. Kuid pere on ikka olulisem. Kõll ma jõuan veel joosta. Ehk.

Friday, January 18, 2013

18.jaanuar - õhtune jooks

Päeval oli jälle imeline ilm. Mingi hetk oli selline tunne, et no ma kohe pean lihtsalt välja saama. Ja ma tahan joosta. Ettearvatult vähenes koos hämaruse saabumise ja päikese kadumisega ka minu entusiasm, kuid üritasin päevast tunnet meenutada. Kuna mees tõi täna põnnid ära, siis sain töölt otse koju. Pistsin jooksuriided selga ja õue.
Väga hea oli. Enesetunne oli mõnus. Pulsivööd jälle ei viitsinud panna, kuid enesetunde järgi oli pulss täiesti kontrolli all. No vähemalt esialgu. Ja uhke olen, et päris stabiilses tempos olen sibanud. :) Lõpp läks kiire(ma)ks - seedimine hakkas trikke tegema ja oli vaja kähku koju jõuda. Kuid siiski tänasest päevast ainult positiivsed tunded.
5,2km ja 35min http://connect.garmin.com/activity/263366238

Thursday, January 17, 2013

17.jaanuar - Lihtsalt sibamas

Täna oli imeline päev. Imetlesin töö juures vahepeal aknast ja mõtlesin, et saaks ometi just praegu õue...

Mees küsis, et kas õhtul jooksma lähen. Mõtlesin, et võiks minna. Peaks minema. Ja et ma tahaksin tahta minna... :) Koju jõudes tekkis see tugitoolisportlase raske moment, kuid kuna pidin nagunii ka postkontorisse minema, siis sain isegi üsna kiirelt jooksuriided selga ja uksest välja.

Mõnus oli. Samm oli üllatavalt kerge, olemine hea. Ja tagantjärgi pean ütlema, et viimaste jooksude valguses olen oma keskmisest kiirusest isegi veidi üllatunud. 5,7km, 39min http://connect.garmin.com/activity/263104349 Vahepeal oli väike paus paki kättesaamiseks.


Praegu on tunne, et tahan teinepäev jälle jooksma minna. :)

Tuesday, January 15, 2013

15.jaanuar - Olümpia trepijooks

Tänane sport siis suts-ja-valmis stiilis. Ei saa ju üle ka pingutada.

Kohaleminekuks otsustasin valida kondimootori. Maa ju vaid veidi üle pooleteist kilomeetri. Isegi ei olnud koleväahirmus libe. oli normaalselt libe ning normaalselt vastu silmi peksev tuisuke. Aga kuna tempo oli madal ja tuju rõõmus, siis ei seganud need üldse.

Kohale jõudes allkiri registreerimislehele, kopikad karpi, kiip näpu otsa ja olingi stardiks valmis. Treppidele minek läks ka kuidagi väga lihtsalt. Vaid üks neiu oli enne mind. Keegi suurt entusiasmi üles ei näidanud ja nii ma siis astuma hakkasingi.
Trepp oli minu jaoks mõnus. Kohe tõsiselt mõnus trepp oli. Enamasti. See tähendab, et valdavalt olid lauged ja üsna madalad astmed. Ometi oli kolm trepivahet, kuhu olid miskipärast pandud kõrged astmed. Need ei olnud head. Aga õnneks oli neid vähe. Ja siis jälle lauge sussisahistamine. Tempo hoidsin ilmselt piisavalt madala, sest väsimus küll tekkis ja 15 korrusel korra mõtlesin, et peaaegu pool veel... Aga see ei olnud selline kole mõte. Rohkem lihtsalt nentimine. Loomulikult tuli veremaitse veidi suhu ja väsitas ära ning loomulikult lugesin viimastel korrustel numbreid tagurpidi kaasa, et millal kohale jõuan, kuid ikkagi - oli mõnus trepp ja lõpuni välja oli hea olla. 26,5 korrust said läbi sibatud. Või õigemini kiirelt kõnnitud. Jooksusammu täna ei teinudki.

Ülesse jõudnud - kohe jalad selga ning alla tagasi - liftide ja "joogipunkti" juurde pääses 24'dal korrusel. Istusin, valasin järgmistele tulijatele pudelist vett ja küll oli mõnus olla.

