28.aprill - Väike õhtujooks

Päeval leidsin FB'st, et Jooksupartner korraldab täna õhtul tasuta ühistreeningu. Saatsin info mehele ka edasi - noh, et mitte väga sageli ei saa tasuta. :D Aga õhtu venis ja aeg läks. See-eest oli mees koju tulles veendunud, et mul on kange trennilust naha vahel ja meelitas mind jooksma.

Veidi raske oli. Ja ei oskagi täpselt öelda, mispärast. Üksikult võttes olid kõik näitajad normaalsed: pulss seisis pigem madal kui kõrge, tempo oli keskmiselt pigem kiiremapoolne... Aga vat mõnus ei olnud. Väsinud olin. Õppisin siis kätetööd - et liigutada tuleb õlast, mitte küünarnukist. Keeruline-keeruline. Kuid vähemasti suutsin lõpupoole käsi suht lõdvana hoida. Ei tekkinud just erilist optimismi Viljandi suhtes... 8)

Täna 5,28km ja aeg 32:28 http://connect.garmin.com/activity/82149801

Võistluseelne nädal :P

Eile ÜKE Pirksaarega.
Läksin rattaga ning kohale sain veerand tundi varem. Sisustasin selle vaikse sõrkimisega. Nii vahva on see, et kevade tulekuga jääb spordisaal mõnusalt tühjaks. Enam ei pea garderoobikapi saamise nimel lahinguid pidama ning ka joosta saab ilma tugeva küünarnukitundeta. :)

Trenn oli mõnus. Alustuseks uuris Pirksaar, kes mida hiljuti teinud on ning et kes plaanib Viljandisse jooksma minna. Selgus, et enamus. Lubas teha "võistluseelse" trenni. Mul hakkas kohe natuke piinlik, sest mina ju küll võistlema ei lähe... Aga varjasin seda osavasti. :D Kui varasemates Pirksaare trennides olen end suht ebakindlalt tundnud, siis eile oli väga hea. Hakkasin osalt aru saama, mida mu'st tahetakse ning ikka tõsiselt hea on kuulata, kui oskaja inimene räägib.
Kahju lausa, et meeles ei seisa need harjutused, mida üheskoos teeme. Mõni on nii lihtne (teoorias) ja vähenõudlik, aga kus mõjub... Põhitähelepanu oli suunatud jooksuharjutustele: jooksuliigutuse lihvimise harjutus ja kiirendused, et näha, kas mõjus. Jälle harjutused ja jälle kiirendused. Ning puusasid "liigutasime lahti". Isegi minu puusakont lõpetas mingil hetkel valju "prõksimise". Trenn kestis tubli tund ja kolmveerand (veidi isegi rohkem).
Uuesti ratta selga ja koju tagasi.

Pool Kõrvemaad on Saaremaa

Üle pika nädalavahetuse taas levis ning kell laadijas.
Munadepühad veetsime Saaremaal ning ilm lausa kutsus õue. Lastega lippasime ikka tunde ringi ning pisipiiga uneajal käisin ka ise jooksmas veidi. Kuna kevad murdis lõpuks ometi jõuga sisse, siis oli kõigil kevadtöödega palju toimetamist, kuid natuke siiski kasutasin neid lapsevalvuriteks ka.
Reede, 22.04 - käisime mehega koos jooksmas. Tempo hästi aeglane, pulss mõnusalt madal. Enamus jooksuaega kulus sellele, et ma vahtisin ümberringi ja olin vaimustuses lilledest, liblikatest, kevadisest veevulinast ja kõigest muust. Ning muidugi pidin ma seda vaimustust lakkamatu lobisemise saatel jagama. Jooksime umbes kolmveerand tundi ja umbes 6,5 kilomeetrit (umbes seetõttu, et unustasin kella andmed nullida ja järgmise jooksu alguse andmed tulid sellele jooksule otsa). connect.garmin.com/activity/81478579

