Tuesday, July 30, 2013

28.juuli - Parem Hilja kui mitte kunagi

Pidin hakkama möödunud nädalast kokkuvõtet tegema ja siis avastasin, et ka varasemat veel üks jooks kirja panemata. Alustan siis algusest:

Laupäev, 20.juuli
Õhtune jooks koos abikaasaga. Väga palju sellest ei mäleta. Esialgu oli isegi jahe, sest tuul oli päris tugev, kuid meenutades paar päeva varem olnud "arktilist tuult", ei olnud kaevelda millegi üle. Tempo meiepärane. Kaks kilomeetrit said ajanumbri alguseks küll juba 7, kuid selmet olime tublid. :)

10,1km ja 1h 10min http://connect.garmin.com/activity/345953105

Teisipäev, 23.juuli
Õhtune jooks üksi. Millegipärast kipub samm üksi veidi kiiremaks minema. Esimene kilomeeter ilusa ajaga. Teisel pole ka väga viga. Kolmas ilus. Ja siis tuli mõte, et prooviks, et täna aeglsemalt kui 6:40 kilomeetrile ei jookseks... Kella ma pidevalt ei jälginud, kuid proovisin ikka "veidi kiiremini" sibada. Ja nii läksidki ajad kuidagi paremaks ja paremaks. :) Raskemaks läks küll vähehaaval, kuid ei midagi hullu. Mingil hetkel tekkis mõte, et äkki prooviks siis juba keskmise alla 6:30 saada... Ja õnnestus. :) Aga jah - kui kaks aastat tagasi jooksin maratoni esimese ringi sellise (ja isegi veidi kiirema) tempoga ja oli mõnus, siis seekord olin ikka päris "soss" jooksu lõpus. Vanus vist... :P
Oli selline "loomajooksu" õhtu. Viiendal kilomeetril hakkas äkki metsast kostma "kolladi-kõlladi". Niipalju on maalaps minus taanduma hakanud, et esimese hooga kontrollisin, et kas minu ja "selle hirmsa looma" vahel on ikka aed olemas... :D:D:D Aed oli. Ja hirmus loom oli tegelikult tavaline lehm mitme saatja ja koleda metallse kõlaga kellaga. Ja siis me jooksime - mina mööda teed ja nemad teispool aeda koplis mind saatmas. Üle kilomeetri. Siis sai aed otsa. Ja lehmad andsid teatepulga üle. Sest kümmekond meetrit minust ettepoole silkas jänes. No sel hetkel tekkis eriti mannetu tunne. Ma liikusin enda arust ikka päris kobedalt, aga kui see loom jalad kõhu alt välja võttis, siis oleks ta ilmselt keenlastele ka pika puuga ära teinud. Kümnekonna sekundiga paistis ta'st veel vaid valge sabatutt ja välkuvad kannad ja siis kadusid ka need põõsastikku. Külavahel rõõmustasid mind veel paar koerakest (ilusti ketis kõik, ei midagi hirmsat). Päris lahe.

10,5km ja 1h 7min http://connect.garmin.com/activity/348337342

Neljapäev, 25.juuli
Pulma-aastapäeva puhul abikaasaga koos väike hommikujooks. Me ei ole kumbki väga head tempohoidjad. Seda enam on hindamist väärt see suhteliselt püsivas tempos sibamine.

10,1km ja 1h 8min http://connect.garmin.com/activity/348337330

Päeval veel lastega koos veekeskuses. Seal sai tehtud hulgi torusõite, kuid proovisin ka "üle saja aasta" ujumist. Rakse oli, kuid fantastiliselt mõnus oli. Ja pani igatsema ujumist. Tekitas tunde ja igatsuse, et peaks rahakoti ja ajaplaani üle vaatama ning äkki siiski proovima korra-paar kuus ujulasse jõuda. Lihtsalt ujuma...

Laupäev, 27.juuli
Viimane puhkusepäev Saaremaal. Päevane jooks enne tagasisõitu. Oli palav. Oli raske. Jooksin enda kohta päris kiirelt.

