Thursday, June 30, 2011

30.juuni - Päike ja sogane vesi

Täna ujumine.

Oli lihtsam kui esmaspäeval. Veidi. Ma endiselt kartsin. Endiselt tekkis hingamisega natuke probleeme. Ja endiselt seisin vahepeal ääre peal. Kuid täna märgatavalt vähem ja maailm jäi kiiremini seisma. Ning nutma ka ei ajanud. :) Ei oskagi arvata, kas rohkem aitas see, et väike kogemus oli juba olemas, või see, et minu arvates oli tänu suurele rahvamassile vesi märgatavalt sogasem (just sügava koha peal siis).

Ujusin siis taas äärt pidi edasi tagasi. Servast kaugemale minna siiski ei julge. Olgu või võltsturvalisus, aga mul on seda tarvis... Teisel korral tagasi tulles hakkas rütm kuidagi klappima ja tegin vaid ühe pausi - kontrollimaks, et ma äärele ehitatud hüppetornist vette "lendajatele" väga ette ei jääks möödudes.

Enne välja ronimist ujusin veel ka veidi teist äärt pidi. Ringi karjäärile peale teha veel ei julge, kuid natuke pean ju harjutama, et olud on erinevad. See äär, kus ujun, hakkab juba "tuttavaks" muutuma. :) Teine serv oli hoopis teistmoodi. Esiteks oli see sopilisem, seega olin pidevalt äärest tükk maad kaugemal, samas tundus seal kuidagi madalam... Ega ma muidugi ei proovinud - äkki olekski jalad põhja ulatunud. :D

Esmaspäeval jälle.

Monday, June 27, 2011

27.juuni - Trapi karjäär

Täna ujumine.
Viimasest korrast sooja veega ja turvalises basseinis oli möödas peaaegu kuu. Vähemasti olin mehe abiga sikutades kalipso selga mahutanud vahepeal ja seepärast olin veidi optimistlikum. Kuid ainult veidi. Ja ausalt öeldes oli isegi see optimism veidi liig. :)
Alustame sellest, et varbaga katsudes oli vesi minusugusele külmavaresele ikka täitsa külm. Ok, see läks aja jooksul paremaks, aga siis uued avastused - et see külm vesi imbus kalipsosse sisse. 8) Ma ei oskagi tagantjärgi öelda, kas ma eeldasin, et ma olen seal kummikostüümis nagu vanajumala seljataga või mis... Aga suht veider tunne oli, kui külm vesi tagumikku ja selga mööda alt üles tõusis. :D

Hakkasin siis vaikselt karjääri serva pidi teise otsa ujuma. Seda, et õhku väheks jäi, võtsin ma rahulikult. Treener ju hoiatas selle eest. Ja loogiline, et kalipsoga tuleb harjuda. Aga sügavus on minu kahe kõrva vahelisele alale ikka natuke liig. Ma ujusin kogu aeg ääre lähedal ja ikkagi hakkas pea ringi käima ja süda läks pahaks. Tänase tunni "saagiks" jäi mulle kaks korda edasi-tagasi ujumist karjääris. Kuidagi hale eks. Aga isegi selle käigus istusin ma enne teist tagasitulemist madalama serva peal vee sees. Kogu maailm keerles ümber minu, nutt kippus peale ja ma mõtlesin ühe hetke täiesti tõsiselt, et lähen äärt pidi kõndides tagasi. Olen veidi uhke, et seda ei teinud ja siiski ujumist matkides õigesse kohta tagasi jõudsin, kuid enesetunne oli päris nigel. Ja vahelduva eduga valutab pea. Niiii tahaks loota, et see on sarnane peavalu nagu mul oli ka peale esimesi basseiniujumisi. Ja et see läheb üle...

Aga jah, aga jah. Iseenesest oli mõnus üle hulga aja taas vees olla, aga mu kahe kõrva vahele mahub vist liiga palju, et avavees ujuma hakata...

Saturday, June 25, 2011

25.juuni - Ikka edasi..

