24.04 - Mida nädal

Oli veidi uimane nädal. 

Esmaspäeval pidas Euroopa lihavõttepühade teist püha. Mis tähendas seda, et ka lapsed olid kodus. Minul aga oli tööpäev. Tegin siiski niipalju päeval pausi, et käisime mehega "Palume segada" projekti raames Radisson'i hotelliga tutvumas. Neil on ikka veel remont pooleli ja avamine maikuus. Mis tähendas seda, et me nägime kohati selliseid alasid, kuhu külastajana edaspidi kindlasti ei pääse. Mis oli omamoodi lahe. Siis liikus mees Saaremaale ja mina lihtsalt ei viitsinud õhtul mitte midagi sportlikku teha. Seega jäi ainukeseks lisaliigutamiseks poodi kõndimine. Kõndisin siis vähemalt Laagrisse. Tagasiteel sain põrsale mõned värsked võilillelehed ja kõrrekesed. Lisaks põrsale ka kass rõõmus.

Teisipäev. Hommikul tavapärane BodyBalance'i trenn Balti jaamas. Õhtul olin endiselt laisk, kuid panin siiski dressid selga ja läksin veidike jooksma. Jube raske ja vässa oli. Kuus kilomeetrit sai sibatud, kuid ei olnud ühtegi sellist momenti, mil oleksin rahuldustundega tunnetanud, et "niimoodi võiks veel natuke aega tiksuda". 

Kolmapäeval taas vaid poodi ja koju. Valisin Maksimarketi ja sibasin teise korra teisel pool teed. Põrsas sai kokkuvõttes päris paraja peotäie rohelist. Ja juba paari päevaga on loomadel talv ununenud ning kõik ootused sellel, et küll ma kusagilt ikka rohupeotäie leian. Põrsas tõmbab kisa lahti, kui kuuleb, et ma koridoriuksest sisse astun. Ning seepeale on kass mul uksel vastas ja omi kõrsi lunimas enne, kui ma uksest korralikult sissegi saan. 

Neljapäev. Käisin peale tööpäeva natuke sibamas. Olemuselt palju parem jooks, kui teisipäeval, kuigi parimatele päevadele jäi kõvasti alla. 

Reedest algas looderdamine. Peale tööpäeva sõitsime tüdrukutega Vihulasse Spaasse. Kohale jõudes mõnulesime mõned tunnid basseinis/ saunas/ mullivannis.
Laupäeval käisime ümberkaudsetel matkaradadael luusimas ja lõbutsemas. Tagasi jõudes läksid tüdrukud Spasse, mina tegin pisikese jooksu külateel (ristmikul olid hobused, käisin neid vaatamas). Tuul oli nii tugev, et tagasiteel lagedal olev kilomeetrine sirge vastutuules tundus täiesti lootusetult pikk. Nagu kajakas tormis - vehid ja vehid, aga edasi ei liigu. Lõpuks siiski kjõudsin tagasi ja oi-kui-hea oli mullivannis naudiskleda. Õhtusöö oli märkimisväärselt toitvam, kui organism vajanuks. :D
Pühapäeva alustasime veel viimase väikese Spaa-tuuriga. Ja käisime möödaminnes ka Palmse mõisa aeda uudistamas. Õhtul kodus käisime mehega veel ka väikesel jalutuskäigul. 

Järgmine nädal Saares, siis (ehk) veidi rohkem jooksulainel. :)

17.04 Munad ja šokolaadikook

 Möödunud nädal oli toimekas.

Esmaspäeval oli imeilus ilm. Ning lõuna ajal helistas poeg ja ütles, et allkirjastatud pabereid on järgmiseks päevaks tarvis. Meie printer on Saaremaal. Meie raamatukogu on kinni. Aga treeningplaani ideešabloon ütles "rahulik jooks umbes 40min". Seega panin dressid selga ja sibasin väikese ringiga ümber DSV Saue vallaraamatukokku Laagris. Minutikese võrra jäi jooks lühemaks, sest tagasi tahtsin ma minna bussiga (et prinditud pabereid mitte kortsutada) ning bussiaeg hakkas kiirelt lähenema.

