31.juuli

Kuna õhtupoolikuks tuli saunakutse, siis sattusin kuidagi väga äkitsi jooksma. Noh, et peale sauna oleks ju tobe minna... Seetõttu oli taaskordselt magu täis hulgi hüva kraami. Õnneks enesetundele väga ei mõjunud, pulsile ainult. Ilm oli lahe, kohati polnud tuult ollagi ja siis tekitas sellise tugeva pöörise, et viib vat et tee pealt minema. Ja viimased umbes seitsesada meetrit oli pidev ning üsna tugev vastutuul. Ning kuna mul oli kuninglikku kohakesse kiire, siis nühkisin nii kiirelt kui jõudsin. Täna 6km ja aeg 35:40. connect.garmin.com/activity/42566412

Ja kõige ebameeldivamast kõige lõppu - meil lendavad siin mõned mootorratturid. Just lendavad, sest kihutamine oleks selle liiklemise väljendamiseks väga aeglane sõna. Ning õhtul saunast tulles sattusin just siis teele, kui üks järjekordne mööda lendas. Mõtlesin, et vaatan, kas äkki jõuan numbri ära vaadata (ei jõudnud ) ning keeramise pealt lükkasin kuidagi sellesama vasaku pahkluu keereks ja viltu, mis mul eelmine kordki kannatada sai ning siiani õrn oli. Täna palju hullemini. No ausalt - esimesel hetkel tuli tilk püksi, võttis pildi eest ja vandusin vist kah. Nüüd jahutasin jäätükiga ja sidusin kinni, aga ikka ei jaksa veel korralikult toetada. Saati siis veel käia või joosta. Arvake, kas ma olen selle pagana mootorratturi peale tige või mitte. Igatahes loodan, et saatus säästab mind ka seekord. Septembrini ei ole ju enam üldse palju aega.

30.juuli

Väga toitvast ning suures hulgas söödud õhtueinest oli liiga vähe aega möödunud, kui jooksma läksin. Seetõttu oli olemine veidi raske ning pulss tegi imevigureid. Kuid ilm oli mõnus. Vaikne, vihma kribas, päevane suur tuul oli vaikinud ning oli lihtsalt mõnusalt jahe õhk (narr öelda jahe 20 kraadi kohta ).
Kella unustasin õigel hetkel kinni panna, aga 5,21km ja aeg umbes 32min. connect.garmin.com/activity/42437865

28.juuli

Täna siis päris varakult jooksma. Üsna soe oli ja päike siras ka rõõmsalt taevas. Lõpukilomeetritel igatahes tekkis tunne, et homme tuleb vist puhkepäev teha. Või väga vähe ja väga aeglaselt joosta. Ühesõnaga ei olnud eriti värsket minekut. Ja lõppu jõudes oli väga hea tunne. Lõpu pärast. 10,01km ja ag 1:01:51 connect.garmin.com/activity/42197862

27.juuli

Täna siis taas jooksmas. Emotsionaalseslt täiesti näss olemine, füüsiliselt polnud viga. Kärbsed kiusasid vahepeal, aga elasin üle.
Täna siis 10,15km ja aeg 1:01:57 connect.garmin.com/activity/42064230

23.juuli

Käisime sõpradel külas ning sellega seoses sai ka jooks tehtud - hakkasin rannast jooksma, teised veel lõpetasid, pakkisid asjad kokku, lapsed autosse ja siis korjasid mind tee äärest peale. Päike halastas mulle ja oli enamiku jooksuajast pilve taga.
Üldiselt oli tänane jooks selline enam-vähem. Värsket ja mõnusat tunnet ei olnud, aga raske ka joosta ei olnud. Pulss siiski hakkas lõpupoole omi vigureid tegema.
Aga avastasin täna, et maratoniks treenimine on mind mutnud oma tasemel korralikuks kilomeetri jooksjaks. Aeg 5:41 ja keskmine pulss 133. Kui on selline esimene kilomeeter, asi see ülejäänud nelikümmend ja natuke peale ära silgata pole, eks. :D:D:D
Täna siis 6,8 km ja aeg 40:57 connect.garmin.com/activity/41512453

22.juuli

Tänane jooks oli jälle selline, et see oleks kindlalt jooksmata jäänud, kui ei oleks mu meest ja meie trenniteemat. Ma olin niiiii väsinud ja tüdinenud päevast. Oleksin tahtnud hoopiski praekartuleid süüa ja jalad seina peale lüüa peale laste voodissepanekut...
Aga jooksma ma siiski läksin. Rahulik õhtu. Mõtted lippasid oma teed. Jooksumutt ja Putukas on oma pikkade otstega "hamba verele" ajanud. Tahaks ju ka proovida. Täna siiski tegin ülitagasihoidlikult, 5,32 km ja aeg 31:08. connect.garmin.com/activity/41404090