Kui eile õhtul otsustasin, et peale suurt söömist ja lastega õues sehkendamist enam jooksma minna tõesti ei taha (lisaks oli kõht kodusest grilli-jaaniüritusest üsna viimse võimaluseni täis söödud), tundus, et teen võistlusega lõpparve. Aga täna päeval oli taas tuju reibas ning jooksulust jalges ning piiga uneajal end ringile sättisin.
Kui juba, siis juba ning suundusin suuremale sooringile, et ei tekiks kiusatust varem tagasi keerata. Aga see oli täna liigne ettevaatusabinõu. Tõeliselt hea tunne oli joostes. Mõtted liikusid omasoodu ja jalad muudkui astusid. Samas tundub, et peaksin hakkama sagedamini ka Tallinnas selliseid kümne-kaheteist kilomeetriseid jookse tegema - kusagil lõpus tuli suht järsult väsimus peale. Kuid see poleks tohtinud ju tulla veel. Alles kusagil kahekümne viienda kilomeetri paiku on lubatud pulsil tõusma hakata väsimusest. :)

Täna siis jooksu 10,4km ja aeg 1:05. http://connect.garmin.com/activity/94655444 Lisaks tegin veel kolm ringi sulghüppeid ja venitusi-painutusi.

Thursday, June 23, 2011

23.juuni - sporti rohkem kui rubla eest

Naisteseltskonnaga toimub võistlus "vähemalt 25h trenni viie nädala jooksul". Kui kolmanda nädala lõpul oli mul teha veel vaid veidi üle kaheksa tunni, siis neljanda nädala lõpuks oli puudu veel peaaegu seitse tundi. Seda see looderdamise nädal vahepeal tegi... :S Ja nüüd olen ma hädas, sest aeg tiksub armutu kiirusega.

Eile päeval käisin jooksmas. Meenutades viimaste jooksutiirude tempot tundus paras valik üheksa kilomeetrit. Noh, et siis saab ilusti tunni täis. Aga olin üle hulga aja jälle veidi kärmem, peaaegu oma normaaltempos jälle. Ja pulsiga olin rahul. Tuul puhus nii parasjagu külje pealt, et mõlemat pidi oli tunne natuke vastu puhuvast tuulest. Suurem soomlaste seltskond "Ilta Sanomate" helkurvestides oli väikeste gruppide kaupa liikvel - nemad ergutasid ka ja päris lahe oli. Tunne oli kokkuvõttes parem kui viimasel ajal üldiselt.
Jooksu siis 9km ja 56min. http://connect.garmin.com/activity/94085288 Lõpetuseks tegin veel sulghüppeid, et tund täis saada. Kekslemise ajal veel mõtlesin, et äkki teen midagi valesti. Tuni jooksul jõudsin ligi 140 korda "põrkuda". :)

Õhtul, kui lapsed magama olid läinud, siis läksin väikesele jalgrattasõidule. Tagumik oli päris hellake eelmisest õhtust, seetõttu kiirust väga taga ei ajanud, vaid pigem keskendusin võimalikult mõnusamale äraolemisele. Distants oli kah hästi valitud (kes mind ikka kiidab, kui ise seda ei tee :P) - minnes pigem veidi ülesmäge ja vastutuul ning tagasi valdavalt pärituules ja lauskjalt allamäge. Viimane minut "spurtisin". :)
14km ja 45min. http://connect.garmin.com/activity/94259671

Wednesday, June 22, 2011

21.juuni - Ratas pole minu masin

Eile päeval proovisin veelkord ratast korda saada. Ebaõnnestunult. Kuid siis tuli mõte vennaraasu ratas "ärandada". Pumpasime kummid täis, puhastasin ilusti ära ja jätsin õhtut ootama. Hoiatasin vennast ka, et ta kaherattaline läheb sõitu.

Kella kaheksa ajal oli kindel, et ma ei lähe kuhugi. No nii vastik ja laisk olemine oli. Aga kui suslikud voodis, siis jäi kohusetunne peale. Algul plaanisin sõita pool teed vastutuult ja pärast tagasi, kuid keerasin siiski ringi peale. See ratas on hoopis teistsugune kui minu oma. Ma armastan ju püstises asendis sõitmist (ehk siis lühike raam on teretulnud :) ), aga vennal on pigem võistlusratas, pluss ta ise on minust paarkümmend senti pikem... Sõnaga - ma olin ikka päris "kõhuli" seal ratta seljas. :) Mis kiirusele andis juurde, kuid tagumikule just väga hästi ei mõjunud. :P Kruusateel ei olnud ma ka ammu sõitnud. Ei mäletanudki, et nii jubedamalt väristab ja raputab. Õnneks ei olnud autosid, sain ühest teeäärest teise liigelda siledamate ja puhtamate kohtade peale. Viimased seitse kilomeetrit taas tugevas vastutuules olid rasked. Mida on ka tempost näha. Sest üldiselt on venna ratas palju väledama jooksuga kui minu oma, aga väsinuna vastutuules ei aidanud enam see ka. :)