Laupäev, 23.04 - esialgu oli plaan teha "oma Kõrvemaa", ehk siis 16km, kuid nii pikaks ajaks ei oleks ma tõesti kedagi toimetustest eemale sikutada saanud, seega siis tegin poole, aga tegin hästi. :D Distants umbes 8,4km, aeg umbes 50min. Tempo minu kohta kiire (keskmine 5,53) ning pulss mõnus. http://connect.garmin.com/activity/81478563

Pühapäev, 24.04 - väike jooks. Oli raske. Ilmselge märk, et ei ole harjunud nii sageli jooksmas käima viimasel ajal. Pulsivööga oli vist mingi "kala", sest teisel kilomeetril hakkas see mulle mingeid müstilisi asju näitama (suht aeglasel allamäge minekul hea enesetunde juures ei usu mina, et mu pulss 199 oli). Korduva sättimise tulemusena tundus, et kolmanda kilomeetri lõpuks sai asi uuesti toimima ja ilmusid reaalsemad numbrid. Umbes poole jooksu peal kohtusin veel ühe kauni rebasega. Elu maal on ikka mõnus. Kokku 5,48km ja aeg 35,18min connect.garmin.com/activity/81478546

Esmaspäev, 25.04 - ujumine. Meie treeneril on puhkus, seega pidi olema asendustreener, kuid tundub, et midagi oli vussi läinud, sest treener ei ilmunudki. Mis mõnes mõttes oli mõnus. Kuna ülejäänud rahvas oli ka ümberringi, siis oli mul "trennitunne", kuid samas sain ise teha seda, mida tahtsin. Lahe.
Kõigepealt 100m soojendust (suplus ja krool vaheldumisi) ning siis võtsin labad ja ujusin. Lihtsalt niisama. Et kas jaksan. Esimese saja meetri lõpuosas oli tunne, et ega ikka ei jaksa küll... Aga jätkasin, ja järjest kergemaks muutus. Kusagil seitsmesaja meetri peal oli juba väga mõnus olemine. Isegi jalgade töö hakkas klappima lõpuks. Kokku ujusin vähemalt 1300 meetrit. Vähemalt seetõttu, et paar korda läksin natuke sassi, kuid siis arvestasin alati allapoole lugema hakates. Seejärel panin labad ära ja tegin veel 300m ilma abivahenditeta. Sest - ma ei väsi end kordamast - võistlustel ju kahjuks abivahendeid ei lubata. Isegi kobadele mitte.
Siis veel 50m suplust (õppisin konna) ja pesema.

20.aprill - Ette, taha, käpad maha

ÜKE.
Kuna mingi kole ummik oli linnas, siis sain kodust minema alles veerandist. Olin juba ette trenniriided selga pannund. Veel ainult tossud jalga ja kiiver pähe ning uhasin rattaga spordihalli suunas.
Olin just seljakoti kappi toppinud, kui treener kõiki keskpõrandale kokku kutsus ja alustasime.

Veerand tundi soojendusjooksu, venitused, soojendus ning seejärel jooksuharjutused. Mis olid täna üsna väsitavad. Põlve- ja sääretõstejookse mitmes kiiruses ja variandis ning päris palju hüppeid.
Siis harjutused: minut kõhulihastele (45 kraadi tõusu), 3*20 sekundit seljalihaste hoidmist (jalgu siputades), paarikaupa poolteist minutit kõhulihaste harjutusi jalgade tõstmisega, minut seljalihastele painutustega, minut kätekõverdusi, 4*30sek väljaasteid ette-taha ning minut väljaasteid küljele. Tempojooks 4*100m ning kogu harjutuste ring uuesti.
Lõppu veel kaks ringi väga kerget lõdvestavat jooksu ja venitused.

Taas rattaga koju tagasi. Väga rahul tänase trenniga. :)

18.aprill - Vesi on mõnus!

