28.veebruar

Kuna ilm oli imeilus, siis ei saanud seda raisku lasta ja seepärast läksin ka eile jooksma. Ime küll, et jälle otse peale sööki. :D
Ilm tõesti imeline: -2 kraadi, särav päike, pisike kiusakas tuulehoog (mis puhus kogu aeg peaaegu vastu ).
Viis ja pool kilomeetrit ja 35 minutit: connect.garmin.com/activity/70394449


Täna ujumine.
Kolm ööd on olnud tirtsu haiguse tõttu suhteliselt poolikud ning täna Tallinna tagasi jõudes veel päris hulk askeldamist ka. Nii et kui minekuaeg tuli, siis haigutasin ikka päris mitu korda nii, et lõualuud ragisesid ja mõtlesin endamisi, et üldse ei viitsiks minna. Aga läksin ja tagantjärgi on ikka väga hea tunne. Oli mõnus tund.
Alustuseks 200m soojendust omal vabal valikul. Mina valisin krooli, sest suplus tundub ikka selline... poolik kuidagi. Ma ju ei oska supelda ka.
Seejärel tehnika juurde.
50m lauaga parema käe tõmbeid harjutades;
50m lauaga vasaku käe tõmbeid;
100m lauaga jalgade tööd;
100m puntsuga käte tööd;
50m lauaga jalgade tööd;
150m krooli näppe läbi vee tõmmates.
Jõudsin selle ringi kaks korda läbi teha ning siis lõpetuseks veel 200m vabal valikul. Tegin 100m puntsuga ja 100m niisama krooli. Mõnel hetkel tekkis tunne, et ma tõesti juba natuke jaksan. Väga hea tunne oli.

27.veebruar

Eile jälle jooksmas. Ilm oli sompus ja puhus selline väike ja vastik tuul. Kuid kui olin juba jooksuhoo sisse saanud, oli täitsa hea. Seda enam, et alustasin vastutuult otsaga ning tagasiteel, kui tuul tagant puhus, hakkas kohe päris palav. Kuid raske oli. Suurt rolli mängis selles ilmselt napp pool tundi varem sisse söödud suur ports suppi ja meesaiad. Mul ei olnud tegelikult üldse plaanis jooksma minna sel ajal, kuid siis jõudis äkki pärale, et kui tahame mehega õhtul aastapäeva tähistama ja natuke tantsima minna, siis on sel hetkel, piiga uneajal, ainus võimalus üldse veel minna. Pisike neiu on nimelt väga tugevasti ja halvasti külmetunud. Aga eile siis viis kilomeetrit connect.garmin.com/activity/70177103

Praegu on õues täiuslik ilm. Umbes kuus kraadi külma, tuult minimaalselt, päike särab. Mõnus. Ei teagi, kas läheme pärast korra ujuma kui lapsed vanaemaga jäävad või käime jooksmas.

25.veebruar

Kolmapäeva ÜKE.
Kuna oli riigipüha eelne päev, siis pandi spordisaal varem kinni ja seepärast toimus ÜKE kolmele grupile korraga. Teoorias tähendas see, et kohal oleks võinud olla ligi viiskümmend inimest. Praktikas oli meid... kaheksa koos treeneriga. :D
Nagu ikka, algatuseks soojendusjooks kümme minutit. Seejärel jooksuharjutused. Siis staatilised harjutused - need olid seekord osaliselt uued. Esmapilgul jube lihtsad, aga kui tuleb pool kuni poolteist minutit ikka asendit hoida, siis... ei olegi enam nii lihtne. No ja muidugi kõhulihaste harjutused, mis minu jaoks mitte kunagi lihtsad ei ole. Siis taas jooks ja venitused ning poolteist tundi oli märkamatult möödas.

Eile tegime Saaremaal pool tundi jooksu koos mehega. Taevas oli tähti paksult täis (imeilus ), kuid kuna kuud ei olnud, siis oli täiesti pime. No nii täiesti pime, kui lumine maastik olla saab. Kuna oli ka külm, siis hoidsime vaikset ja stabiilset tempot. connect.garmin.com/activity/69982268

21.veebruar

Ujumine.
Soojenduseks 400m skeemiga 50m krooli ja 50m suplust.
Seejärel sain puntsu: 3*50+150m ehk siis 50m krooli, 10 vette-väljahingamist ning 100m krooli. Sellest 50m krooli ja 50m krooli sõrmedega läbi vee vedades.
Vahepeal 50m suplustSiis 2*100+50m, 100m lauaga krooli jalgu ja 50m suplust.
Ning lõpetuseks 100m krooli ja 50m suplust.

Olen tänase trenniga ülirahul. Kuidagi väga hea tunne oli sees. Ma jaksasin. Ma ei hakkanud hingeldama. Ja ühelgi hetkel ei tekkinud sellist.... uppumise tunnet. Jubedamalt mõnus oli.