Kokku 26km ja tund viisteist minutit. http://connect.garmin.com/splits/94065372

Sunday, June 19, 2011

19.juuni - Tuulene õhtu

Täna jooksma.
Viitsimist ei olnud. Tahtmist ka ei olnud. Aga oli teadmine, et ma pean... Ja nii ma end õhtuhämaruses väljast leidsingi.
Iseenesest oli mõnus jooks. Pulss oli madal, jaksu oli, hingamine püsis korras... Mida ei olnud, oli tempo. Liikusin tõeliselt aeglaselt ning ei onud üldse tunnet, et võiks kiiremini... Ma vist matan juba eos mõttepojukese sel aastal proovida maraton 4:30 piiri peal joosta.

Kella aku sai ka mingil hetkel tühjaks, seega näitab graafik aiateibaid. Tegelikkuses jooksin minnes ja tulles sama rada pidi ja kokku 8,8km. Aeg umbes 55min (eeldusel, et mu tempo lõpus veeeeel aeglasemaks ei jäänud). http://connect.garmin.com/activity/93526932

Friday, June 17, 2011

17.juuni - Sooder, sooder, mina olen looder...

See nädal on läinud looderdamise tähe all.
Nädala algul jätsin erinevatel põhjustel jooksutrenni ära. Pidin teisipäeval ise jooksma minema, aga tervis vedas alt ja ei läinudki.

Kolmapäeval tervisejooksu etapp. Miinumumprogramm, aga vähemalt liikusin veidi. Pulssi vaadates mõtlesin, et jooksen täpselt nii nagu Pirksaare koostatud treeningkava Kertu Jukkumile ette näeb... :) Seda, et niimoodi peaks jooksma palju kauem järjest ja palju sagedamini, ma siinkohal ei mainiks.
Kokku siis 3,9km ja aeg 27:19min. http://connect.garmin.com/activity/92933912

Neljapäeval pidi olema ujumine. Olin vägagi kahtleval seisukohal, sest kalipso, mille abikaasa mulle aastatid tagasi ostis oli Saaremaal ning ma ei ole ka üldse kindel, et suudan end peale kahte last sinna enam sisse pressida. Peeglist ei paistagi, et niiväga muutunud oleks, aga tükk kummi on armutu. Ise ma igatahes jäin hätta. Mees siiski arvamusel, et proovime kahekesi korra veel mind sinna sisse suruda. Teoreetiliselt võiks õnnestuda küll, sest ma olen ju teada kiire pööruga inimene ja kui kinni jäin, siis loobusin. :P Aga tagasi ujumise juurde. Internett näitas, et veetemperatuur on 19 kraadi, seega ma loobusin ujumisest ning leppisime kokku, et lähen õhtul hoopis jooksma. Aga kui õhtu tuli, sain ma lasteaiast endale poisi, kelle kohta kasvataja ütles, et kaenla all olid imelikud täpid. Ning kui me koju jõudsime, siis tuli täppe lausa iga minutiga juurde. Jooksin ma jah - apteeki ja tagasi ning siis üritasin pojale rohtu määrida. Kah üsna füüsiliselt väsitav tegevus. :P

Täna hommikul lõpuks väike jooksutiir. Tuju polnud suurem asi, seega polnud ka jooksusamm väga erk. Lõpupoole küll asi paranes ning tagasijõudmise ajaks tekkis juba tunne, et võiks isegi veel veidi kulgeda.
7,34km ja aeg 46:32 http://connect.garmin.com/activity/92933902

Sunday, June 12, 2011

12.juuni - Salomoni maastikumaraton

Täna toimus Valgehobusemäel siis Salomoni maastikumaraton.
Meie jooksime poolmaratoni distantsi. Kuigi isegi kümnest kilomeetrist oleks enam kui küll olnud...

