Väike hommikujooks. Saaremaal on ikka märgatavalt lihtsam.
Plaan oli - Tutkule ja tagasi. Sõltuvalt tagasikeeramise kohast 5km. Võib-olla veidi rohkem...
Aga ristmikule lähenedes tuli mõttevälgatus, et väga ammu ei ole Pamma teed jooksnud. Peale silda meenus ka, miks ei ole. Selle kuiva ja põuaga ei ole kruusatee koht, kus oleks meeldiv joosta. Seega pöörasin siis vana lasteaia poole. Sealt üle sillakese ja pidin juba hakkama suurele teele tagasi minema... kui tuli mõte, et lippaks veel veidi põlluvaheteel. Sest ilus hommik oli. Kui oli natuke lipatud, sündis otsus, et lähen ainult põõsasteni ja siis keeran tagasi. Põõstaste juurest aga oli ainult natuke kurvini ning mõtlesin sinna minna... Kurvi juures aga selgus, et sealtkaudu läheb otse suurele teele ja sinna ma ju tahtsingi! Ainult et... Ma ise kuidagi arvasin, et jõuan suurele teele märkimisväärselt stardile lähemal... :) Kokku 6,85km ja 44min http://connect.garmin.com/activity/362835526
Mis eriti lahe - kui ma Muhu jooksule läksin tegelikult mõttega proovida, kas suudan selle distantsi nii läbida, et keskmine kiirus oleks kusagil 6:30-6:40 kilomeetrile (ja ega ma tegelikult ei uskunud, et suudan, sest viimasel ajal on jooksmine vaevaline olnud), siis eile hommikul oli selle jupikese keskmine kiirus umbes 6:25 kilomeetrile ja ei olnud sellist tunnet, et ma oleksin üleüldse suuteline kiiremini jooksma... :D
Wednesday, August 21, 2013
Saturday, August 17, 2013
17.august - Muhu jooks
Alustamaks algusest: teisipäeva õhtul sadas. Lapsi lasteaiast ära tuues sain ma päris märjaks paduvihma kätte jäädes ja siis hakkas veidi jahe. Nii et kui põnnid voodis, siis ei olnud vähimatki tahtmist välja vihma kätte minna. Uhhh - külm ja vastik.
See-eest aga avastasin internetist, et laupäeval toimub Muhu jooks. Üheteistkümnes. Infot leida ei olnud just väga lihtne, kuid selgus, et ainult päris tipud ikka kohal ei ole - paar minu tempos jooksjat ka ikka eelnevatel aastatel olnud. Kuna nagunii Saaremaale minek, siis otsustasime ühendada meeldiva kasulikuga.
Kolmapäev. Ilm ei olnud just märkimisväärselt parem, kuid päris tervet nädalat jooksmata jätta oleks ka patt olnud. Seega siis välja ja väike sibamine. Olin enda kohta kiire. Enesetunne ei olnud väga hea ja mõnus oli lõpuks koju jõud. Või mis mõnus - ülihea meel oli, kui see läbi sai. :)
6,5km ja 41min http://connect.garmin.com/splits/358914312
Ja täna siis Muhu jooks. Koondmärksõnana võib öelda - ma jäin igale poole hiljaks. :)
10:15 praamiga Kuivastusse. Teine auto praamilt maha, sadamahoonesse. Saan numbri kätte... haaknõelu enam ei ole. Nagu paradoks - kodus ukse vahel oli suht viimane asi, mida mehelt küsisin: "Mis sa arvad, kas neil haaknõelu ikka on, või võtan omad kaasa...". Õnneks toodi siiski lisa ja üks korraldajatest tõi mulle mu nõelad. Sain numbri kinni. Soojendusvõimlemine ning start, et mitte järgmisele praamile jalgu jääda.
Kohe alguses sättisin end taha. Neiu lillakas jopes minu taga, üks elujooksja, Pärnu kahe silla klubi neiu kolme noormehega, ja veel kolm neiut meie ees. Kes lähemal, kes kaugemal. Tore oli see, et esimesel kilomeetril tundu, et võitjad äkki ei lendagi ülikiirelt eest minema. Päris kaua oli päris palju inimesi nägemisulatuses.
Esimene kilomeeter - liiga kiire.Väga liiga kiire.5:56
Teine kilomeeter - ikka veel liiga kiire. 5:58. Samas olemine fantastiliselt hea. Jõuga aeglasemaks ei surunud.