Teisipäev. Tavapärane BodyBalance Balti Jaama klubis. Jooksma ei olnud mul üldse plaanis minna. Ja ega plaan seda ka ette ei näinud. Kuid... ilm oli ilus. Ja kolmapäevaks lubati palju halvemat ilma. Ja poodi oli ka tarvis minna. Seega läksin juba eelmisest päevast tuttavale ringile. Selle erinevusega, et vahepeal tegin ilusti juhendijärgselt jooksuharjutusi. Ühest laternapostist teiseni ja siis vaikselt tagasi. Kaksteist korda. Ütleme nii, et paberil seda teooriat vaadata oli kuidagi palju kergem. :D Aga tehtud sain ja siis vaikselt sibades Laagrisse poodi. 

Kolmapäeval läksin ainult jalutama. Poole peal sain mehega kokku ning tegime pisikese tiirukese ümber kvartali ka kahekesi.

Neljapäev. Pühadenädala viimane tööpäev. Ja väga sobival ajal algas Rävalas StuudioX trenn RunX. Ma ei ole kunagi varem StuudioX treeningutes käinud. Seekord mõtlesin, et "no joosta ma ju nagu oskan", et vaataks üle... Oi kuidas ma eksisin. :D Emotsioonid on siiani kahetised. Ühest küljest oli see lõpmata lahe trenn. Teisest küljest oli see nii meeletult raske. Mu jalad võdisesid all nagu keedumakaronid. Ja ma ei jaksanud kõike isegi korralikult kaasa teha. Aga kasulik oli see mulle kindlasti. Ja ma ei välista, et külastan seda trenni veel. Aga - nagu sünnitusegagi - järgmine kord minnes ma ilmselt veidi pelgan. :D

Reedel oli söömise päev. Värvisime lastega mune ja olesklesime lihtsalt. Õhtupoolikul käisime mehega Rävalas spa-ala nautimas. 

Laupäeval toimus Janeki maraton. Tirts oli vabatahtlikuna üles antud. Läksime temaga hommikul kohale. Tiba peale kaheksat olime kohal. Aitasime asju sättida ning siis läkski lahti. Varane start. Seejärel põhistart. Kohale jõudsid mees pojaga ning mu õde. Ja siis me läksimegi hilisesse starti. Eesmärk oli nautida ja rõõmu tunda ja see õnnestus täiuslikult. Õde aitas mind esimesel ringil mõistlikult aeglane olla (ma tean-ma tean - jooksutreener ütleks, et see tempo pole isegi jooksmine), aga meie jaoks oli see tore. Sibasime ja lobisesime. Teisele ringile läksin üksi, kuid kui esialgu arvasin, et ma seal valdavalt kõnnin, siis tegelikkuses olid joogipunktid nii häsi asetatud, et ma ei pidanud endaga isegi mitte väga palju kauplema, et jooksusammu teha. Endiselt aeglaselt, kuid mõnu tundes. Kolmandale ringile minemist ei hakanud ma isegi kaaluma. Ma ei oleks sellest enam mõnu tundnud ning arvestades seda, kui vähene mu treeningtaust hetkel on, ei oleks see mõistlik olnud. Kella kinnipanemine tuli taaskord alles mõne aja pärast meelde. Aga ametlik statistika ütleb, et neljas ring (kuna ajamõõdu jaoks toimus üks ring kahest pisikesest ringist) sai lõpetatud ajaga tund ja 34 minutit. Tehes veel veidi statistikat - teise ringi esimesed viis kilomeetrit läbisin ma umbes minuti võrra kiiremini, kui esimesel ringil. Ning 1,9km Järve metsa ringi teisel korral 25 sekundit aeglasemalt, kui esimesel ringil. :) Igatahes olin ma elu ja oluga väga rahul. :)

Täna käisin aga toitumisalasel nõustamisel. Vaatame, milleni see viib. Mõtlemisainet sain palju.

10.04 - Anname au!

 Möödunud nädalal tuli talv tagasi. 