Täna ujumine.
Kuna mõlemad grupid olid suht väikeseks jäänud, siis oleme tänasest koos. Mis tähendas seda, et kokkuvõttes oli meid basseinis palju. Kuid hoolimata sellest, et neli inimest rajal, saime enam-vähem kokkupõrgeteta hakkama.

Hästi mõnus trenn oli. Tunne oli mõnus, hingamine hästi rütmis... No kohe sujus asi. :)

Soojenduseks 2*100m, nii nagu eelmine kordki: 25m krooli, 25m krooli jalgu, 25m suplust ja 25m krooli. Ning otsast peale sama.
Põhiülesanne oli mulle täna 3*500m (kuna ma eelmine kord 300 meetriste otstega nii hästi hakkama sain ;) ).
Esimene 500: 250m puntsuga, siis labad juurde ja 250m puntsude ja labadega.
Teine 500: lihtsalt, ilma milletagi. Üllatavalt kergelt läks. Kordagi ei tekkinud rasket momenti või mõtet, et nagu ei jaksakski. Pulss lõpetades 21/10sek.
Viimane 500 oli "kompleks" - 100m krooli, 100m puntsu ja labadega, 100m puntsuga, 150m krooli ja 50m suplust.
Kui viimast alustasin, oli tunni lõpuni 17 minutit ja ma lõpetasin veidi enne aega. Seega siis umbes veerand tundi 500m peale heades oludes. Sest - kordan seda veel - täna oli imehea trenn. Niiiiiiiiii ülimõnus minek oli sees. Ikka kohe nautimisväärne.:D

Rabajooks

Täna toimus Rabajooks.
Kuna start läheb tunni aja jooksul iga viie minuti tagant, siis tavapäraselt oleme ikka pooltunnil või veelgi hiljem starti läinud. Inimesi on olnud päris palju, kuid mõnusalt. Täna aga jõudsin nii vara, et parklast minnes nägin esimest starti. Ausalt - mul jäi suu lahti. Meeletu rahvamass. :) Tegutsesin natuke veel stardikaardi täitmisega ning torisemisega, et pisikese piigaga üheskoos jõudsime taas niikaugele, et mu kell oli laadimata ning siis olingi 11:10 stardis. Kuna kell ei töötanud, siis ei olnud aimugi pulsist ega tempost.
Rada oli mõnus. Umbes esimesed kakssada meetrit. Siis keeras metsa vahele ja ülejäänud kuus kilomeetrit oli sumpamine pehmes lumepudrus (kus oleks täiesti edumeelselt võimalik veel suusatada - nii puhas ja paks oli see lumi alles), mõnel hetkel ka poris, peaaegu terve raja ulatuses ka lompide vahel. Ning ilmselgelt olin läinud liiga varasesse starti, sest esimese kilomeetri lõpuks olin ma möödunud vähemalt sajast eelnevate startide kepikõndijast-jalutajast ning vähemaks neid ei jäänud. Ma ei oskagi öelda, mis oli raskem - kas see pidev inimestest möödalaveerimine või üritus võimalikult kuiva ning tugevat pinda jalaga tabada... Jooksu alustasin lühikeste pükste ning dressipluusiga, neljanda kilomeetri lõpuks tõmbasin dressika seljast ja sidusin vöö ümber, jätkates lühikese pluusi väel. Hästi soe ja mõnus ilm oli. Ning umbes seal neljanda kilomeetri peal oli mul ka pulss tõenäoliselt punases tsoonis või väga lähedal. Lasin siis (või vähemalt üritasin) tempot veidi alla lasta. Väga raske on seda hinnata, kui mingit numbrilist infot ei ole. Igatahes enesetunne läks paremaks ning suutsin ilusti lõpuni vastu pidada joostes (mis oli ka eesmärk). Finišikell näitas mulle numbreid 46:47 - sellest siis 10 stardiminutit maha ja minu ajaks jääb 36:47. Raske jooks, väga raske isegi. Aga üdini lahe sellest hoolimata.
Ah jaa - taaskord tuli natuke liiga hilja meelde, et võistlusjooksule võiks minna sellistes sokkides, mis pahkluu kinni katavad. Igatahes mõlemad jalad on tossukannaga üsna kriimuks kratsitud. :D

