17.august - Muhu jooks

Alustamaks algusest: teisipäeva õhtul sadas. Lapsi lasteaiast ära tuues sain ma päris märjaks paduvihma kätte jäädes ja siis hakkas veidi jahe. Nii et kui põnnid voodis, siis ei olnud vähimatki tahtmist välja vihma kätte minna. Uhhh - külm ja vastik.
See-eest aga avastasin internetist, et laupäeval toimub Muhu jooks. Üheteistkümnes. Infot leida ei olnud just väga lihtne, kuid selgus, et ainult päris tipud ikka kohal ei ole - paar minu tempos jooksjat ka ikka eelnevatel aastatel olnud. Kuna nagunii Saaremaale minek, siis otsustasime ühendada meeldiva kasulikuga.

Kolmapäev. Ilm ei olnud just märkimisväärselt parem, kuid päris tervet nädalat jooksmata jätta oleks ka patt olnud. Seega siis välja ja väike sibamine. Olin enda kohta kiire. Enesetunne ei olnud väga hea ja mõnus oli lõpuks koju jõud. Või mis mõnus - ülihea meel oli, kui see läbi sai. :)
6,5km ja 41min http://connect.garmin.com/splits/358914312

Ja täna siis Muhu jooks. Koondmärksõnana võib öelda - ma jäin igale poole hiljaks. :)
10:15 praamiga Kuivastusse. Teine auto praamilt maha, sadamahoonesse. Saan numbri kätte... haaknõelu enam ei ole. Nagu paradoks - kodus ukse vahel oli suht viimane asi, mida mehelt küsisin: "Mis sa arvad, kas neil haaknõelu ikka on, või võtan omad kaasa...". Õnneks toodi siiski lisa ja üks korraldajatest tõi mulle mu nõelad. Sain numbri kinni. Soojendusvõimlemine ning start, et mitte järgmisele praamile jalgu jääda.
Kohe alguses sättisin end taha. Neiu lillakas jopes minu taga, üks elujooksja, Pärnu kahe silla klubi neiu kolme noormehega, ja veel kolm neiut meie ees. Kes lähemal, kes kaugemal. Tore oli see, et esimesel kilomeetril tundu, et võitjad äkki ei lendagi ülikiirelt eest minema. Päris kaua oli päris palju inimesi nägemisulatuses.
Esimene kilomeeter - liiga kiire.Väga liiga kiire.5:56
Teine kilomeeter - ikka veel liiga kiire. 5:58. Samas olemine fantastiliselt hea. Jõuga aeglasemaks ei surunud.
Kolmas kilomeeter - 5:59. Sünnib mõte proovida, kaua vastu pean, enne kui ära kukun. Noh, et algus on juba nii hästi läinud.
Mööduvad neljas ja viies kilomeeter - tempo on suurepärane. Pärnu sillaklubi neiu noormeestega vahel kaugemal, vahel lähemal, umbes samas tempos. Olemine hea. Vahepeale jäi joogipaus. Kohtumine mehe ja lastega, kes autoga sama teed läbivad ja kaasa elavad.
Seitsmenda kilomeetri sildi juures ütleb neiu lillakassinises, et tema jääb nüüd maha. Korraks on raskem - vastalt enne seda on olnud minimaalne, kuid pikalt kestev väike tõusuke vastutuules. See oli veidi väsitav. Kahju on, et me ei julgustanud teda edasi pingutama. Sest tegelikult läheb see raske mõnesaja meetriga üle. Olen omas mõttes graafikus: kümme kilti saan ma kindlasti hakkama, ja siis juba võin kukkuda ka...
Mingil hetkel jõuan kahe silla klubi neiule ja poistele täitsa kandadele. Üks poistest on ees ära läinud, kuid teised on täpselt heas tempos. Kuni kümnenda kilomeetri lõpuni. Siis jõuame me Liivale, inimesi on tee ääres. Tee poolt mööduvad järjekordselt praamilt tulevad autod. Kilomeetri aeg piiksub 6:01... Ja ma tunnen, et ma jaksan praegu veel kiiremini. ja tahan kiiremini. Möödun. Nad on mul üsna lähedal taga, kuid vaikselt siiski jäävad. Veidi varem oleme üheskoos möödunud juba kahest eelolevast neiust (kellest vähemalt ühe selja taga olen ma varemgi jooksuvõistlustel olnud).
Ristmik, mees ja lapsed. Kas tõesti juba üheteistkümnes kilomeeter? Ütlen, et enne järgmist joogipunkti võiksid nad mulle veidike greibi-spordijooki pakkuda, mis autos kaasa sõidab. Sest joogipunktides võtan ma ainult vett - paar lonksu suhu, suur ports krae vahele ja viimane tilk jällegi suhu. Töötab hästi.
Kolmteist, neliteist. Möödun Elujooksu neiust, kes tuttava näoga varasemastki (ka Ultralt). Eespool, kaugel, paistab vel üks neiu. Kuid tema on ikka liiga kaugel. Selle hetkeni, mil ta ühel hetkel kõndima jääb. Äkki on ta vaid sadakond meetrit eespool ning vahe väheneb jõudsalt. ja siis olen ma ta'st möödas. Umbes kaks kilomeetrit enne lõppu tulevad selja tagant sammud. Ja ühel hetkel kuulen häält: "Lõpuks sain su kätte!". :) Pärnu kahe silla klubi neiu oli mulle järgi kiirustanud. Poisid olid ära väsinud ja ta otsis seltskonda. :D Vapustav ikka. Koos möödume rahvasummast ja politseiautost Nautse ristis. Silt näitab, et 1km lõpuni. Paras takistusrada. inimesi on palju. Hüüan "palun mööda" ja "tuut-tuut". Enamasti õnnestub ka. Ainult üks peaaegu-kokkupõrge. Kurv kuvi järel ja finiš ei paista. Kuid lõpuks on ta siiski olemas. Jõuan kohale. Ja viis sekundit hiljem Pärnu neiu. Ilma temata oleks see jooks palju raskem olnud. Rahvariides neiud on toredad, saan võinoa meeneks. Ning teadmise, et jõudsin liiga hilja kohale. :D Veepudelid on otsas. Aga juua saab sealtsamast kõrvalt majast. Ja vesi on mõnusalt jäine. Seega pole hullu.

Viimane "hiljaksjäämine" siis, kui lastejooksu numbreid välja võtma lähme. Numbrid on otsas. Teen küll haledat nägu ja üten, et me registreerisime juba nädala alguses interneti kaudu ära... Hiljem selgub, et netiregistreerujatele on siiski numbrid kõrvale pandud ja suslikud saavad oma jooksu siiski number ühe all tehtud. Kutt silkab ise, neiu palub seltsi - seega veel üks kolmsada meetrit. Jube väsitav. :D

Lõppkokkuvõttes siis 17,1km (ametlikes protokollides 17,3 - eks ma õgvendasin kurve ilmselt), aeg 1 tund ja 40min. http://connect.garmin.com/activity/360359403
Ja ma olen fantastiliselt rahul oma jooksuga!
Esiteks arvasin, et ma ei suuda nii kiirelt üldse joosta praegu.
Ja et kui, siis vaid paar kilti.
Ma ei uskunud veel kolmeteistkümnenda kilomeetri juures, et ma tõepoolest jaksangi lõpuni välja.
Tempo oli minu kohta suht ühtlane ning viimastel kilomeetritel ka veidi tõusvas tempos.

Niiiiiiiiii mõnus!