Tekkis väike mõte, et äkki jaksangi suvel 300m läbi mulistada, et triatlonit proovida...

19.veebruar

Kolmapäevane ÜKE jäi minu jaoks ära. Läksin ilusti kohale ja siis selgus, et kella seitsmeni on ala suletud, sest on mingi võistulus. Ootasime pool tundi ning siis ütles registratuuritädi, et ennem pileteid müüma ei hakata, kui võistlus läbi. Olin oma telefoni ka maha jätnud, seega ei saanud lapsehoidjat hoiatada ka (ta sai olla poole üheksani). Sõitsin tagasi koju ja õhtul natuke "painutasin" ennast.

Täna taas ujumas. Alustuseks soojendus 200m omal soovil. Tegin siis 125m krooli ja 75 suplust (vaheldumisi).
Seejärel oli 8*50m krooli. Paaritud korrad aeglasemalt, paaris korrad kiiremalt. Vahepeal vette-väljahingamised.
Siis puntsuga 5*100m. Taas nii, et esimene 50m aeglasemalt ja teine kiiremalt. Olen uhke, sest tänu puntsule suutsin ma need 5*100 ilma vahepeal jokutamata ära teha. Iga saja vahel taas vette-väljahingamised.
Seejärel oli ülesanne 500m krooli võimalikult järjest. Huuh, ilma abivahenditeta oli see ränk. Ning ka aega jäi mulle napiks. Aga proovisin ikka võimalikult järjest ujuda. Kaks korda (peale 150 ning peale 250 ikka tegin puhkuseks viis vette-väljahingamist ka). Ning 400m sain tehtud. Siis oli kell juba väga palju - kiire 50m suplust peale ja tuli välja ronida.
Iseenesest oli täna väga rahulolevakstegev tund.

15.veebruar

Eile õhtul oli ujumine.
Oi kui külm oli väljas, kangesti jahe oli ka ujulas. Õnneks oli vesi siiski soe nagu ikka.
Tehniline tund minu jaoks.

Soojenduseks 400m, sellest 150m suplust omal vabal valikul, ülejäänu krool.
Seejärel sain laua. 150m - kuus lööki jalgadega, käetõmme ja hingamine, kuus lööki jalgadega, teine käsi ja hingamine. Iga 25m järel viis vette-väljahingamist.
150m lauaga puntsu jalge vahel, käetõmbed regulaarselt kordamööda, hingamine vajaduse järgi. Iga 25m järel 5 vette-väljahingamist.
Vahepeal lõdvestuseks 50m suplust.
150m puntsu jalge vahel. Iga 25m järel 5 vette-väljahingamist.
150m krooli - seekord vettehingamisi teha ei lubatud, pidin ujuma vähemalt 50m järjest. Ja ujusin ka. 50m suplust.
Lõpetuseks 50m lauaga ainult jalgade töö ning 50m suplust.
Tund täis ja basseinist välja.

Sõbrapäev

Kuna vasakus õlas elab mingi müstiline "imelik tunne", siis olin juba mõtetes loobumas ja luuseriks hakkamas, kuid mees arvas, et pole mingit luuserdamist. Hommikul vaatasin kraadiklaasi ja mõtlesin, -13,8 on ikka veidi palju, ehk läheb päeva peale soojemaks. Päev oli imeline, kuid vaikselt läks hoopis külmemaks. Ning kui mees õhtul töölt koju jõudis, läksin ma jooksma -16 kraadise pakasega. Õnneks oli tuul suht marginaalne.
Huvitav kogemus minu jaoks oli see, et kuna jooksin esimest korda maskiga, siis hingasin läbi nina nagu ikka. Kuid hingeõhk libises vaikselt mööda põski üles ning äkki tundsin, et ripsmed hakkavad "naks-naks" kinni jääma. Hakkasid teised hingeõhust tulevast niiskusest kinni külmuma. Jube jabur tunne oli. Esimese hooga tõmbasin maski eest ära, siis mõtlesin veidi ja hakkasin hoopis läbi suu hingama - siis vuhises hingeõhk ilusti läbi maski välja ja külmumise ohtu enam ei olnud.
Pulss püsis üllatavalt madal, tempo oli selline aeglane nagu ikka, enesetunne suurepärane. connect.garmin.com/activity/68245152