Kolmas kilomeeter - 5:59. Sünnib mõte proovida, kaua vastu pean, enne kui ära kukun. Noh, et algus on juba nii hästi läinud.
Mööduvad neljas ja viies kilomeeter - tempo on suurepärane. Pärnu sillaklubi neiu noormeestega vahel kaugemal, vahel lähemal, umbes samas tempos. Olemine hea. Vahepeale jäi joogipaus. Kohtumine mehe ja lastega, kes autoga sama teed läbivad ja kaasa elavad.
Seitsmenda kilomeetri sildi juures ütleb neiu lillakassinises, et tema jääb nüüd maha. Korraks on raskem - vastalt enne seda on olnud minimaalne, kuid pikalt kestev väike tõusuke vastutuules. See oli veidi väsitav. Kahju on, et me ei julgustanud teda edasi pingutama. Sest tegelikult läheb see raske mõnesaja meetriga üle. Olen omas mõttes graafikus: kümme kilti saan ma kindlasti hakkama, ja siis juba võin kukkuda ka...
Mingil hetkel jõuan kahe silla klubi neiule ja poistele täitsa kandadele. Üks poistest on ees ära läinud, kuid teised on täpselt heas tempos. Kuni kümnenda kilomeetri lõpuni. Siis jõuame me Liivale, inimesi on tee ääres. Tee poolt mööduvad järjekordselt praamilt tulevad autod. Kilomeetri aeg piiksub 6:01... Ja ma tunnen, et ma jaksan praegu veel kiiremini. ja tahan kiiremini. Möödun. Nad on mul üsna lähedal taga, kuid vaikselt siiski jäävad. Veidi varem oleme üheskoos möödunud juba kahest eelolevast neiust (kellest vähemalt ühe selja taga olen ma varemgi jooksuvõistlustel olnud).
Ristmik, mees ja lapsed. Kas tõesti juba üheteistkümnes kilomeeter? Ütlen, et enne järgmist joogipunkti võiksid nad mulle veidike greibi-spordijooki pakkuda, mis autos kaasa sõidab. Sest joogipunktides võtan ma ainult vett - paar lonksu suhu, suur ports krae vahele ja viimane tilk jällegi suhu. Töötab hästi.
Kolmteist, neliteist. Möödun Elujooksu neiust, kes tuttava näoga varasemastki (ka Ultralt). Eespool, kaugel, paistab vel üks neiu. Kuid tema on ikka liiga kaugel. Selle hetkeni, mil ta ühel hetkel kõndima jääb. Äkki on ta vaid sadakond meetrit eespool ning vahe väheneb jõudsalt. ja siis olen ma ta'st möödas. Umbes kaks kilomeetrit enne lõppu tulevad selja tagant sammud. Ja ühel hetkel kuulen häält: "Lõpuks sain su kätte!". :) Pärnu kahe silla klubi neiu oli mulle järgi kiirustanud. Poisid olid ära väsinud ja ta otsis seltskonda. :D Vapustav ikka. Koos möödume rahvasummast ja politseiautost Nautse ristis. Silt näitab, et 1km lõpuni. Paras takistusrada. inimesi on palju. Hüüan "palun mööda" ja "tuut-tuut". Enamasti õnnestub ka. Ainult üks peaaegu-kokkupõrge. Kurv kuvi järel ja finiš ei paista. Kuid lõpuks on ta siiski olemas. Jõuan kohale. Ja viis sekundit hiljem Pärnu neiu. Ilma temata oleks see jooks palju raskem olnud. Rahvariides neiud on toredad, saan võinoa meeneks. Ning teadmise, et jõudsin liiga hilja kohale. :D Veepudelid on otsas. Aga juua saab sealtsamast kõrvalt majast. Ja vesi on mõnusalt jäine. Seega pole hullu.
Viimane "hiljaksjäämine" siis, kui lastejooksu numbreid välja võtma lähme. Numbrid on otsas. Teen küll haledat nägu ja üten, et me registreerisime juba nädala alguses interneti kaudu ära... Hiljem selgub, et netiregistreerujatele on siiski numbrid kõrvale pandud ja suslikud saavad oma jooksu siiski number ühe all tehtud. Kutt silkab ise, neiu palub seltsi - seega veel üks kolmsada meetrit. Jube väsitav. :D
Lõppkokkuvõttes siis 17,1km (ametlikes protokollides 17,3 - eks ma õgvendasin kurve ilmselt), aeg 1 tund ja 40min. http://connect.garmin.com/activity/360359403
Ja ma olen fantastiliselt rahul oma jooksuga!