Ja pärastlõunal tegime veel perega rattasõidu. Mees põnnidega kastirattaga ning mina siis oma velo seljas. Tempo oli aeglane, sest nautisime ilma ja kiibitsesime ümbrust, aga jalgadele mõjus peale hommikust jooksu üsna treeninguliselt seegi sõit.
connect.garmin.com/activity/79814922

15.aprill - Hullunud märtsijänes

Pealkiri on inspireeritud Mary Poppinsi filmist. :) Aga üldiselt kipub väljas laiutav kevad endalegi kohati sellist "hullunud" tunnet hinge tooma. :D

Ilm on ilus. Mõnda kanti pidi puhub küll veidi tugevam tuul, kui arvata oleks osanud, kuid isegi tuul on täna kevadine.

Panime tirtsuga dressid selga, pakkisime vankri kokku ja läksime jooksma. Heldene aeg - ma olin unustanud, kui raske on minu jaoks vankriga joosta! :S Ega ma tegelikult väga palju joosta jaksanudki. Esimese kilomeetri pidasin terves ulatuses vastu, siis tegin kõndi ja jooksin vaheldumisi. Kolmanda kilomeetri peal oli eriti palju kõndimist, sest põikasime sõjaväekalmistule vaatama, et milline see on. Joosta kalmistul ei sobi, kuid ka kiirkõndi oli seal suht keeruline teha.

Kokkuvõttes olen ma tegelikult täitsa rahul. Viimased paarkümmend sekundit hüppasin vankri ees kohapeal sulghüppeid ja tegin piigale tsirkust, et aega täis saada. Mõnusalt väsinud tunne nirust tempost hoolimata.
45 minutit ja 6,1km. connect.garmin.com/activiyy/79284342

14.aprill - Õhtu basseinis

Kuna laupäeval ujuma minna ei saa, siis tegin eile ÜKE's haledat nägu ja küsisin, kas võin täna teise grupiga koos ujuda. Luba anti. Olin nende pesamunaks täna. Ainuke naisterahvas ja kõige aeglasem ning äpum. :)

Soojenduseks 2*100m. Seda siis nii, et 25m krooli, 25m krooli jalgu, 25m suplust ja 25m krooli jalgu. Vahepeal veidi vette-väljahingamist. Esimene kord krooli jalgu oli ikka täitsa hull. Aga teisel korral avastasin, et kui hingamise ajal ei ürita käsi nii kramplikult ees sirgelt hoida, vaid veidi alla tõmban, siis on täitsa normaalne ja ujutav.

Ning seejärel tunni ülesanne: 5*300m. Esimene kolmsada aeglast krooli (pulss maksimaalselt 22/10s), teine kolmsada puntsuga kiiresti (pulss vähemalt 25), siis jälle kolmsada aeglaselt, kolmsada kiirelt (ilma abivahenditeta) ning viimane kolmsada taaskord rahulikult.
Esimene oli raske (hingamise poolest) kuid sain hakkama. Teine, puntsuga, oli lihtne, kuid korra sain noomida - küünarnukid ei liikunud jälle õigesti. Kolmanda korra ajal olin samuti treeneri tähelepaneliku pilgu all ning paar korda oli paus, et liigutusi korrigeerida. Neljas - kiire kolmsada - oli kõige keerulisem, kuid samas ka kõige naljakam. Nimelt tegi samal rajal olev noormees parasjagu oma rahulikku kolmesadat. Ja ujus minu järel. Pärast naersime, et temal oli mõnus minu "kiiluvees", aga mina panin suurest hirmust ette jääda kogu aeg auru juurde. :D Ning viimase kolmesaja keskel tuli selline mõnus tunne, et nüüd ma isegi jaksaks natuke ujuda... Ilmselge märk sellest, et tunniaeg hakkas läbi saama ja tuli välja ronida.

