Saturday, January 28, 2012

28.jaanuar - Triatloni asemel SM :)

Neljapäeval oli ÜKE.
Nagu ikka, aga raske ka. :) Muuhulgas oli keset tundi 40min rahulikku jooksu, millele järgnes 3 maksimumkiirusel lõiku. Esimene 60m ja 140m rahulikult, siis 100m ja 100m rahulikult ja viimane 160m. See viimane võttis jalad parajal määral tudisema. Ning kui siis kohe tulid peale staatilised harjutused (igaüks minut ja järjest), siis oli lõpuks päris väsinud olemine. Lisaks see, et kuna spordisaal oli kella kuueni ürituse tõttu kinni olnud ja kõrvalhoones jätkus tegutsemine ka siis veel, kui meie alustasime, olid kõik lähemad ja kaugemad nurgatagused autosid täis. Õnneks tuli see mulle juba kodus meelde, mis olukord võib olla ja läksin jala - 20min kiirkõndi trenni ja natuke kauem kiirkõndi koju. :P

Täna ujumine.
Soojenduseks 400m. 100m krooli, 100m seliti, 100m rinnuli ja 100m krooli. Juba alustuseks loeti sõnad peale, et krooli ujudes teeme ainult saltopöördeid. :) Rinnuli on ikka jube raske. :S
Seejärel 8* 100m krooli. 30sek intervalliga. 75m kolmandas tsoonis, 25m kiirenevat. Kohustus teha saltopöördeid. Kui keegi eirab pöördekohustust, tuleb kõigile 100m otsa... :P Vähemasti me kõik üritasime. Minu saltopöörded on saltost päris kaugel, teen pigem sellist "üleõla kukerpalli", aga vähemasti ma keeran ja üldreeglina enam kõik kohad vett täis ei ole lõpetades. :)
Ja siis ülesanne 1000m punniga. Viiekümne meetri kaupa - hingates üle kolma ja hingates üle viie. Viimase kolmesaja peal enam kätetöö küll kontrollitav ei olnud. Sain aru, et tõmbel pole jõudu ega ilu ega tehnikat, aga vot korrigeerida ka ei suutnud. Sain nibin nabin valmis ja veel kiirelt 50m suplust.
Nii pikka distantsi ühe tunni jooksul ei ole ma varem veel läbinud. :)

Wednesday, January 25, 2012

25.jaanuar - saltopöörded ja muidu elu

Kuna oli ette teada, et laupäeval ma ujuma minna ei saa, küsisin Dealt näpunäiteid, et iseseisev ujumine reedel või pühapäeval ära teha. Reede hommikuks oli plaan tehtud, et viin poja lasteaeda ja siis otse basseini... Aga taaskord ei läinud nii nagu planeeritud. Sest TAK'ile sobis kohtumine just täpselt sel ajal. Otsustasin siis ümber, et lähen õhtul ja lähen hoopis Endla tänavale. Seal ju ka bassein. Kodulehel väga palju infot ei olnud, aga telefoni teel kinnitati mulle, et nad töötavad, õhtud on rahulikud, bassein broneeritud ei ole ja mind oodatakse. Tore! Õhtul, umbes viis minutit enne poolt üheksat jõudsin ma siis kohale. Ja mulle öeldi, et "Oi jaa, loomulikult võite ujuma tulla! Oodake palun natuke, kella üheksast laseme järgmised basseini...". No ma mõtlesin, et kuulsin valesti. Ütlesin, et ega ma ei taha mingit treeneriga trenni, et ma ujuks niisama. Nojah - niisama saabki üheksast vette. Küsisin, et ujuda võib ju tund aega ja samas kella kümneks pean ma majast väljas olema... Täpselt nii - kümnest peate väljas olema. Aga ennem basseini ei saa...
Mina igatahes marssisin koju tagasi...