Tänaseni oli mu elu konkurentsitult raskeim jooks olnud 2005 aastal sibatud Kõrvemaa 16km. Täna ei kaotanud Kõrvemaa mitte ainult esikohta, vaid kukkus vist ka esikolmikust välja. :D Aga jah - raske, väga raske oli täna. Mina ootasin maastikumaratonilt maastikku. Teades, et Valgehobusemäel on künklik maastik. Selliseks ekstreemiks, mis ees ootas, ma valmis ei olnud. Olete jooksnud kunagi päikeselise ilmaga, kui varjus on kõvasti üle kahekümne kraadi ja tuuleõhk metsa vahel sisuliselt olematu? - Mina täna jooksin. Olete jooksnud kunagi koristamata raielangil? - Mina täna jooksin. Olete jooksnud kunagi turbasel rabamaastikul, kus ühelgi sammul ei tea, kas jalg vetruval maastikul kannab või vajub sisse? - Mina täna jooksin. Olete jooksnud kunagi liivaluidetest üles-alla? - Mina täna jooksin. Olete jooksnud kunagi rajal, kus tuleb ületada kümneid mahakukkunud puutüvesid, mis kõrgusel maapinnast pooleteise meetrini? - mina täna jooksin...
Ütlen ausalt, kui esimene puudeületus-rivi tuli ja seejärel metsarajale tagasi jõudes kolme kilomeetri silti nägin... Väike ahastusemoment tuli peale. Viienda kilomeetri joogipunktis ütlesin, et ma pole päris kindel, kas teist korda nendeni jõuan... Noormees küsis, et kas esimest korda? Minu jaatuse peale naeratas mõistvalt ja ütles, et esmaosalejad on neilt varem isegi korraldaja andmeid nõutanud... Sibasin edasi. Raba, puud, parmud (kes meid permanentselt saatsid ning tempo aeglustudes tahtsid "maanduma" hakata), raielank... Ja järverand. Rada ühest liivaluitest üles, teisest alla. Mõte tekib, et teisel ringil "lõikan" sada meetrit mööda veidikegi kõvemat pinnast... Millegipärast meenub film "Pikk tee düünides". :) Ja siis tuleb teine joogipunkt. Ähin, ajan juttu, kurdan rasket saatust. Jooksen edasi. Jõuan metsateeni - teisel pool teed on tähistuslipuke. Vaatan ühele poole, vaatan teisele poole - kuhu joosta, ei tea, sest lipukesi pole. Siis tõstan pilgu - järgmine lipuke piilub kolm-neli meetrit kõrgemal teeserval - rada viib "otse" taevasse... Veel kilomeetrike edasi möödub rada ühe kohaliku onu aia tagant. Ning sinna on sätitud lauake veetopsidega ning onu julgustas jooma. See oli üliarmas. Ning taas edasi. Ühe ülijärsu tõusu tipus on korraldustiimi liige - küsin, kas selliseid tõuse tuleb veel? Ta vastab ausalt, et mitte nii järske, aga pikemaid... :S Üheksanda kilomeetri sildi lähedal möödub minust esimene kümne kildi jooksja... Ühel hetkel näen järjekordse suure tõusu lõpul enda ees Valgehobumäe vaatetorni. Rõõmustan, sest olen järelikult keskuse juures kõige kõrgemal tipul ning ees ootab allamäge-tee stardi-finišikoridorini. Naiivne mina. :D Jõudes alla, leian noole, mis näitab... Kuhu? otse üles, sinnasamasse vaatetorni juurde... Mul oli siiras soov esimesel ringil kõik tõusud jooksusammul võtta (või vähemasti jooksusammu imiteerides), kuid nüüd annan alla. Isegi üles kõndides on tunne, et ma lihtsalt ei jaksa. Täiesti tõsiselt kaalun esimest korda mõtet, et ma ei lähe teisele ringile...
Lõpuks olen taas all. Tirtsuke on onuga rahul, poja on pahur ja jonnakas nagu porikärbes. Söön joogipunktis leiba ning kurki, joon vett, suhtlen venna ja lastega... Ja ilma minuga konsulteerimata teatab suu pojale, et emmel on veel üks ring joosta... Põikan kõrvale, kiire kallistus ja olengi teisel ringil...
Jõudes teist korda sinna kolmanda kilomeetri sildini ei tundu seljataga olev enam üldse hull. Sest ma juba tean, mis mind veel ees ootab... Neljateistmendal kilomeetril möödub esimene maratonijooksja. Au ja sügavad kummardused neile. Minul on jalad täiesti pehmed ning teadmine, et ees on veel vaid "Harku järv" ei lohuta kusagilt otsast. Joogipunktis teen pikema pausi. Kallan taas vett pähe ja kurku ja astun edasi. Tempo on vähenenud katastroofiliseks, ja ometi teen ma oma parima, et liikuda nii kiirelt, kui jõuan. Liivaluidete juures ma otse ei lähe. Tundub lihtsam mitte midagi mõeldes lihtsalt seal pehmes liivas luidetest üles-alla sibada, kui et hakata vaevama end mõtlemisega, kuidas ja kust võiks minna... Fotograaf tuleb luidete lõpus vastu. Teen talle ettepaneku mitte pildistada, aga ta naeratab ja ütleb, et ikka teeks pilti. Kujutan juba ette seda pisikest tomatit, mille pilte ta leiab. :) Vastutasuks kallab ta mulle pudelist ehtsat järvevett pähe. Joogipunkt. Seal on videomees. Ütleb optimistlikult, et lõpuni pole enam palju. Mina meenutan sama optimistlikult, et jah - kolm killer tõusu, ja kohal ma olengi. :D Filmitakse ka seda, kuidas ma veetopse tühjendan ja laua kõrval kükitan. Selgub, et meenutused olid veidi "mööda", väiksemate tõusukeste kõrval oli ees veel neli killerit. Jõudes selle kõige viimaseni, hakkan vaikselt üles kõmpima. Poole peale jõudes pean plaani natuke istuda - ma lihtsalt ei jaksa enam. Aga tõusul möödunud ja ees rühkiv maratonijooksja sunnib edasi astuma. Või siis venima... Ja lõpuks olen ma üleval. Jalad peaaegu ei tahaks enam joosta, kuid allamäge saan sellega siiski hakkama. Ja nüüd lõpuks olen ma peaaegu kohal. Lehvitan põnnidele, jooksen viimast korda läbi stardikaare alt, teen teisel pool platsi väikese tagasipööramis-ringikese ja siis olen ma finišis. Rõõmus väike piiga pistab mulle pihku mahlajoogi. Astun veel läbi joogipunktist ning banaan, leib ja kurk maitsevad imehead.
Kella panen kinni veidike hiljem, kui olen tuvastanud tuttava neiu ning tema juurde muljeid kuulama läinud.