Esmaspäev oli küll veel enam-vähem ilmaga, kuid siis oli mul tööasju väga-väga palju toimetada ja õhtul veel hambaarst, nii et liigutamise mõttes oli null-päev.

Teisipäeval oli hommikul tavapärane sõit Balti jaama klubisse BodyBalance'i trenni. Õnneks oli mul piisavalt nutti, et pestud ja suvekorterisse pandud talvejope uuesti välja võtta. Minnes ei saanud väga arugi, kuid tagasi tulles peksis juba tuisutuul vastu nägu. Õhtul tegime ka koos abikaasaga veel ühe "tuisutrotsimise jalutustiiru"". Kui soojad riided seljas, siis oli tegelikult täitsa lahe selles maruilmas kõndida. 

Kolmapäev. Peale tööpäeva veidi kiiremal kõnnil tehtud jalutuskäik kuus kilomeetrit. Ühildasin asjaajamistega.

Neljapäeval peale tööd sibasin Spartasse, kus kohtusin Toomas Tarm'ga. Sain veid nõuandeid ja soovitusi, mida jooksutrennide käigus teha ja millele tähelepanu pöörata. Õhtul mehega koos veidi uitamas ja kõndimas.

Reedel jõudsin taas trenni. Treeningsari Naine. Ei teagi, kas ma olen hakanud harjutusi korralikumalt tegema või mis teema on, kuid nagu raskemaks läheb. :D

Laupäeval spordiklubis. Kõigepealt natuke jooksulindil sibamist (mis oli peale jookse õues taas harjumatu). Lisaks on Postimaja klubis mingid vanemat sorti masinad vist. Mis tähendab, et kiirust saab reguleerida ainult ekraanilt. Aga kui teha kiiremat lõiku (ja 10,5km/h on minu jaoks ikka kiirem lõik), siis on selle lõppedes päris keeruline ekraanil õigele kohale pihta saada lidudes, et kiirus uuesti alla lasta. Seejärel aitas mees mul natuke jõusaali masinatest aru saada. See kuidagi ei ole minu teema väga. Raskustest ei oska aru saada (mis oleks mõistlik) ja kohati ka mitte sellest, kuidas mõnda masinat kasutatakse või millele see mõjuma peaks. Pildid on küll peal, aga vahel ei ütle ka need võhikule midagi. Ja lõpuks natuke sõudeergomeetril. Alustasin aeglasemalt ja viimane viissada niipalju natuke kiiremini, et üheksa minutiga poolteist kilomeetrit täis saada. 

Pühapäev. Sinilillejooksupäev. Mees taas tugitiimiks. Sain numbri kätte ning Naiskodukaitse lubas lahkelt nende matkatoole kasutada. Vahetasin siis saapad tossude vastu ning talvejope asemel jooksujope selga. Kõigepealt MyFitnessi piigade vahva soojendusvõimlemine ning seejärel juba start. Minu võimeid (võimetust) arvestades oli plaan, et ma ikka võistlen, aga proovin stabiilselt. Mismoodi see tegelikult õnnestus, ma ei teagi, sest Kadrioru pargi puude all täis- ja teravnurkesid pöördeid tehes läks mu kellakese pea segi ja ta luges nii mõnestki kohast mineku "otseks" ja kogudistantsi 400m lühemaks. Aga ametlike andmete järgi oli mu aeg stardist 19:01 minutit, mis andis üldnimekirjas 189 koha (60 naine) ning vanuseklassis lausa 36 koht. Keskmine tempo minu jaoks ülikõva 5:57 kilomeetrile. Ja nagu hiljem selgus, siis proua peaminister lõpetas minut peale mind. Seda ilmselgelt küll mitte sellepärast, et ta mu'st aeglasem jooksja oleks. :D 
Peale jooksu käisime veel Rävala klubist läbi ning nautisime spamõnusid, mullivanni ja aurusauna. 

03.04 - Sunday, runday - või siis ka mitte...

You are what you do.
Not what you say you do.

Möödunud nädal oli ainult poolpiduselt sportlik.