Esiteks arvasin, et ma ei suuda nii kiirelt üldse joosta praegu.
Ja et kui, siis vaid paar kilti.
Ma ei uskunud veel kolmeteistkümnenda kilomeetri juures, et ma tõepoolest jaksangi lõpuni välja.
Tempo oli minu kohta suht ühtlane ning viimastel kilomeetritel ka veidi tõusvas tempos.
Niiiiiiiiii mõnus!
See-eest aga avastasin internetist, et laupäeval toimub Muhu jooks. Üheteistkümnes. Infot leida ei olnud just väga lihtne, kuid selgus, et ainult päris tipud ikka kohal ei ole - paar minu tempos jooksjat ka ikka eelnevatel aastatel olnud. Kuna nagunii Saaremaale minek, siis otsustasime ühendada meeldiva kasulikuga.
Kolmapäev. Ilm ei olnud just märkimisväärselt parem, kuid päris tervet nädalat jooksmata jätta oleks ka patt olnud. Seega siis välja ja väike sibamine. Olin enda kohta kiire. Enesetunne ei olnud väga hea ja mõnus oli lõpuks koju jõud. Või mis mõnus - ülihea meel oli, kui see läbi sai. :)
6,5km ja 41min http://connect.garmin.com/splits/358914312
Ja täna siis Muhu jooks. Koondmärksõnana võib öelda - ma jäin igale poole hiljaks. :)
10:15 praamiga Kuivastusse. Teine auto praamilt maha, sadamahoonesse. Saan numbri kätte... haaknõelu enam ei ole. Nagu paradoks - kodus ukse vahel oli suht viimane asi, mida mehelt küsisin: "Mis sa arvad, kas neil haaknõelu ikka on, või võtan omad kaasa...". Õnneks toodi siiski lisa ja üks korraldajatest tõi mulle mu nõelad. Sain numbri kinni. Soojendusvõimlemine ning start, et mitte järgmisele praamile jalgu jääda.
Kohe alguses sättisin end taha. Neiu lillakas jopes minu taga, üks elujooksja, Pärnu kahe silla klubi neiu kolme noormehega, ja veel kolm neiut meie ees. Kes lähemal, kes kaugemal. Tore oli see, et esimesel kilomeetril tundu, et võitjad äkki ei lendagi ülikiirelt eest minema. Päris kaua oli päris palju inimesi nägemisulatuses.
Esimene kilomeeter - liiga kiire.Väga liiga kiire.5:56
Teine kilomeeter - ikka veel liiga kiire. 5:58. Samas olemine fantastiliselt hea. Jõuga aeglasemaks ei surunud.
Kolmas kilomeeter - 5:59. Sünnib mõte proovida, kaua vastu pean, enne kui ära kukun. Noh, et algus on juba nii hästi läinud.
Mööduvad neljas ja viies kilomeeter - tempo on suurepärane. Pärnu sillaklubi neiu noormeestega vahel kaugemal, vahel lähemal, umbes samas tempos. Olemine hea. Vahepeale jäi joogipaus. Kohtumine mehe ja lastega, kes autoga sama teed läbivad ja kaasa elavad.
Seitsmenda kilomeetri sildi juures ütleb neiu lillakassinises, et tema jääb nüüd maha. Korraks on raskem - vastalt enne seda on olnud minimaalne, kuid pikalt kestev väike tõusuke vastutuules. See oli veidi väsitav. Kahju on, et me ei julgustanud teda edasi pingutama. Sest tegelikult läheb see raske mõnesaja meetriga üle. Olen omas mõttes graafikus: kümme kilti saan ma kindlasti hakkama, ja siis juba võin kukkuda ka...
Mingil hetkel jõuan kahe silla klubi neiule ja poistele täitsa kandadele. Üks poistest on ees ära läinud, kuid teised on täpselt heas tempos. Kuni kümnenda kilomeetri lõpuni. Siis jõuame me Liivale, inimesi on tee ääres. Tee poolt mööduvad järjekordselt praamilt tulevad autod. Kilomeetri aeg piiksub 6:01... Ja ma tunnen, et ma jaksan praegu veel kiiremini. ja tahan kiiremini. Möödun. Nad on mul üsna lähedal taga, kuid vaikselt siiski jäävad. Veidi varem oleme üheskoos möödunud juba kahest eelolevast neiust (kellest vähemalt ühe selja taga olen ma varemgi jooksuvõistlustel olnud).