Kõige tähtsam oleks peaaegu ununenud - aeg oli 3:54.

Loosi ja auhindade ajaks jälle jääma ei hakanud - kodus toimusid siis juba magamaminekurituaalid. Uuesti jope selga ja vutt-vutt kodu poole.

Monday, January 14, 2013

14.jaanuar - Oled kaua vaikinud mu poeg... (V. Osila)

Masendav on avastada, et oled looder.
Ja masendav on avastada, et kaalud... no umbes sama palju, kui kolm aastat tagasi peale tütrekese sündimist.
Ja masendav on avastada, et oled täpselt nii laisk, et töö kõrvalt enam eriti jooksma ei jõuagi.

Täpselt kuu on möödas viimasest postitusest.

Vahepeale jäid jõulud ja aastavahetus.
23.detsembril tegin tillukese jooksu. Koondnimetusega "pikk päevatee kaob öhe". Sain jooksma täpselt siis, kui päike hakkas loojuma. Kuna jooksin selles suunas, et talvine päike loojus mul peaaegu ees, siis nägin pealt seda "kukkumist". Ning tagasi vaneamtekoju jõudsin juba hämaras. 5,2km ja 35min http://connect.garmin.com/activity/262136234

Vahepeal tuli ka uus aasta.
5.jaanuaril kodukandis sibamas. Lapsed jäid telekat vaatama ja mina tegin väikese ringi. 5,2km ja 37min http://connect.garmin.com/activity/262136211 Pidin alustama uut aastat tõdemusega, et nüüd on see "baas", mis mul oli, ilusti nulli jooksnud. Pole jaksu, pole vastupidavust ja... pole ka palju tahet.

13.jaanuar.
Perega Club26's. Valik lihtne - kodu lähedal, Lapsed saavad tasuta sisse. Saab kasutada nii jõusaali kui ka ujulat ning jõusaalis on lastenurk.
Mõnus oli tõsiselt mõnus. Kõigepealt 40min jooksu lindil. Väga pikk aeg on möödas sellest, kui viimati lindil jooksin. Raske. Alustasin väga aeglaselt ning panin veidihaaval tempot juurde. Kekkuvõttes jäi keskmiseks umbes 7min kilomeetrile. Tean, et olen vormist väljas, kuid siiski tundus uskumatu, et kui olin eile umbes veerand tundi jooksnud tempoga 6:35-6:40, siis pidin ma end tõsiselt sundima, et veel ka viis viimast minutit vastu pidada ja mitte tempot alla lasta. Poolteist aastat tagasi, 2011 maratonil jooksin ma keskmise tempoga 6:10 24 kilomeetrit ja ei olnud sellist tunnet nagu eile...
Siis mõned harjutused masinatega (lihastest täna natuke isegi tunda :P) ning siis nõudis tirtsuke basseini minekut. Oi-kui-külm oli 28 kraadine vesi esimesel hetkel. :D Aga läks paremaks. Ja kuigi ma enamuse ajast tegelesin ühe või teise suslikuga, sain ka natuke mulistada ja ujuda. Loomulikult olen aeglane. Ja loomulikult ei jaksaks palju. Ja otseloomulikult oli nina jälle vett täis, kuid tunne oli ülimõnus! Ning ei olnud sellist tunnet, et olen kõik unustanud, mida oskasin.Tegin põnnidega ka veidi ujumisharjutusi (ühe käega ujumine - teisega last rõngastpidi järele tirides; jalgade töö - last ees lükates jne).

Kokkuvõttes...
Tegime esialgse plaani, et teisipäeviti ja neljapäeviti käib mees lastel aias järel ja mina proovin sportida. Ning üritan ka natuke oma meeletut näksimist ja nosimist piirata et päev läbi arvuti taga istumist veidi tasakaalustada.
Plaan on tibatilluke ja hädine, kuid kui sellest asja saab, siis saab juba edasi vaadata.

Muidugi - juba esimesel päeval tuleb erand, sest piiga homme lasteaeda ei lähe ning õhtul on ka trepijooks. Seega jääb korralik jooksmine ära ning selmet piirdun 27 korruse ja 84 meetriga.