Veidi aja pärast on autasustamine - poja arvab, et emme jooksis väga kiiresti ning võiks kah sinna paku peale seisma minna... Ja veel veidi hiljem tehakse mulle ettepanek - emme, jookseme koos mäest alla nii et mina olen sinu süles.

Korraldajad pakuvad suurepärast hernesuppi ja morssi. Käime korra ka juuresolevas tiigis end märjaks kastmas. Külm. Mõnus. Elu tuleb vaikselt tagasi. Üliraske päev, aga parimad emotsioonid.
Kell näitab 20,73 km ja aeg 2:53:48. connect.garmin.com/activity/91872198

Saturday, June 11, 2011

11.juuni - Harku järve jooks

Sportliku nädalavahetuse algus.

Hommikul panime ratastele hääled sisse ning "kimasime" Harku järve äärde. Poseerisin seal veidi, sain oma järvejooksude särgi kätte, vaatasime meeste starti ja siis oligi aeg ise soojaks võimelda ning stardikoridori asuda. Võtsin kohe heaga peaaegu kõige taga koha sisse, sest kuna homme tuleb raske jooks, oli mul kindel plaan, et ainult läbin ringi... Leidsin endale ka jooksukaaslase, kes ütles, et tema tempo on kindlalt aeglasem, kui kuus minutit kilomeetrile. Mulle see ju sobis. :)