Ristmik, mees ja lapsed. Kas tõesti juba üheteistkümnes kilomeeter? Ütlen, et enne järgmist joogipunkti võiksid nad mulle veidike greibi-spordijooki pakkuda, mis autos kaasa sõidab. Sest joogipunktides võtan ma ainult vett - paar lonksu suhu, suur ports krae vahele ja viimane tilk jällegi suhu. Töötab hästi.
Kolmteist, neliteist. Möödun Elujooksu neiust, kes tuttava näoga varasemastki (ka Ultralt). Eespool, kaugel, paistab vel üks neiu. Kuid tema on ikka liiga kaugel. Selle hetkeni, mil ta ühel hetkel kõndima jääb. Äkki on ta vaid sadakond meetrit eespool ning vahe väheneb jõudsalt. ja siis olen ma ta'st möödas. Umbes kaks kilomeetrit enne lõppu tulevad selja tagant sammud. Ja ühel hetkel kuulen häält: "Lõpuks sain su kätte!". :) Pärnu kahe silla klubi neiu oli mulle järgi kiirustanud. Poisid olid ära väsinud ja ta otsis seltskonda. :D Vapustav ikka. Koos möödume rahvasummast ja politseiautost Nautse ristis. Silt näitab, et 1km lõpuni. Paras takistusrada. inimesi on palju. Hüüan "palun mööda" ja "tuut-tuut". Enamasti õnnestub ka. Ainult üks peaaegu-kokkupõrge. Kurv kuvi järel ja finiš ei paista. Kuid lõpuks on ta siiski olemas. Jõuan kohale. Ja viis sekundit hiljem Pärnu neiu. Ilma temata oleks see jooks palju raskem olnud. Rahvariides neiud on toredad, saan võinoa meeneks. Ning teadmise, et jõudsin liiga hilja kohale. :D Veepudelid on otsas. Aga juua saab sealtsamast kõrvalt majast. Ja vesi on mõnusalt jäine. Seega pole hullu.
Viimane "hiljaksjäämine" siis, kui lastejooksu numbreid välja võtma lähme. Numbrid on otsas. Teen küll haledat nägu ja üten, et me registreerisime juba nädala alguses interneti kaudu ära... Hiljem selgub, et netiregistreerujatele on siiski numbrid kõrvale pandud ja suslikud saavad oma jooksu siiski number ühe all tehtud. Kutt silkab ise, neiu palub seltsi - seega veel üks kolmsada meetrit. Jube väsitav. :D
Lõppkokkuvõttes siis 17,1km (ametlikes protokollides 17,3 - eks ma õgvendasin kurve ilmselt), aeg 1 tund ja 40min. http://connect.garmin.com/activity/360359403
Ja ma olen fantastiliselt rahul oma jooksuga!
Esiteks arvasin, et ma ei suuda nii kiirelt üldse joosta praegu.
Ja et kui, siis vaid paar kilti.
Ma ei uskunud veel kolmeteistkümnenda kilomeetri juures, et ma tõepoolest jaksangi lõpuni välja.
Tempo oli minu kohta suht ühtlane ning viimastel kilomeetritel ka veidi tõusvas tempos.
Niiiiiiiiii mõnus!
Sunday, August 11, 2013
11.august - Põud
Kui aus olla, siis pidi pealkiri olema "mõõnaperiood". Kuid kui sellele täpsemalt mõtlema hakkasin (nädal tagasi, sest ma ikka veel iga jooksu jooksmise ajal teen mõttes märkmeid, mida ja kuidas kirjutada, kuid siis lükkub see jälle edasi), siis sain aru, et mõõnast on asi kaugel. Ikka täielik põud...
Ja ometi läks juuli päris hästi. Veel eelmisel teisipäeval, 30.juulil:
Abikaasa läks lastele lasteaeda järgi ja viis poja rühmakaaslase sünnipäevale (mina ei oleks lihtsalt töölt jõudnud). Mina aga sõitsin töölt otse Järve metsa, et jooksma minna. Raske oli. Saaremaa lauskmaa ja pideva Veerennis tiirutamise järel osutus Järve terviserada üle mõistuse künklikuks pinnaseks. Ja mina ning künkad ei ole ju, teadagi, sõbrad. Aga surusin hambad risti ja sibasin edasi. Teise ringi keskel pidasin iseendaga sõnasõda - "lähen kolmandale ringile", "äkki siiski ei läheks kolmandale ringile".... Otsustasin jonnida ning pooleldi jõuga lihtsalt sundisin end kolmandat ringi alustama. Kolmanda ringi lõpupoole veidi arvutades selgus, et kui veel üks ring joosta, oleks 10km täis... ja igatahes neljandale ringile minna oli imelihtne. Päris lõpus tuli mulle isegi paar piiska ninale, kuid sajuks ei saanud nimetada isegi seda, mis autoga koju vurades autoakna märjaks tegi.
