You are what you do.
Not what you say you do.
Möödunud nädal oli ainult poolpiduselt sportlik.
Aga alustagem hea uudisega: möödunud pühapäeval kuulutas Tallina maratoni korraldustiim oma instagrammi lehel välja "SundayRunday" väljakutse. Ülesanne lihtne - tuleks storisse panna pilt/ video, mis näitab, et sa liikusid õues. Ja siis tägida #tallinnmarathon. Jooksmine oli jah lihtne, aga see, et pilt üles panna, tuli mulle meelde alles peale blogipostitust. Ja kuna ma olen instagarammis ikka suht-koht koba, läks parasjagu jupp aega, et see üleüldse õnnestuks. Ilmselt olingi viimane osaleja. Aga kuna osalejaid oli üleüldse vist ainult viis, siis naeratas mulle õnn. Ja esmaspäeval sain kirjakese, mis ütles, et olen oodatud osalema Tallinna maratonil enda valitud distantsil. No ja see oligi kõige sportlikum asi esmaspäeval. :D
Teisipäev. Mulle väga sobib Balti jaama BodyBalnce'i trenniaeg. Kiirelt rongile, kärmelt kohal, tund naudingut, kiirelt rongile ja jälle kodus. Kogu asi kokku napp kaks tundi. Tööpäev ei venigi üle mõistuse pikaks.
Kolmapäev. Kehaanalüüs MyFitnessis ja peale seda ka BodyBalnce'i trenn. Oleks ju olnud kahju raisku lasta seda, et olen juba õigel ajal klubis. :) Kehaanalüüs ise andis umbes sellise tulemuse, mida oodata oskasin. Võib-olla isegi meeldivalt positiivse üllatusena, et halba rasva, mis elundite ümber kogunenud, on vähem, kui ma arvasin.
Neljapäev ja reede läksid liigutamise mõttes täiesti aia taha. Tööasjadega läks pikalt. Kuuvahetus, kvartalivahetus... Tegemist jagus küll ja veel. Saaremaale sõitma saime ligi poolteist tundi hiljem, kui esialgne prognoos loota lubas. Aga kohale me jõudsime.
Laupäev. Ajus teadmine, et ma pean midagi tegema. Tuul oli täiesti kohutavalt külm ja vinge. Seega sündis otsus, et lähen Kuulandi sooringile ja vasturingi tavapärase jooksmisega võrreldes. Oli megaraske, kuid ka hästi mõnus. Esimestel kilomeetritel siis tuul vastu. Metsa vahele jõudes oli paks lume-jääkiht teel. Mida on näha ka viienda kilomeetri tempost, mis oli ligi minuti aeglasem. Seejärel jäi tuul selja taha ning tekkisid uued probleemid. Kõigepealt hakkas palva - võtsin jope seljast ja sidusin vööle. Siis väsisin ära. Kauplesin iseendaga, et jooksen kuuenda kilomeetri lõpuni (ja vähemalt alajaama juurde). Sinna jõudes mõtlesin, et proovin veidi veel, muidu hakkab ju jälle külm uuesti, kui kõndima jääda. Seitsmes kilomeeter läks kuidagi tiba kergemini ja kaheksandal siis taas läbirääkimised: et ristmikuni pean ikka vastu... Ja siis juba mõtlesin, et kilomeetri lõpuni jaksan ka. Algas üheksas kilomeeter ja ma olin täpselt Angla ristmiku esimese "anna teed" märgi juures. Seega lubasin endale kakssada meetrit kõndi ja ristmikule jõudes hakkasin taas vaikselt sibama.
Kokku tuli täpselt tund ja 9,3km. https://connect.garmin.com/modern/activity/8567375880
Täna oli poja sünnipäev ja ma looderdasin täiega. Õhtul jõudsime Tallinna tagasi ning lapsed jäid koju ja meie mehega läksime Ülemistele veidi sulistama. Mullivanni. Ja nautisime ka aurusauna. Rahvast oli murdu. Tegelikult ka - ma vist ei ole kunagi Ülemistel nii palju inimesi näinud. Järgmine kord teen ilmselt ettepaneku Rävalasse minna - hullem ikka olla ei saa. :D
No comments:
Post a Comment