13.aprill - Jookseme aja peale

ÜKT.
Täna Audentese spordihallis. Kuna ma ei ole seal varem kunagi käinud, siis uurisin kaarti ja plaanisin varem kohale minna, et tutvuda kohaga. Aga nagu ikka - tahtsime parimat, välja tuli nagu alati. Erinevatel põhjustel jõudsin veidi hiljem kui viimasel minutil ja kui garderoobist jooksuga saali sibasin, jätkasin kohe hooga edasi soojendusjooksu. Seejärel veidi venitusharjutusi, jooksuharjutused ja...

Jooks aja peale.
3km.

Minul muidugi jälle kella ja pulsivööd kaasas ei olnud, seega oli ülesanne veidi keerulisem. Kuid ega tegelikult ei oleks ka kell palju aidanud. Sest kui ülesande püstituses öeldakse: "võistlustempos" (minu täpsustuse peale, et millise võistluse tempos selgus, et ikka nagu 3km võistluse...) ja samaaegselt "pulss umbes 70%..." - no ei ole minu teema - võistlustempo on ikka selline, et pean selle maa lõppu jõudma, aga peale seda olen läbi ka... Aga sellise jooksuga ei hoia ju pulssi... No kuna pulssi määrata ei saanud, siis jooksin igatahes enesetunde ning tempo järgi. Viimasel ringil natuke veel kiirendasin ka, siis tõusis pulss küll mõnusalt. Aeg 15:24. Olin meeldivalt üllatunud, sest tegelikult olin kuu tagasi kahte kilti umbes samas tempos joostes ikka palju rohkem "surnud" peale jooksu.

Siis tulid harjutused kõhule, seljale, kätele ning jalgadele. Paar ringi sõrki ja venitused. Jällegi läks poolteist tundi linnulennul.

11.aprill - Vahetevahel juba nagu ujun natuke...

Täna ujumine.
Veidi enne minekut pihtisin mehele, et eks ma lähen küll, aga appike kuidas ei tahaks minna... :S Juba ette tundsin, et hingamisega oli nirusti juba enne trenni. Aga kohale ma siiski läksin.

Soojenduseks 450m. 50m krooli, 50m krooli jalgu, 100m krooli, 50m krooli jalgu, 150m krooli ja 50m krooli jalgu. See viimane 150m krooli oli kole. Aga lõppu jõudsin. Ähkides ja puhkides. Tagantjärgi pole see muidugi oluline - oluline on see, et jõudsin. :)

Siis oleks pidanud olema 600m krooli ja seejärel 600m krooli labade ja puntsuga. Ütlesin nii nagu tundsin - mina seda ära ei uju. Hingamine on lihtsalt niiiii sassis. Ja siis lubas treener mul järjekorra ära vahetada. Et kõigepealt labade ja puntsuga ning siis ilma. Ning et selle teise 600 võin poolitada - 300m + 300m ja vahele paarkümmend sekundit vette-väljahingamist.
Eluvaim tuli kohe tagasi selle lubaduse peale :D sest labadega mulle meeldib ning puntsu muutis asja ju veelgi lihtsamaks. See esimene 600 sai seega üsna lihtsalt ujutud.
Ning seejärel ilma milletagi. 300 sai ujutud. Mõtlesin, et proovin edasi, palju jaksan. 450 sai ujutud - raskeks hakkas minema. See viimane 150m oli ikka väga raske juba. Aga no alguses oli mõte, et 500 vast ikka täis saan. Ja siis, et prooviks 50 veel... Ja siis oli juba ju ainult 50 lõpuni jäänud ja oleks narr olnud katkestada. Ühesõnaga - ma sain selle ujutud! Järjest, nii nagu pidi. Ja olen endaga jube rahul. Ning hirmuskoleväga tänulik treenerile, et ta lubas järjekorra ära vahetada, et hingamine paremini rütmi läheks.