10,15km ja 1 tund 8min. http://connect.garmin.com/activity/352574670
Ja seejärel... Seejärel tuli elu kogu oma "ilus" jälle vahele. Möödus kolmapäev, neljapäeval oleksin veidi tahtnud jooksma minna, kuid ei saanud. Reedel... Kell kümme ju enam ei lähe. Laupäeval olin juba enda ja kogu maailma peale nii parajalt tige, et samuti jäi jooks ära.
Pühapäev, 4.august:
Abikaasa hoolitses laste vanni ja magamamineku eest ning mina läksin jooksma. Üllatavalt kerge ja kiire jooks oli. Sibasin Filtri teel nagu ikka ja siis kergliiklusteed pidi Järve metsa, et natuke "mäestikuga" harjutada. Ja seejärel tuldud teed pidi tagasi. Mul on hea meel, et lõpus veidi kiirendada suutsin taas. Inimesi oli päris palju. Muusikamängija läks lõpus vussi - ja ma ei saa isegi aru, mis tal viga on - mingi osa muusikast kostab, kuid valdav enamus vokaalist on kuuldamatu. :S
12,4km ja 1 tund 21min http://connect.garmin.com/activity/353971951
Jah, pühapäeval see toimis, kuid kokkuvõttes selline lahendus meie jaoks ei tööta. Ma ei taha minna jooksma, kui see on "saame hakkama" variant. See peaks olema kõigile osapooltele vähemalt "ok" variant. Aga ei ole ju. :(
Kolmapäev, 7.august:
Sain põnnid veidi varem voodisse. Ajasin jooksuriided selga ja samale ringile, mis pühapäeval. Vaid pool tundi hiljem, aga... Esiteks oli söögist liiga vähe aega möödas ja algus oli raske. Teiseks hakkas hirmuäratava kiirusega hämaramaks minema. Järvevana kergliiklusteel pandi vähemalt lambid põlema, kuid Järve metsa jõudes selgus tõsiasi, et seal elektrile ei kulutata. Ausalt öeldes oli päris kõhe. Ja üsna kergendav oli sealt peale 2,3km jälle välja lipata.
12,15km ja 1 tund 20min.http://connect.garmin.com/activity/355100369
Reede, 9.august:
Tegelikult ei ole see õhtune jooksmine peale laste magamapanemist õige variant. Kui päeval töö juures kell 12 söön, siis ei jaksa ma õhtul teistele süüa teha ja ise mitte nosida. Kui ma aga söön poole kaheksa ajal (kui lõpuks vaaritamise lõpetanud olen), siis on jooksma minnes rakse.
Palav, kohutavalt palav. Mitte temperatuuri poolest, aga tuult ei olnud ja õhk ei liikunud. Suhteliselt ühtlaselt aeglased kilomeetrid, kuid sundisin end lõpuks raudteele tagasi jõudes vasakpööret tegema ning ka tagasiteel Filtrist läbi minema. Kolmel korral kukkus ka kümmekond udupiiska pähe, kuid ei mingit sadu jooksu ajal.
13,55km ja 1 tund 30min. http://connect.garmin.com/activity/356269763
Pühapäev, 11.august:
Lõpetasin parajasti hommikused pannkoogid, kui abikaasa tegi ettepaneku, et võiksin jooksma minna, kui soovin. Jätsingi siis pere hommikusööki sööma ja läksin väikesele ringile. Teadsin juba ette, et väga pikalt ei taha sibada. Ja mõnus kergendus oli teha lühike ots. Taaskord kuum-kuum-kuum.