Esmaspäeval oli siis päris ujumine. Kõigepealt kolmsada meetrit soojendust vabal valikul. Mina valisin krooli nagu ikka. Sest see on kõige inimsõbralikum.
Seejärel 300m krooli nii, et üks käsi üleval, teine all. Kuus korda jalgadega, hingamine ja kätevahetus ja uuesti. Pöörasin hoolega tähelepanu sellele käele, mis vee pealt liikus. Ja siis mingi hetk sain noomituse, et vee alust kätt tuleks ikka ka jälgida. Jeever, kui keeruline oli neid ühel ajal õigesti tööle panna. Pigem kippuski olema nii, et kord üks ja siis teine.
Seejärel 300m krooli, nii et igal tõmbel vee pealt katsuks pöidlaga õlga. See oli lihtsam, kui kartsin.
Siis hakkasime saltopööret õppima. Algul madalas otsas ainult, siis krooli ühest otsast teise vahepeal kolm kukerpalli tehes ning otsas saltopööre ning lõpetuseks tavaline krool edasi tagasi otstes saltopöördeid tehes. Keeruline. Mul kipub pea valutama hakkama ning kõik lõõrid vett täis minema. Liilian ütles, et edaspidi eeldab ta trennis ujumisel saltopöörete tegemist. Hirmutav.

Teisipäeva hommikul väike jooks. Esimesed poolteist kilomeetrit olid päris nirud, sest põskedel ja kõrvadel oli miinus kümne kraadiga päris külm. Aga siis vaikelt muutusid nad tuimaks ning edasi oli päris ok joosta. Tempo oli aeglane. Külma tõttu ma pulssi ei jälginud. Arvasin, et jooksen madalal pulsil, kuid numbrid näitavad veidi kõrgemat, kui lootsin. Maksimumi numbrid siis. Keskmine püsis õnneks ilusti tsoonis.
7,3km ja 53min. http://connect.garmin.com/activity/144516493

Täna hommikul tegime siis hommikuujumise plaani teoks. Käisime mehega koos Pirita Topis. Meeldivam, kui ma mäletasin. Ujusin niisama, harjutasin saltopööret ja proovisin, kui kaua ujun 300m (ilma suure kiirustamiseta - noh et ikka ellu jääda). Täielikule tõele ei pretendeeri, sest ma pole mehe veekindla kellaga veel väga suur sõber, kuid 7min ja mõned sekundid peale tundub suht tõene aeg. :) Kokku umbes tund sulistamist.

Thursday, January 19, 2012

19.jaanuar - Ei olnud minu päev

Neljapäev on ÜKE päev.
Kuna Liilian on taliujumise võistlustel, siis oli treeneriks Ralf ja aeg taas kell kuus. Mis tähendas päris kiiret lasteaiast tulekut. Oma piirituks imestuseks avastasin, et Pirita tee oli ummikuvaba, samuti oli täiesti probleemivabalt läbitav Viru ring ning Vabaduse väljak. Kosmose juures oli ainus tõsisem ummik (tavalise kaose asemel) ja seal see siis juhtuski...: Nimelt tahtis buss ühissõiduki reast välja tulla, et teisest bussist mööduda. Vaatasin kella, mõtlesin, et ok, mul ei ole veel üldsegi kiire ja jäin teiste autode edasisõites seisma, et buss vahele lasta. Ta tuligi... Aga siis avastas, et autorida ka seisab ja tal eesolnud Harjumaaliinide buss hakkas ikkagi liikuma. Bussijuht otsustas ühistranspordi ritta tagasi pöörduda ning seda tehes äestas oma tagumise nurgaga meie auto parema esitiiva ära. Ma olin... tumm. Tagantjärgi saan aru küll, et bussijuht isegi ei tundnud seda... Aga ma ei osanud nede mõne sekundi jooksul mitte midagi teha. Teine auto oli taga - tagurdada ei saanud, vasakul küljel olid autod kõrvalreas - sinna keerata poleks saanud (lisaks oleks siis võinud ju poritiivale lisaks veel ka meie ratas puru minna...). Isegi signaali ei osanud ma lasta - sest mu aju keeldus uskumast, et asi tegelikkuses toimubki. Tagumise bussi juht vaatas veel möödudes pika pilguga meie autot, see buss läks oma teed. Ja mina ei osanud kah miskit muud teha, kui jõnksatasin vaikselt edasi, kontrollimaks, kas auto ikka liigb ning veeresin vaikselt koju... Tänahommikuse mitmetunnise asjaajamise tipphetk oli see, kui bussijuht minult küsis, et "mis pagana pärast te üldse mind vahele lasite. Miks te edasi ei sõitnud". Oleks ma vaid osanud vastata. Eile asju krahmates ja siis juba natuke hiljaksjäänuna jalgsi spordihalli suunas liigeldes mõtlesin ise korduvalt ja korduvalt sedasama - oleksin ma ometi edasi sõitnud lihtsalt....