Lõpetuseks veel 150m suplust ja pesema.

Nii pikka maad ei ole ma ühe tunni jooksul vist veel basseinis läbi mulistnudki.

10.aprill - Rattad käivad ringi-ringi

Tegelikult oli plaan, et nädal on läbi ja täna puhkepäev. Aga mees tõi eile rattad talvekorterist välja (leidsime võimaluse nende hoiustamiseks) ning täna oli nii imeilus ilm, et ma kohe pidin üle kes-mäletab-kui-pika-aja kiivri pähe panema ning veidi väntama minema.

Kuidas nüüd öeldagi... Midagi väga toredat see ei olnud. Sest kõigepealt tuli hulk vaeva näha, et jalgrattateeni jõuda. See ei ole üldse lõbus, kui igal pool on augud ning lisaks puuduv veel arusaam, kus kohas tohib/tuleb sõita. Autoteel ei panda sind üldse tähele, kõnniteel pole ruumi (ning tähele ka ei panda). Ja olgem ausad - ega jalgrattateel palju paremini ei läinud. Millegipärast peavad kõik teosammul kõndivad tädikesed ka oma kepikõndi ja jalutuskäiku (kahe ja kolmekesi kõrvuti) just jalgrattateel tegema. See, et kõndijatele promenaad kaks meetrit eemal olemas on, ei ole üldse oluline. Iseenesest läks hästi - ma küll pidurdasin pidevalt, kuid otsa pidin konkreetselt ainult ühele inimesele peaaegu sõtma(jäi seisma ja kui ma hakkasin kõrvalt mööda sõitma, siis hüppas "ohutumasse" kohta otse mulle ette).

Aga noh - esimene kord, ilus ilm, mõnus enesetunne, tempo väga väike enamasti liiklusest tingituna. Ja meeldiv oli avastada, et kokkuvõttes läbisin pikema maa, kui arvasin. Aeg 1:05 ja 16,8km. connect.garmin.com/activity/78334840 Ning isegi tagumik ei jäänud valusaks. :D

9.aprill - Ikka edasi, ikka edasi...

Eile jooksmas.
Ilm oli mõnusalt kutsuv ja täitsa ootasin väljaminekut, aga kui mees õhtul koju jõudis ja minna võisin... no siis oleks tahtnud pigem diivanile kerra tõmmata ja kartulit-kana sööma hakata, mis just valmis saanud oli. Aga siiski läksin.
Raske oli. Teisel kilomeetril kohe nii nõme olemine, et peast käis mitu korda läbi mõte - mis hetkel ma siis nüüd alla annan ja otsa ümber keeran... Suures osas oli see ilmselt tingitud kahest väga kehvasti magatud ööst. Kuid oma osa on siiski ka kehval jooksuvormil. Samas neljanda kilomeetri lõpuks oli juba täitsa mõnus sibada ja allaalndmise tahtmine kadus.
Kuna tegin väikese valearvestuse, siis jõudsin veidi varem koju tagasi, kui plaanitud ja et aega täis saada tegin toas pärast otsa veel natuke staatilist hoidmist ja kõhulihaseharjutusi.
6,15 kilomeetrit, aeg 38:37. connect.garmin.com/activity/78026895