Väike nali kah - vaatasin hommikul putuka elujooksu andmeid ja kilomeetrite aegu ja muud... ja tuli meelde, kui tark poiss ükspäev meile tarkust jagas. Ühel hetkel rääkis ta, et maratoni paar-kolm esimest kilomeetrit võtta pigem üliaeglaselt kui natukenegi liiga kiirelt. Et maa on pikk, jõuab kiirendada ja aega tagasi teha veel küll ja küll. Aga kui end kohe algul "ära tappa", siis ei jõua kuigi kaugele. Tõsi jutt, ega ma kahtlegi. Aga siis lisas ta - no isegi selline tempo, nagu praegu võiks olla... Ma siis piiksatasin häbelikult vahele, et ma ikka niiii aeglane jooksja olen, et praegune tempo on mu kuni 10 km jooksu tempo. Et maratonil plaanin ma ikka veel kõvasti aeglasemalt joosta, et ellu jääda... :)

21.juuli

Täna ei olnud plaanis just väga pikalt joosta, sest sain suht hilja uksest välja. Ega ei jooksnud ka. Numbrid veidi üllatasid. Ühest küljest tekitab rahulolu, et pulss väga kõrgele ei tõuse, teisest küljest mulle üldse ei meeldi, et seetõttu hakkab ilmselt mu anaeroobse lävi madalamale kukkuma.
Veider on see, et juba teist korda hakkas mul ühel tänavajupikesel halb. Kas on seal mingi lõhn? On pinnas natuke vale minu jaoks? Midagi veel hoopis muud? Mina ei tea. Aga silmade ees hakkab virvendama, jalad võtab pehmeks ja selline tunne on, nagu ma oleksin tormisel merel ning kõik liigub üles-alla. Ja pulss seejuures veel täiesti madal. Ning umbes kilomeetri pärast on jälle kõik ok. Ainult natuke suriseb veel peas.
Täna siis 6km ja aeg 36:03 connect.garmin.com/activity/41307916

20.juuli

Täna oli tõeliselt mõnus õhtu ja tõeliselt mõnus jooks. Olen paksult rahul nii pulsi, tempo, kui ka enesetundega. Täna 7,7km ja aeg 46:49 connect.garmin.com/act...y/41184687

17.juuli

Vahel on mul tunne, et mul peaks lahtiste koerte omanike vastu pipragaas kaasas olema, mitte koertele...
Täna oli totaalne mitte meeleolu ning arvasin juba, et õhtuks olen luuser valmis, kuid kokkuvõttes tuli tegus päev. Kõndisime palju Nõmmel ja Hiiul. Vahepeal veel natuke (väga natuke) sulistasin Nõmme basseinis kah. Ja vahepeal tassisin poissi süles - niimoodi pikali, beebiasendis. Oli vaeseke päevast nii väsinud, et silmad vajusid issi kukil kinni ja siis ma "nunnutasin" teda veidi.
Õhtupoolikul siis jooksuga Piritalt mööda promenaadi koju. Soe oli. Tuult ei olnud. Aga täitsa normaalne oli.
Täna siis 8,68km ja aeg 52:50. connect.garmin.com/activity/40761033

14.juuli

Oli hea plaan - Saaremaal joosta igal õhtul. Sest ema saab lapsi kuulata kui olen nad voodisse pannund ning endal ka mõnus sibada rahulikus kohas. Plaan ei tööta ilmselt. Sest juba täna andis organism märku, et oleks võinud puhkepäeva pidada. Miski ei olnud tänase jooksu juures hästi: enesetunne oli sant, pulss tegi (eriti algul) mingeid müstilisi võnkeid üles-alla, tuju oli veidi niru ning tagasikeeramise koha peal pidi üks suvaline krants mulle säärde kinni tulema. 200 meetri kaugusel teest on maja, ja ikka tuleb peni mulle peaaegu kallale. Ning peremeest ei huvita kah. Tegeikult luiskasin - üks hea asi tänase jooksu juures siiski oli - see sai läbi ja ma olin nii väsinud ja õnnelik. Ehk tsiteerides abikaasa ühte lemmikanekdooti: "See on nii hea, nii hea, nii hea...". Täna siis 5,63km ja aeg 34:26 connect.garmin.com/activity/40423212

Eks paistab, mis homme saab. Reedel Tallinna tagasi.