Aga jah - kokkuvõtte ma väga hiljaks ei jäänudki. Kuna oli ka suuremaid hilinejaid, siis paistis nagu oleksin peaaegu õigel ajal jõudnud. :)
Natuke soojendusjooksu, venitused, jooksuharjutused ja siis 3*1000m neljandas tsoonis. Siin on natuke arusaamatu koht minu jaoks, sest Liiliani arvutuste põhjal on mu neljas tsoon vahemikus 162-176 lööki. Anaeroobse piir on 172 lööki... Ja Ralf ütles, et jooks peakski olema anaeroobse piiril umbes (pluss-miinus paar lööki). Nii et ega ma tegelikult päris kindel ei ole, et ma täiesti õigesti jooksin... Ülesanne oli joosta pulssi jälgides, nii et viimane kilomeeter ei oleks üle viie sekundi aeglasem esimesest. Vahele üks ring pulsirahustus-kõndi. Esimene kilomeeter: aeg 4:54 ja pulss oli ilus. Keskmine 166, maksimaalne 174. Jälgisin hoolega ja aeglustasin tempot, kui tõusma hakkas. Teine kilomeeter: aeg 4:58. Keskmine pulss 171, maksimaalne 181. Ei oskagi öelda, millal see maksimaalne number eest läbi käis, vaatasin ikka enam-vähem, et numbrid oleksid õiges suurusjärgus. Kolmas kilomeeter: aeg 4:52. Keskmine 175, maksimaalne 181. Kaks viimast staadioniringi mõjusid pulsile hävituslikult. Ennem oli enam-vähem, aga siis istus suht kogu aeg maksimumi piiril. Kuid tempot lõpuni hoida ei olnud eriliselt suur pingutus. Päris rahul.
Siis staatilised harjutused. Rasked olid. :D ja lõppu veel jahutusjooks ning venitused.

Tuesday, January 17, 2012

17.jaanuar - Kes jookseb kõigest väest, saab üles igast mäest

Just nii saaks eilse õhtu kokku võtta.

Kõigepealt oli plaanis trepijooksusarja järgmine osavõistlus. Seekord siis Radisson SAS hotelli tuletõrjetreppidel 26 korrust. Alustuseks jõudsin umbes kolmveerand seitsme ajal Radissoni konverentsikeskusesse ja avastasin, et enamus jooksjaid (üks tuli veel hiljem) olid juba kohal. Mis tähendas ka seda, et kuna eelregistreerimist ei olnud ja niisama jutud palju ei maksa, siis ma eestotsast startida ei saanud. Arvutasin veidi sõrmede peal ja leidsin, et 19:18 pakutav stardiaeg sobib ka: umbes viis minutit üles, teist samapalju alla ja kümme minutit ujulasse... Naiivitar, eksole. :D
Start veidi viibis ja kasuks see ei tulnud, sest juba alt ülesse vaadates tundusid trepid hirmus kõrged.
 Ja jälgida, kuidas esimese otsa hirmkiired jooksjad minema tormasid ja ülevalpool toimuv liikumine aina aeglasemalt ja aeglasemalt toimus... Njah. :)
Lõpuks siis start. Kuna ma pidin trenni edasi minema, siis teadsin juba ette, et võtan rahulikult (pealegi lubati iga vanusegrupi viimasele lohutusauhinda). Ja trepid aitasid kaasa plaani tõeks saamisele. Umbes kaheksa korrust liikusin jooksusammul. Siis kolmeteistkümnenda korruseni liikusin veel kaks astet haaval ja siis mõtlesin, et ujumises läheb mul jalgu tarvis ning liikusin edasi tips-taps üks aste haaval. Kopsud kähisesid sellest hoolimata üsna mehiselt ja õhku kippus kah puudu jääma. Üheksateistkümnendal korrusel jõudis mulle järgi minut hiljem startinud viimane paar: mu õepoeg koos meeste võitjaga. Võitja oli just õepojast möödunud ning see ütles, et raskeks läheb. Hiljem selgus, et viimased korrused ta murdsidki (kuigi piltide pealt paistab ta siiski väga kõbus). Minu lõpuaeg oli 4:06. Pulss tegelikult anaeroobsesse tsooni ei jõudnudki, mis on üllatav. Paar hetke lõpus trepiastmele potsatades tõmbas ikka pildi halliks ka (no ma viimase trepivahe moepärast veidi kiirendasin uuesti). Igatahes - treppe tuleks harjutada, et tubli olla. Aga ega mul ju erilist saavutusvajadust ei ole, nii et sobis hästi. Ja meeleolu oli hea ning seltskond lahe. Kas see polegi peamine?
Peab manima, et viimase koha eriauhinda ma ei saanudki. Üks neiu suutis esimesel trepimademel juba pahasti komistada ja tema jõudis ajaliselt veidi peale mind üles. Pean korrigeerima ka oma arvamust, et mul kunagi loosis ei vea. Veab küll - minu nimi tõmmati esimesele loosiauhinnale välja. Lihtsalt kuna mind kohal ei olnud, siis loositi see uuesti. Järelikult - mul on loosiõnne küll - ma lihtsalt ei viibi oma loosiõnnega samas kohas. :P