Ilma oli soe, tuul kohati üsna tugev, kuid tänaste temperatuuride juures ülimõnus. Teisel pool järve, kui metsa vahel täielik "kott" oli, tundsin küll tuuleõhust puudust. Nii me siis jooksime ja lobisesime. Või noh - olgem ausad, mina lobisesin... :) Vahepeal sõitis mees rattaga, lapsed kastis, autoteel meil kõrval - siis pidin ka pojaga juttu puhuma, sest tal oli nii palju öelda. :D
Päris lõpus unustasin muidugi kella kinni panna, kuid väga kaua üle ei tiksunud. Ametlikult distantsi pikkus siis 6,4km, aeg oli veidi alla 38 minuti. Mis tagantjärgi vaadates tähendas seda, et ainult üks kilomeeter (see, kus hanereas kõrkjate vahel joosti) oli mul aeglasem kui kuus minutit... Pulss oli muidugi kõrge, kuid enesetunne mõnus ja olemine megalahe. Ainult naiste stardi juures osutus lahedaks see, et minust ei olnud massiliselt möödujaid. Ise läksin mõnest mööda, paar inimest ka minust, kuid sellist pidevat tunnet, et teised lendavad ja mina rooman, ei tekkinud kordagi. :) http://connect.garmin.com/activity/91557947

Ja peale jooksu siis ratastega koju tagasi. Aeglasemalt ning pausidega, vastutuules. Kokku minnes ja tulles ratta seljas 1 tund ja 20min.

Tuesday, June 7, 2011

6.juuni - Lõpuks jälle jooksmas

Eile hommikul olin kindel, et õhtul lähen jooksma. Päeval arvasin, et õhtul lähen jooksma. Kui tirtsuke magama minema hakkas ja pea mulle sülle sättis ning piima lotsutas ja nohises... Siis tuli selline uni ja väsimus peale, et anna olla...
Aga jooksma ma siiski läksin. Lihtsalt ja ainult seetõttu, et kui oleksin eile ka ära jätnud, siis ma vist ei olekski viitsinud enam minna.

Õhtu oli imeline. Soe, peaaegu tuulevaikne... Nojah, tagasiteel selgus, et kõik see olematu tuul puhus mulle esialgu selja tagant ja lõpuks vastu. :P Isegi sääski ei olnud jooksu ajal üldse tunda ega kuulda. Ja lõhnad olid endiselt võrratud. Söögist oli liiga vähe möödas, seepärast ennesetunne vahelduvalt niru, kuid joosta oli siiski suht mõnus. Algul plaanisin kaks-pool kilti joosta ja siis otsa ümber keerata, kuid siis tuli plaan teha väike ringike ja kui väikese ringikese keeramiskohani jõudsin, siis tuli meelde, et seal vahepeal elavad lahtised penid, kellega kohtuda ei tahaks ja jooksin hoopistükkis pikema ringikese. Kaheksa kilomeetrit ei ole ju tegelikult tea mis pikk maa, kuid ma ei ole enam ammu nii pikalt sõrkinud. Hea oli tagasi jõuda. :)

8,12km ja aeg 50:33 http://connect.garmin.com/activity/90663391

Ja lugesin just, et Kertu jookseb Tallinnas kah maratoni. Tea, kas peaks eesmärgiks panema, et ta mulle väga haledalt ära ei teeks... ? :D

Sunday, June 5, 2011

5.juuni - Ühisväntamine

Rattasõit perega.
Soe. Mõnus. Ilus. Sirelid õitsesid ja lõhnasid...
Ega tegelikult midagi lisada polegi. Kuna mõned rattad olid väiksemad, kui teised, siis tempo väga suur ei olnud. Samuti oli peatuseid üksjagu. Kokku tuli sõiduaega umbes kaks tundi ja veidi üle 22 kilomeetri. http://connect.garmin.com/activity/90390495

Mingi hetk oli kange tahtmine õhtul jooksma minna. Aga kui õhtu kätte jõudis, siis oli päeval päevitunud naha jaoks õhk isegi veidi jahedaks muutunud. Loll on see, kes vabandust ei leia, eks. :)

Saturday, June 4, 2011

4.juuni - 1500m krooli

Täna ujumine.

Jõudsin varem kohale ja siis vahtisin suu ammuli, kuidas eliit ujub... No ikka võimas.
Soojenduseks 3*100m. 25m krooli, 25m vesipalli krooli, 25m käed-rusikas krooli ja 25m krooli. No käed rusikas ja tavalise krooli aja üritasin ma uuesti hingamist korda saada peale vesipalli krooli. See on lihtsalt nii jube raske mu jaoks. Aga vähemasti ujun ma nüüd 25m lõpuni ära, ei "upu" viie meetri järel... :)

Tunni ülesanne: 1500m. Seda siis 300m lõikude kaupa:
100m neljandat tempot (pulss 28), 100m kolmandat tempot (pulss 25), 50m tõusvas tempos ja 50m teises tempos (ehk siis ülirahulikult). Ja jälle otsast pihta. Kerge ei olnud. Aga suutsime järge pidada ja ujusime ära. Väga rahul.