7,2km ja 42min http://connect.garmin.com/activity/350352842

Friday, July 19, 2013

18.juuli - Saaremaa

Teisipäeva õhtul käisime koos mehega jooksmas. Alguses ei olnudki plaani - et kuhu joosta või kaua joosta... Siis kõtlesime, et teeks kaheksa kilomeetrit täis, selleks tuli soost välja minnes teha väike jõnks paremale. Aga ilm oli mõnus ja jutuhoos läks jõns plaanitust veidi pikemaks. Tagasi jõudes oli juba üheksa kilomeetrit ja veidi peale tiksunud. Tegime siis veel väikese "bussijaama otsa" ning saigi 10km täis.
10km ja 1h 9min http://connect.garmin.com/activity/344443484

Neljapäeval käsin peval jooksmas. Oi-kui-soe oli. Tempo kujunes kiireks. Algul iseenesest kuidagi ja hiljem juba üritasin hoida ning lõpus kiirendada. Päris lõpp oli raske ja palav. Tuul oli mõnus - keerutas siia ja sinna. Mõnel hetkel oli täitsa mõnus, kui tundus erit palav ja lootusetu ning siis tuli täiesti ootamatu jahutav tuulepõõris.
7,25km ja 45min http://connect.garmin.com/activity/344443473

Monday, July 15, 2013

14.juuli - Saaremaal

Nädalavahetuse saabudes Saaremaale. Seekord pikemalt, sest mind ootab ees puhkus!
Laupäeva õhtul üks jooksutiir. Kuna pool päeva oli läinud sünipäevapeol, siis peab tõe huvides mainima, et joosta ei olnud üldse kerge. Esimesed umbes viis kilomeetrit oli kõht liiga täis ja oli tunne, et mao kõrval ei ole kopsudele enam ruumi. Ja viimase kahe kilomeetrini jõudes oli söök siis mõnusalt allapoole raputatud ning hakkas tekkima tunne, et tahaks vetsu minna. :P
Pulsivöö oli meeles. Ja peab ütlema, et olin veidi isegi üllatunud numbreid vaadates. Enesetunde järgi oleks arvanud kõrgemat pulssi. Eks ta iga kilomeetriga ikka tõsis muidugi ja lõpukiirendusel sain päris punasesse, kuid ikkagi - keskmisega täiesti rahul. Tempo samuti suht aglaselt ühtlane. Või siis ühtlaselt aeglane.
7,35km ja 49min http://connect.garmin.com/activity/342784128

Pühapäeval mehega koos Kuulandi sohu. Algul nägime põtra, siis rebast ja õige lõpuks jahimehi. Tundub, et põdral vedas, et me jooksma läksime. :P Joosta oli üllatavalt lihtne. Hoolitamta sellest, et esimesed paar-kolm kilomeetrit olid päris kärmed.
7,8km ja 52min http://connect.garmin.com/activity/342784107

Thursday, July 11, 2013

10.juuli - Mõnus õhtune sibamine

Alustades algusest - põhjus, miks mul sageli on ei-taha-jooksma-minna-meeleolu, on suurima tõenäosusega mu iseloomus. Seda, et ma tõesti ei taha jooksma minna, ei juhtu just eriti sageli. Aga kui töö juures on olnud väsitav päev... Ja siis liikluses igasugused **** ette satuvad (halbadel päevadel oleks neil nagu aeg kinni pandud, et minuga ühel ajal samale trassile sattuda)... Ja siis veel kodus mingi jama on või põnnid pahandusi teevad... Siis ma olen kuri-kuri-kuri. Ja kuigi ma tegelikult tean, et joostes läheks kuri-olemine minust välja (vähemalt osaliselt), siis sageli on just see kuri jonn see, mis mind jooksma minemast takistab. Need siis korrad, kus ma tõesti rajale ei jõuagi. Aga jah, sageli ma siis lihtsalt turtsun, kuidas ei viitsi ja ei taha ja... Ja lähen ikka. :D Ühel või teisel põhjusel.
Kuna ma jooksen puhtalt oma lõbuks ja enesetunde järgi, siis ilmselt ei olegi olukorda, mil ma viriseksin selle pärast, et olen "üle treeninud". Kui ikka tunnet ei ole, siis jooksma ei lähe.

Eile oli plaan pulsivöö peale panna. Noh, et näidata, et ma ei vihka teda ühtigi. :P Meelde tuli see umbes täpselt siis, kui kell oli satelliidid üles leidnud ja ma olin sibama hakanud. Ja no tagasi minema ma kah ei hakanud.

Hea oli rajal olla. Päeval töölt lahkused oli mul külm. Kraadiklaas näitas 22 kraadi, kuid oli vastikult jahe tunne. Kuid õhtul oli mõnus. Peaaegu suurepärane ilm jooksmiseks.