13.juuli

Täna suhteliselt varane jooks. Saime kokku ühe väleda ja targa noormehega ning jooksime koos - saime jutustada ning veidi head nõu ja soovitusi ka.
Kuna päike oli alles kõrgel ning temperatuur ligi kolmkümmend, siis tõusis pulss suht kiirelt kõrgemale kui viimasel ajal tavaliselt. Aga sellest hoolimata oli hea mõnus joosta.
Täna siis 8,56km ja aeg 52:35 connect.garmin.com/activity/40300778

12.juuli

Mehega koos jooksmas. Kuna tal oli pool päeva tugevat rabamist päikese käes, siis oli juba minnes kokkulepe, et tempo on aeglane-aeglane. Tänu sellele oli mu pulss ka nii madal nagu ta mul harva on. Temperatuur ikka veel 25 kraadi. Aga mõnus oli. Õhku jagus.Mees naerabki, et ma peaksin tegema stardiharjutusi. Sest minul läheb juba stardikoridoris enne alustamist pulss ärevusest tavapärasest treeningalguse pulsist umbes 20-30 lööki kõrgemaks.
Täna vaatasin netist Kõva mehe jooksu pilte ja juba selle stardimelu netist vaatamine tõstis pulssi. Hakkan vist iga päev pilte vaatama ja "harjutama". :)
Täna 5,6km ja aeg 35:25 connect.garmin.com/activity/40196776

10.juuli

Taas jooksma peale laste voodissepanemist. Täna jälle koos mehega. Loomi oli veidi vähem, satikaid rohkem. Üks hallvatt näris mul läbi pükste kintsust tüki välja. Aga muidu oli mõnus. Täna siis 10km ja aeg 1:02:15 connect.garmin.com/act...y/39919081

9.juuli

Lapsed voodisse, ise riidesse. Ilm oli täna soojem kui eile. Autosid palju-palju rohkem. Seetõttu suundusin sooteele. Keegi suur (ilmselt hirv, kui jälgede järgi otsustada) sattus minu lähenemisest paanikasse. Aga kuna mina tegelesin (jooksu ajal, tark tüdruk ) tee ääre jõllitamisega, et ehk näen mõnda maasikat, siis kuulsin alles seda paanikat ja nägin kuidas võsa kahte lehte laiali lõi eluka põgenedes. Veidi hiljem jooksis minust umbes 150 meetrit eespool rebane teel. Oma paarkümmend sekundit jooksis mu ees ja vahtis etteheitva näoga üle õla. Ma ilmselgelt segasin teda. Kui nüüd natuke jooksust rääkida, siis oli täitsa mõnus. Pulss püsis kena, tempo kippus vahepeal veidi kiiremaks minema, kui vaja oleks, kuid enamasti suht hea. Ning enesetunnegi oli täitsa ok.
Täna siis 6,69km ja aeg 40:28 connect.garmin.com/act...y/39797950

8.juuli

Lapsed voodisse ja mehega koos jooksma. Mõnus oli. Kraadiklaas näitas "ainult" 18, kuid oli hästi mõnus. Õhk oli värske, hingata kerge. Algul mees küsis, et kuhuni jookseme, kuid mingil hetkel sattusime ikka kaugemale. Lihtsalt nii mõnus oli joosta. Ja pulss. See oli täna lausa üli-eeskujulik. Kokku 8,62km ja aeg 53:33. connect.garmin.com/activity/39693856

6.juuli

Täna jooksmises miinimumprogramm. Üldse ei olnud mingit tahtmist uksest välja minna, aga joosta oli iseenesest mõnus. Õhk oli värske, niiske ja soe. Higi lahmas ojadena. Tänase jooksu "suursaavutus" oli see, et vallutasin Hendriksoni küüru. Ja pulss jäi normaalseks. Oi ma olen uhke.
Jooksu täna siis 6,28 ja aeg 38:41. connect.garmin.com/act...y/39468638