Täna ujumine.
Asendustreener. Mis on oluline seetõttu, et iga inimene pöörab tähelepanu erinevatele asjadele. Täna igatahes keskendusime jalgade tööle.
Soojenduseks 400m - 25m krooli, 25m vesipalli krooli, 25m krooli ja 25m ühe käega krooli. Seda ringi siis neli korda. Vesipalli krool oli niiiiii võõras ja raske ning ajas jubedamalt hingeldama. Üldse oli täna jälle suht jõuetu tunne ujulas. Õhku oli vähe ning jaksu kah polnud.
Siis 3*100m krooli jalgu. Ning vahepeal vette-väljahingamised. No kolmanda saja lõpuks oli tunne, et jalgadest hakkavad saama keedumakaronid.
Siis lubati teha 50m suplust.
Ning et asi oleks veelgi "lahedam", järgnes 150m selili jalgu. Käsi tuli hoida üle pea. Jeesus, mul vajus pea vee alla - ja kui pea korda sain, siis vajus tagumik liiga sügavale ja jalgade töö läks valeks. Puhkisin nagu aurulaev, teisekorra teist otsa vee peale upitades.
Ning siis oli ülesanne 300m krooli. Mina tegin 3*100 ning iga vehele 4-5 vette-väljahingamist. No lihtsalt ei olnud jaksu.
Lõpetuseks veel 50m suplust ja välja.

Siht silme ees

Täna ÜKE.
Maksin ära, sibasin oma tšekiga võtit võtma. Neiu vaatab mulle otsa ja ütleb: "Ainult tüdrukute garderoobis on veel vabu kappe...". Esimese hooga viskasin oma pika blondi patsi üle õla, volksutasin silmi ja ütlesin, et sobib hästi, ma ikka ka nagu naissoost... Seejärel aga selgus, et naistel ja tüdrukutel ametlikult erinevad garderoobid ja ma tavaliselt olen naiste omas käinud. :D

Trenn ise tavapärane. Kõigepealt 10 minutit soojendusjooksu, siis veidi venitusi ja jooksuharjutused. Rahvast oli kuidagi hästi palju täna, seega oli jooksuharjutusteks koha leidmine päris keeruline esialgu. Siis veidi jooksu ning staatiliste harjutuste juurde. Nagu ikka ja siis veidi rohkem ka kui tavaliselt - kõht, selg, küljed, kõhulihased, seljalihased, kätekõverdused...
Mille üle olen uhke - esimest korda tegin ma kõhulihaste harjutusi kaasa ning esimest korda ma suutsin seda, ilma et oleksin varbaid kuhugi alla toppinud... Natuke veel viilisin - selles mõttes, et ei suutnud käsi kuklal hoida, vaid hoidsin ees ning seega aitasid käed kaasa, kuid ikkagi... Poleks uskunud, aga tõesti hakkab tulema vaikselt. Ning kui veel veidi jooksu ja venitused tehtud said, oli trenni algusest tund ja nelikümmend minutit möödas.

Vaikselt hakkavad suvised plaanid jumet võtma. Olen kirjas järvejooksude sarjas ja tahaks lõpuks ometi jõuda niikaugele, et ühe aasta jooksul kõik neli järve läbi (või pigem küll ümber) jooksen. Olen kirjas ka EE tervisejooksu sarjas ja maikuust hakkame kolmapäeviti sibamas käima perega. Ning täna registreerisin end ära maratonile. Natuke kibelen Tristar 33,3 pärast, aga see on ikka niiiiii kallis. Ja ma ei usalda oma ujumist üldse mitte veel 300 meetri jagu.... Ning natuke tahaks osaleda Tartu jooksumaratonil.

5.aprill

Eile käisime mehega "Jaan Poska saagat" vaatamas ning seega jäi ujumistrenn ära. Täna siis pooleldi asenduseks jooksma. Ilm oli imeline. Panin lühikese dressi ning peale oleks võinud ka ainult dressipluusiga piirduda - jopega hakkas ikka tõsiselt soe. Hoolimata sellest, et luku tirisin üsna kohe lõpuni lahti. Enesetunne oli niru kuidagi. Eriti teine kilomeeter oli raske. Jalad käisid vinta-vänta ja kuidagi ei oleks viitsinud jätkata. Aga õnneks läks paremaks. Ja lõpus oli juba täitsa normaalne. Kuigi veidi nukraks teeb, et tempo on püsivalt aeglane ja pole tunnetki, et kiiremini jaksaksin. Täna 7,58km ja 47minutit. http://connect.garmin.com/activity/77374729