Miks mind seal siis polnud? Sest kuna aeg liikus kiirelt, krabasin ma oma asjad ja hakkasin kohe ujula poole sibama. Mõned kiiremad liigutused ja ma olin täiesti õigeks ajaks basseini ääres, et soojendust teha. Liilian ei pidanud mind väga mõistlikuks, kuuldes, kust ma trenni tulen, aga väga ei noominud ka.
Soojenduseks 400m. 4*50m krooli, pool basseinipikkust krooli jalgu ja lõpuni krool ning uuesti sama.
Seejärel 2*300m IV tsoonis. Vahepeale puhkamiseks 50m seliti.
Siis 3*100m krooli jalgu lauaga. 75m III tsoon ning 25m kiirenevat.
Ja lõpetuseks taas 300m IV tsoonis.
100m suplust ja välja.

Võib olla pole ma mõistlik ja kindlasti ei ole ma tulemustele orienteeritud, aga ise olen eilse õhtuga väga rahul. :) Seda enam, et kodutehtud šokolaaditordi tükike turgutas mõnusalt.


Täna hommikul viisin piiga lasteaeda ja tegin väikese jooksutiiru. Kella unustasin muidugi maha ja seetõttu jäi tegemata planeeritud pulsijooks. Aga võib olla oligi mõistlikum täna selline vaikne ja rahuliku pulsiga tiksumine. Vanade jooksude andmeid uurides oli tänase ringi pikkus nats üle kuue kilomeetri ja umbes kolmveerand tundi.

Saturday, January 14, 2012

14.jaanuar - vastupidamist juba nagu natuke on

Neljapäeval oli ÜKE. Päevaplaan klappis ilusti nii, et ma läksin kohale umbes poolteist tundi enne trenni algust. Plaanisin vaikselt ringiratast tiksuda, kuni teised ka tulevad. Aga selgus, et Ralf oli haigestunud ning Liilian asendas ja ütles, et mis ma ikka seal niisama jooksen, tulgu parem viienda grupiga koos trenni tegema. Oli ok. Jooksuharjutused tõstsid taas pulsi kõrgele, kuid ma jaksasin ning kuigi staatilised harjutused panid "värisema", sain ka need ilusti tehtud. Lõpetuseks pulsijooks pool tundi. Enamasti teises tsoonis, vahepealsete kiirendustega kolmandasse tsooni. Rahulolev, sest üle lubatud piiri ei läinud! Kui lõpetasime, proovisin korra oma grupiga koos ka natuke kaasa teha, kuid peale venitusi tegid jooksuharjutused jalad väga kiirelt pehmeks. :P

Laupäeval ujumine.
Soojenduseks 400m. 2*50m krooli, 50m seliti, 50m rinnuli ja 50m krooli.
Põhiharjutus 1000m. See siis nii, et 100m (IV) + 200m (III) + 300m (II) + 400m (III). Kiire jaksasin järjest ujuda, kolmanda ja teise pulsi ajal suutsin isegi jalgade ja käte tööle mõelda (valdavalt küll vaheldumisi, mitte korraga), aga viimase kolmanda tsooni ajal kippusid jalad oma elu elama. :P
Seejärel oli ülesandeks 600m. Seda 100m (IV)+ 200m (III) + 200m (II) + 100m (IV), aga kuna väikesed tüdrukud ootasid basseini ääre peal juba oma järge, siis ma kahjuks lõpuni ei jõudnud. IV tsooni pulsist jõudsin lõpus ära teha vaid 25m, siis suplus tagasi ja välja. Aga kahe kilomeetri piirist tunni jooksul jäi päris vähe puudu. :)

Monday, January 9, 2012

9.jaanuar - Teistmoodi, aga ikka samasugune

Laupäeval oli ujumine.
Soojenduseks 300m. 50m II tsoon, 25m seliti ja 25m kiirenevat.
Seejärel 2*500m. 25m maksi, 75m rahulikku, 25m vesipalli krooli, 175m rahulikku, 25m maksi, 75m rahulikku, 25m vesipalli krooli ja 75m rahulikku. Esimene kord abivahenditeta ja teine kord labade ja punniga.
Siis punniga 2*100m scullingut. 25m kaupa - käed üleval, käed kõrval, käed all, ülevalt alla ja siis otsast peale.
Lõpetuseks 50m suplust.