Suurproov maratoniks

Algne plaan: õhtul vara magama, hommikul kohe peale tirtsu söömist mina jooksma ja mees lastega toimetama. Tegelikkus: magama hilja nagu ikka või veel natuke hiljemgi, ärgata oli jube raske ning jooksma läksin ma siis, kui tirts esimest tudu tegema läks. Ning ukse juures oli veel tunne, et keeran tagasi, sest olin unustanud ühe mehe toimetuse...
Ilm oli nagu üks Eesti kohta parimaid suviseid ilmu ikka. Aga ma olin tubli ja tegin plaani teoks (või peaaegu teoks, sest tagasi keerasin mingi umbes pool kilomeetrit enne ametlikku tagasikeeramise kohta. Vabanduseks on öelda vaid seda, et ma arvasin, et olen lõpule lähemal...). Jooksu ajal mõtlesin, mida kõike ma siia kirjutan. Aga praegu ei mäleta suurt enam midagi. Panen siis niipalju, kui veel meeles on:
Kesklinnas ühel ristmikul tegin vale valiku ning jäin jooksma päikesepoolsele küljele. Oi kui vaevaline see oli. Täpselt niikaua, kui teisel pool teed varjuline jooksurada lõppes. Rannapromenaadil ei olnud ühtegi varjulist kohta näha ning päikese käes jooksmine oli kohe palju kergem. Umbes kuues kilomeeter - korraks hakkas endast jube hale, sest mööda jooksis noormees "maraton kolm tundi ja seitse minutit tempos". Ja mul oli veel niii palju minna (jätan mainimata mõtte, et issand, maratoni joostes on siis veel terve teine ring kah ees ).
Pirita ja Merivälja vahel - õppisin viisakust. Randaminejaid oli palju ning ilmnes, et kui inimesed soojal suvepäeval kitsal metsarajal ranna poole suunduvad, siis nad ei arvesta eriti sellega, et emmas-kummas suunas mõni hull (antud juhul siis mina) kiiremas tempos (joostes) liikuda võiks. Nii ma siis piiksatasin päris mitmeid kordi, et kas võiks mööda saada palun? Ja siis tegin armsa näo ja ütlesin viisakalt aitäh. Peaaegu ümberkeeramise juures - üks neiu pargib autot kitsas kohas. Hüüdsin talle, et umbes 25 senti võib veel tagurdada. No kuidagi palju lõbusamaks muudavad sellised pisiasjad jooksmise.
Peale ümberkeeramist - lähen jooksma randa, märjale ja tugevale liivaosale. Inimesi on palju, kuid veidi trajektoori plannerides pääseb kõigist torniehitajatest ning valvajatest ohutult mööda. Kõrvaklappidest tuleb laul jõuluvanast ja päkapikkudest. Kaks korda peatun ka, et end mereveega niisutada. Rannast väljasaamine keerab korraks pulsi üles ning tempo alla - paarsada meetrit pehmet liiva ei ole tõesti minu ala... Tagasi mereäärsel promenaadil - väsimus hakkab peale kippuma. Aga tempo on kuidagi mõnus ja jalapärane. Ilmneb, et laul "sometimes I wish I were an angel..." on täpselt sobiva tempoga jooksu ajal kuulamiseks. Vastu tuleb vanadest aegadest tuttav vanaonu, kes samuti jookseb. Soovime teineteisele jõudu. Minul on seda ilmselgelt rohkem tarvis.
Kesklinn - järjest on kilomeetri ajad üsna all. Kõigepealt tegin Statoilis "veevarustuspeatuse", siis jäin mitmele ristmikule väga halvasti punase tule taha. Fooride piirkonnas joostes ei saa küll tempot jälgida.
Šnelli tiigi juures - tunne, et olen juba peaaegu kodus. Ainult veel Tõnismäe tõus ja siis allamäge kodu poole.Kuna võtit kaasas ei olnud, tuleb teeb mees mulle ukse lahti. Trepist üles lähen tema järel, sest kuidagi kõrgel on see teine korrus. Olen rahul tänase jooksuga - tempo, pulss, enesetunne... Kõik oli asjaolusid arvestades täitsa kobe. Täna siis 2:26:00 ja 22,5km connect.garmin.com/activity/39011075 Nii pikalt lähinädalatel ilmselt plaani enam joosta ei ole. Aga ju paistab, mis tegelikult saab. Ning homme ma tõenäoliselt ei jookse.

1.juuli

Eile ei jõudnudki kirja panna jooksukorda. Kuna ilm oli mõnusalt soe - paras rannasolemiseks ja laisklemiseks aga mitte kõige parem jooksmiseks, kui just ei taha higistada nagu loom ja näost veel kõvasti punasemaks minna kui tavaliselt (ma ei uskunud, et see võimalik on ), siis tegin väikese ringi. Tempo oli suht maas, aga lähtusin rohkem pulsist ja ennekõike enesetundest. Kokku siis 5:85 ja aeg 37:03 connect.garmin.com/activity/38733949

Kuna mees jõudis siiski plaanitust jupikese hiljem koju, läksin täna jooksma peale laste magamapanekut. Ilmselt ei olnud kolmveerand tundi varem kõhu täis vitsutamine just kõige parem mõte, aga tegelikkuses ilmnes see alles jooksu viimasel kolmesajal meetril. Ilm oli mõnus - 17 kraadi, sellina parajalt mõnus ja kohati vaikne tuuleke ka. Käisin kesklinnas stardikohta üle vaatamas. Naljakas see kesklinnas jooksmine - ühest küljest on pidev pidurdamine ülekäiguradade ja fooride juures, teisalt aga pidev kiirustamine, et üle-mööda-juurde jõuda, et nii kaua ootama ei peaks. Ootamatu oli see, et Endla ristmikul pidin ma tagasitulles üle minuti passima. Keskmisele tempole andis see paraja põntsu. Aga üldiselt olen rahul. Täna 7,36km ja aeg 44:48 connect.garmin.com/activity/38853928