Lõpetuseks veel 50m suplust, 25m krooli jalgu ja 25m selili jalgu ning oligi aeg jälle täis.

Friday, June 3, 2011

3.juuni - Kullerina jooksmas

Täna ei olnud üldse plaanis midagi teha. Sellist aegagi polnud. Aga kuna oli vaja ühed tähtsad dokumendid teise asukohta toimetada ning vara ärganud tirtsuke end ligi tund varem lihtsalt voodisse jonnis, et magama minna, siis tõmbasin dressid selga, võtsin kausta näppu ja hakkasin sibama.
Minekul kõige otsemat teed pidi, sest mulle ei meeldi joosta, kui midagi näpu vahel on. Tagasi tibanatuke pikemat otsa pidi. Sest tahtsin Hendriksoni küüru "tõusu" joosta.

Kokku siis 3,2km ja aeg 17:30 minutit http://connect.garmin.com/activity/89810701

Tempo üle olen eriti uhke. Aga ega väga pikalt poleks nii kärmelt enam silgata jõudnud. :)

Thursday, June 2, 2011

2.juuni - Sport ja kook, need käivad käsikäes

Kuna ilm on endiselt päris mõnus, siis otsustasime tirtsuga täna sportlikuma tiiru teha. Eks meil oli muidugi nimekiri kohtadest, kuhu minna ja asjadest, mida teha, aga kõige selle vahepeal liikusime usinasti.

Minul siis dressid seljas ja käru ees. Sirgete peal jooksin, fooride taga ootasime... Kristiine keskuses sai apteegis asjatatud, sealt jooksuga Pihlaka kondiitri poodi (ostsime tähtpäevaks tordi, nämm), jälle jooksuga ja kiirkõnniga vaheldumisi Tondile mehele musi tegema ja siis juba koju, et tirts magama saaks minna.

Kokkuvõtvalt võttis meie tiiruke aega 1h ja 20min, mis on 6,8km kohta muidugi häbemata aeglane tulemus, aga kõik need pausid ja toimetused võtsid ka üksjagu aega, nii et 30min läheb sellest täna spordina kirja küll. Ise nimetan selle uhkelt "nagu oleks lõike jooksnud" :) http://connect.garmin.com/activity/89591869

Wednesday, June 1, 2011

1.juuni - Muutlikud tuuled suvekuumuses

Täna hommikune plaan oli, et mees läheb poja lasteaiapiknikule, mina lähen tervisejooksu etapile ja seejärel ÜKE'sse.
Päev tegi aga sujuvalt omad korrektuurid ja umbes kolme paiku sai selgeks, et ÜKE'sse ma siiski ei lähe ja lasteaiapiknikule saab poja ka hoopis minu ja tirtsukese.

Aga vähemasti tervisejooksul käisin kärmelt ära. Rattaga sinna, rattaga tagasi, vahepeal 3,7km jooksu ka. Ning võimlemist ja venitamist ja sirutamist sel ajal, kui Rademari toredad poisid mu rattast elulooma üritasid teha. Lenks ja pidurid on uuesti ilusti toimivad, kolmas käik hakkas ka jälle sisse minema (küll teeb ta veel koledat häält). Aga just selle koleda hääle ning esimese käigu mittetoimimise pärast soovitati mul soojalt ratas ikkagi ka hooldusesse viia.

Rattaga Merimetsa (algusest puudu umbes kilomeeter): http://connect.garmin.com/activity/89476673
Jooks: http://connect.garmin.com/activity/89476666 Pulss tõusis kuumuses kõrgele, kuid tempo oli üle ootuste ühtlane ning kiire.
Koju tagasi rattaga: http://connect.garmin.com/activity/89476661

Koos võimlemiste ja painutustega tuleb täna kirja tund sportimist.

Lisaks tegin täna üle väga pika aja "kontsakinga-kõnniharjutusi", kui tirtsuga kärutamas käisime. Nii et väike varvas veidi katki ja säärelihased ka trenni saanud. :)