Aga alustagem hea uudisega: möödunud pühapäeval kuulutas Tallina maratoni korraldustiim oma instagrammi lehel välja "SundayRunday" väljakutse. Ülesanne lihtne - tuleks storisse panna pilt/ video, mis näitab, et sa liikusid õues. Ja siis tägida #tallinnmarathon. Jooksmine oli jah lihtne, aga see, et pilt üles panna, tuli mulle meelde alles peale blogipostitust. Ja kuna ma olen instagarammis ikka suht-koht koba, läks parasjagu jupp aega, et see üleüldse õnnestuks. Ilmselt olingi viimane osaleja. Aga kuna osalejaid oli üleüldse vist ainult viis, siis naeratas mulle õnn. Ja esmaspäeval sain kirjakese, mis ütles, et olen oodatud osalema Tallinna maratonil enda valitud distantsil. No ja see oligi kõige sportlikum asi esmaspäeval. :D

Teisipäev. Mulle väga sobib Balti jaama BodyBalnce'i trenniaeg. Kiirelt rongile, kärmelt kohal, tund naudingut, kiirelt rongile ja jälle kodus. Kogu asi kokku napp kaks tundi. Tööpäev ei venigi üle mõistuse pikaks. 

Kolmapäev. Kehaanalüüs MyFitnessis ja peale seda ka BodyBalnce'i trenn. Oleks ju olnud kahju raisku lasta seda, et olen juba õigel ajal klubis. :) Kehaanalüüs ise andis umbes sellise tulemuse, mida oodata oskasin. Võib-olla isegi meeldivalt positiivse üllatusena, et halba rasva, mis elundite ümber kogunenud, on vähem, kui ma arvasin. 

Neljapäev ja reede läksid liigutamise mõttes täiesti aia taha. Tööasjadega läks pikalt. Kuuvahetus, kvartalivahetus... Tegemist jagus küll ja veel. Saaremaale sõitma saime ligi poolteist tundi hiljem, kui esialgne prognoos loota lubas. Aga kohale me jõudsime.

Laupäev. Ajus teadmine, et ma pean midagi tegema. Tuul oli täiesti kohutavalt külm ja vinge. Seega sündis otsus, et lähen Kuulandi sooringile ja vasturingi tavapärase jooksmisega võrreldes. Oli megaraske, kuid ka hästi mõnus. Esimestel kilomeetritel siis tuul vastu. Metsa vahele jõudes oli paks lume-jääkiht teel. Mida on näha ka viienda kilomeetri tempost, mis oli ligi minuti aeglasem. Seejärel jäi tuul selja taha ning tekkisid uued probleemid. Kõigepealt hakkas palva - võtsin jope seljast ja sidusin vööle. Siis väsisin ära. Kauplesin iseendaga, et jooksen kuuenda kilomeetri lõpuni (ja vähemalt alajaama juurde). Sinna jõudes mõtlesin, et proovin veidi veel, muidu hakkab ju jälle külm uuesti, kui kõndima jääda. Seitsmes kilomeeter läks kuidagi tiba kergemini ja kaheksandal siis taas läbirääkimised: et ristmikuni pean ikka vastu... Ja siis juba mõtlesin, et kilomeetri lõpuni  jaksan ka. Algas üheksas kilomeeter ja ma olin täpselt Angla ristmiku esimese "anna teed" märgi juures. Seega lubasin endale kakssada meetrit kõndi ja ristmikule jõudes hakkasin taas vaikselt sibama. 
Kokku tuli täpselt tund ja 9,3km. https://connect.garmin.com/modern/activity/8567375880

Täna oli poja sünnipäev ja ma looderdasin täiega. Õhtul jõudsime Tallinna tagasi ning lapsed jäid koju ja meie mehega läksime Ülemistele veidi sulistama. Mullivanni. Ja nautisime ka aurusauna. Rahvast oli murdu. Tegelikult ka - ma vist ei ole kunagi Ülemistel nii palju inimesi näinud. Järgmine kord teen ilmselt ettepaneku Rävalasse minna - hullem ikka olla ei saa. :D