Seejärel oli esmaspäevase video vaatamine. Päris kaua võttis aega ning meie olime päris viimased. Aga mõnevõrra lisas see julgust, kui nägid, et teistelgi jalad kõverad, käed valesti ja et isegi Jürgen Ligi tõmbab käsi läbi vee väga ebaökonoomselt ning "mullitades". Aga jah - jalad käivad põlvest ning puusast valesti. Käsi ei paindu õigesti ning tõmme pole korrektne. Need siis kõige suuremad vead minul. Üks asi on neid vigu teada, omamoodi masendav oli neid suurel ekraanil näha. :P

Täna hommikul käisime natuke Pirital jooksmas. Oli hea ja ei olnud ka hea. Mis on veider. Pulss oli madal, teises tsoonis, tempo aeglane... Ja ometigi oli enesetunne kohati selline nagu hakanuks süda rinnust välja hüppama ning silme eest kiskus kirjuks. Tõenäoliselt vererõhk jälle paigast ära. Kokku 6,2km ja 45:20 http://connect.garmin.com/activity/140398231

Ja õhtul taas ujumine.
Soojenduseks 400m. 50m krooli, 25m krooli jalgu ja 25m kiirenevat. Laupäevase videovaatamise mõju alla hakkasin jalgu jälgima ning proovisin käsi õigesti liigutada ja ühel hetkel avastasin (ma loen mõttes tõmbeid kaasa), et tavapärase kolme tõmbe asemel on tehtud 11 ja ma polnud ikka veel hinganud. Midagi olulist kipub ikka valesti minema, eksole. :D
Seejärel põhiülesanne: 5*100m krolli jalgu. Vahepeal 20 vette-väljahingamist. Kohutav! Ma ei salli jalgade harjutusi - ma ei liigu ju üldse edasi nii.
Kui lõpuks valmis sai ning järgmiseks harjutuseks sai 2*300m. 200m III tsoon ja 100m IV tsoon, siis oli selline tunne nagu ma oleksin lennelnud basseinis. Minek oli nii äge. :P Aga no ei seisa asjad meeles. Ehk ajapikku...
Lõppu veel 50m seliti.

Monday, January 2, 2012

2.jaanuar - "Muuvistaar"

Täna ujumine.
Ning ujumistehnika filmimine. Algselt oli meil kindel plaan Saaremaalt tagasi tulla, et ma täna ujuma jõuaksin, kuid kui tuli teade, et täna on ammuräägitud ujumistehnika filmimine, siis... Ma pidasin ikka päris mitut plaani, mis oleksid pidanud päädima sellega, et ma trenni ei jõua. :P Aga eks ma ikka jõudsin.

Alguses soojendus 2*200m. 150m krooli, 25m kiirenevat ja 25m suplust. Kui soojendus läbi, vaatasin veel kõrvalt, kuidas Priit ujus ja oligi minu kord. Kõige tagumisel rajal kaks ringi krooli. Esimene ring filmiti küljelt (nii vee alt kui ka pealt) ja teine ring eest ning tagant. Üks kaamera basseini otsal, teine vee all minuga kaasa liikumas.
Kui algul oli mul plaan esimesel ringil ujuda tavaliselt ja teisel proovida "parandatud tehnikat" (ehk siis väsitavat pea sügavalt rinnal hoidmist, tagumiku veidi sügavamale surumist ja jalgade veest välja liigutamist), siis tegelikkuses oli mul kõik meelest läinud ning rahuliku II tsooni pulsi asemel tagus süda nagu kirikukell "põmm-põmm". Igatahes sai see tehtud ning laupäeval peale ujumist toimub arutelu.

Peale filmimist oli ülesandeks 8*50m maksimaalset (mis oli üsna jube - võib-olla esimesed paar korda olid ajaliselt minuti kanti, aga edasi jäin päris aeglseks. Pulss aga tagus maksi ikka).
Ning seejärel punniga 800m krooli.
Lõpetuseks veel 50m suplust ja välja.