6,2km ja 40min http://connect.garmin.com/activity/356970412
Ja ometi läks juuli päris hästi. Veel eelmisel teisipäeval, 30.juulil:
Abikaasa läks lastele lasteaeda järgi ja viis poja rühmakaaslase sünnipäevale (mina ei oleks lihtsalt töölt jõudnud). Mina aga sõitsin töölt otse Järve metsa, et jooksma minna. Raske oli. Saaremaa lauskmaa ja pideva Veerennis tiirutamise järel osutus Järve terviserada üle mõistuse künklikuks pinnaseks. Ja mina ning künkad ei ole ju, teadagi, sõbrad. Aga surusin hambad risti ja sibasin edasi. Teise ringi keskel pidasin iseendaga sõnasõda - "lähen kolmandale ringile", "äkki siiski ei läheks kolmandale ringile".... Otsustasin jonnida ning pooleldi jõuga lihtsalt sundisin end kolmandat ringi alustama. Kolmanda ringi lõpupoole veidi arvutades selgus, et kui veel üks ring joosta, oleks 10km täis... ja igatahes neljandale ringile minna oli imelihtne. Päris lõpus tuli mulle isegi paar piiska ninale, kuid sajuks ei saanud nimetada isegi seda, mis autoga koju vurades autoakna märjaks tegi.
10,15km ja 1 tund 8min. http://connect.garmin.com/activity/352574670
Ja seejärel... Seejärel tuli elu kogu oma "ilus" jälle vahele. Möödus kolmapäev, neljapäeval oleksin veidi tahtnud jooksma minna, kuid ei saanud. Reedel... Kell kümme ju enam ei lähe. Laupäeval olin juba enda ja kogu maailma peale nii parajalt tige, et samuti jäi jooks ära.
Pühapäev, 4.august:
Abikaasa hoolitses laste vanni ja magamamineku eest ning mina läksin jooksma. Üllatavalt kerge ja kiire jooks oli. Sibasin Filtri teel nagu ikka ja siis kergliiklusteed pidi Järve metsa, et natuke "mäestikuga" harjutada. Ja seejärel tuldud teed pidi tagasi. Mul on hea meel, et lõpus veidi kiirendada suutsin taas. Inimesi oli päris palju. Muusikamängija läks lõpus vussi - ja ma ei saa isegi aru, mis tal viga on - mingi osa muusikast kostab, kuid valdav enamus vokaalist on kuuldamatu. :S
12,4km ja 1 tund 21min http://connect.garmin.com/activity/353971951
Jah, pühapäeval see toimis, kuid kokkuvõttes selline lahendus meie jaoks ei tööta. Ma ei taha minna jooksma, kui see on "saame hakkama" variant. See peaks olema kõigile osapooltele vähemalt "ok" variant. Aga ei ole ju. :(
Kolmapäev, 7.august:
Sain põnnid veidi varem voodisse. Ajasin jooksuriided selga ja samale ringile, mis pühapäeval. Vaid pool tundi hiljem, aga... Esiteks oli söögist liiga vähe aega möödas ja algus oli raske. Teiseks hakkas hirmuäratava kiirusega hämaramaks minema. Järvevana kergliiklusteel pandi vähemalt lambid põlema, kuid Järve metsa jõudes selgus tõsiasi, et seal elektrile ei kulutata. Ausalt öeldes oli päris kõhe. Ja üsna kergendav oli sealt peale 2,3km jälle välja lipata.
12,15km ja 1 tund 20min.http://connect.garmin.com/activity/355100369
Reede, 9.august:
Tegelikult ei ole see õhtune jooksmine peale laste magamapanemist õige variant. Kui päeval töö juures kell 12 söön, siis ei jaksa ma õhtul teistele süüa teha ja ise mitte nosida. Kui ma aga söön poole kaheksa ajal (kui lõpuks vaaritamise lõpetanud olen), siis on jooksma minnes rakse.
Palav, kohutavalt palav. Mitte temperatuuri poolest, aga tuult ei olnud ja õhk ei liikunud. Suhteliselt ühtlaselt aeglased kilomeetrid, kuid sundisin end lõpuks raudteele tagasi jõudes vasakpööret tegema ning ka tagasiteel Filtrist läbi minema. Kolmel korral kukkus ka kümmekond udupiiska pähe, kuid ei mingit sadu jooksu ajal.
13,55km ja 1 tund 30min. http://connect.garmin.com/activity/356269763
Pühapäev, 11.august:
Lõpetasin parajasti hommikused pannkoogid, kui abikaasa tegi ettepaneku, et võiksin jooksma minna, kui soovin. Jätsingi siis pere hommikusööki sööma ja läksin väikesele ringile. Teadsin juba ette, et väga pikalt ei taha sibada. Ja mõnus kergendus oli teha lühike ots. Taaskord kuum-kuum-kuum.
6,2km ja 40min http://connect.garmin.com/activity/356970412
Subscribe to:
Posts (Atom)