Nii ma siis sibasin ja mõtlesin omi mõtteid. Tempot proovisin kolmandast kilomeetrist alates enam-vähem hoida. See tähendab, et natuke raske oli, kuid väga ennast tagant ka ei pressinud. Pigem oli nii, et ühe õla pealt ütles inglike: "Võid võtta küll veidi aeglasemalt kui vässa oled". Ning teiselt õlalt sosistas kuradike: "Aga natukese ja pärast pane ikka jälle hoogu juurde ja samm kiiremaks!" :) Nii et jah - oli parajalt raske, kuid mõnusalt hea. Lõpus hakkas janutama, sest joogipudelit mul loomulikult kaasas ei olnud. Aga see eest sattus viimasele kuuesajale meetrile just paras lugu taustaks - kohe kerge ja hea oli lõpuspurti teha. :)

12,6km, 1 tund 22min http://connect.garmin.com/activity/340552818

Monday, July 8, 2013

07.juuli - Mõnus ja soe

Laupäeva hommikul oli sees tugev ja hea tunne õhtuse jooksmise kohta. Ja siis tuli "pisike tige kärbes", kes mind näksis ja õhtul ei olnud enam mingit jooksusoovi. Nii saigi hoopis pühapäeva hommikul jooksuriided selga aetud ja sibama mindud.
Üllatavalt raske oli ja lõpp läks kiireks (mitte tempo mõttes, lastele oli kinnominek lubatud ja piletidki ostetud, seega tuli kärmelt käia). Janutama ajas ka. Ei olnud sellist tunnet, et septembris oleks lootust maraton taas alla viie tunni joosta... Aga mul on hea meel, et siiski välja läksin.

6,75km ja 45min http://connect.garmin.com/activity/338957257

Ootan juba puhkust ja Saaremaad. Küll ma seal alles jooksen... :)

Friday, July 5, 2013

04.juuli - Sume suveõhtu

Mõnel teisel õhtul jälle on kõik tore, kuigi eelduseid selleks ei ole. Olemine oli väsinud, õues oli vähe õhku. Jaksu ka väga ei olnud. Kuid jooks oli suurepärane.
Tühja sellest, et natu-natuke tempo lisamine tundus mõnel hetkel ületamatu raskusena - kokkuvõttes oli nii mõnus.
Rahulikult, omas rütmis kulgemine seitse kilomeetrit ja siis viimased kaks lidusin enda praeguse olemise kohta ikka kiirelt-kiirelt.
9km ja 59min http://connect.garmin.com/activity/337535509

Wednesday, July 3, 2013

02.juuli - Paha siga, sada viga

Millest alustada? Sellest, et mul hakkab tekkima tunne, et Rummu teelt rohelise tulega pööret sooritama hakates ja enda eest veel "viimasel hetkel" läbikimajaid leides ei ole nagu palju pointi kuri olla? Poolteist nädalat laste viimist Merivälja lasteaeda, mis meil suvel asenduseks on, on mind asju veidi teistmoodi nägema pannund. Nimelt - Rummu ristist alates iga järgmise fooriga läheb asi järjest hullemaks. Merivälja teel kehtib džungliseadus ja ilmselt olen ise loll, kui end sellest häirida lasen. Et puhta punasega kihutavad üle autod, sest "keeraja väljapääsemine on keeraja mure (vahet pole, et tal roheline tuli on)", on igapäevane, kuid ainult kaheksa päeva jooksul olen kaks korda ka punase alt läbilendavale liinibussile teed andnud.... Lootusetult napakas tunne tekib.

Nojah, tegelikult ei ole see jooksmisega üleüldse seotud.
Ja jooksmise viitsimist eile õhtul ka ei olnud.
Kuid patt oleks olnud minemata jätta nii ilusal õhtul. Ja spordimuttide võistlustingimused veidi pitsitasid ka. Nii ma siis uksest välja astusin. Ja selsamal hetkel teadsin ma, et see oli ka õige otsus. Hoolimata sellest, et jaksu ei olnud ja  pea valutas ja soe oli ja... Ühesõnaga paha siga, sada viga. Kuid õhtu oli imeline ja jooksmine kõigest hoolimata mõnus.
Kui kolmel esimesel kilomeetril oli aeg hea ja veidi parem ja veel veidi parem, siis hüppas pähe mõte, et prooviks lõpuni iga järgneva kilomeetri eelnevast kiiremini... Ja siis kohe järgmine mõte - läheks lühemat ringi, muidu ma ei jaksa... Ja kohe seejärel tuli mõistus pähe tagasi - ei lase numbreid enda üle võimust võtta! Ei lase numbritel jooksurõõmu ära võtta! Suundusin Järvevanale ja lasin sammu mõnuga aeglaseks. Sest ma võisin seda teha. Mul on võimalus nautida ja teha just nii nagu tahan. Niiii hea oli lõpuni joosta. Ja hea oli, et lõpus samm jälle kiirenes ning mul oli selleks jõudu. Ja tahet. Aga mitte kohustust.
Jube hea tunne.

8,8km ja 56min http://connect.garmin.com/activity/336974010