12.veebruar

Täna oli ujumine. Ning kuna käisin ka fotokonverentsil siis tegin nii ujuma minnes kui ka sealt tulles tugevat kiirkõndi. Mulle hakkab tunduma, et tunni alguses ei saa ma kuidagi "vedama". Hingamine ei klapi, ajab hingeldama ja jaksu pole... Aga lõpupoole juba nagu läheks natuke. Ning järgmine kord jälle sama jama.
Täna siis kõigepealt 8*50m. Paaritutel kordadel 25m krooli ja 25m suplust, paaris kordadel 25m krooli ning 25m kiiret krooli.
Seejärel 3*200m. 175m krooli vabalt ning viimane 25m krooli hingamisega üle seitsme tõmbe. Kahel esimesel korral oli mul puntsu jalge vahel, kolmas kakssada oli ilma puntsuta. Tähelepanekud, millega tegeleda: puntsuga ujudes kipun jalgu põlvest kõverdama ning tuli välja, et kuna hoian selja nõgusa, siis on tagumik vee all, kuid peaks olema veepinnal. Samas - kui tõstan tagumiku pinnale ja ajan jalad sirgeks, on palju raskem pead veest välja saada hingamiseks... Igatahes on, mille kallal tööd teha.
Puntsuga ujudes sain täna üle seitsme korra hingamise tehtud, ilma puntsuta sain kaks korda paremale ja korra vasakule hingatud, seejärel enam ei suutnud, sassi läks. Päris viimase korra tegin uuesti seitse tõmmet ära, aga siis oli tõsine lõõtsutamine ka bassu ääres ning võttis mitu vette-väljahingamist, et uuesti normi saada.
Ning lõpuks 3*50m. 25m hingamine üle viie tõmbe ning 25m hingamine üle viie tõmbe niimoodi, et kolme tõmbe ajal hoian hinge kinni ning siis kahe tõmbe ajal hingan kiirelt välja. Keeruline....
Lõpetuseks 50m suplust ning tund läbi.

Sain veel samas ujumist õppivalt tuttavalt näpunäiteid konna ujumiseks (mida ma üldse ei oska ja pole juba väga ammu proovinudki) nii et esmaspäeval ilmselt proovin mõne suplusotsa ajal ka konna järgi.

11.veebruar

Et mitte luuserdada, siis käisin lapse magamise ajal jooksmas. Tegin miinimumprogrammi, sest pool tundi teadsin, et võin ära olla. Kauemaga oleks süda liigselt valutama hakanud. Hommikune lumesadu oli järgi jäänud, kuid tuul oli parajalt tugev ning keerutas tugevat pinnatuisku üles. Kohati oli tunne nagu oleks vastu seina jooksnud. Ja kui kalmistu juurest tagasi keerasin, siis juba vangla müüri juures (maks pool kilti) ei olnud enam mu minekujälgi näha lume sees. Ka tempost on näha, et esimesel kahel kilomeetril oli tuul sirgelt vastu. Ning täna oli taaskord selline pinnas, et jalad keerlesid lume sees ringi. Jooks oli kõigest hoolimata mõnus. Üle väga pika aja ei tulnud see nõme pahkluuvalu (või ei pannund ma seda tähele, sest lihased olid allest kolmapäevast kanged ) ning tunne oli jube hea. Täpselt selline jooks, mis paneb tagasijõudes tundma - ma tahan uuesti minna. connect.garmin.com/activity/67664577

9.veebruar

ÜKE.
Ikka veel asendustreener. Ikka korralikult väsitas meid. Kõigepealt siis soojendusjooks veerand tundi. Ühinesin aeglaselt joosta oskajatega. Kella küll käe peal ei olnud, kuid pulss oli kindlalt alla 130.
Siis 40minutit harjutusi. Põlvetõstejooks, sääretõstejooks, päkakõnd, külgjooks, tempojooks*3, väljaasted, väljaasted hüppega, sulghüpped jne.jne.jne. Kõiki harjutusi terve sisestaadioni sirge, seega üsna pikk maa. Kui hüpete osaga lõpetasin, oli pulss laes ja jalad nagu keedumakaronid all. Vahepeal neli ringi jooksu puhkamiseks (võtsin end ühele noormehele sappa, aga jooksis teine päris kiiresti). Siis staatilised harjutused. Kõhule, seljale, külgedele. Kõhulihased. Uus ring ning "kala kuival" jm. sellised. Igaüks minut järjest ja kohe järgmine peale. Sedasi möödus tugev 20 minutit.
Ja lõpetuseks veel 10 min jooksu ja venitus. Sellele jooksule minnes oli küll tunne, et jalad on all nagu pakud ja vot ei jaksa... Aga ringikese möödudes oli juba peaaegu inimese tunne.

Igatahes täiega tõhus trenn oli taaskord.

7.veebruar

Ujumine.
Treener oli haige, seepärast oli täna juhendajaks meesterahvas. Kas teate, kui palju keerulisem on pisikesel prullakal naisterahval noore treenitud mehe juuresolekul "äpu" olla. Aga ma sain sellega siiski hakkama. :D
Kõigepealt 3*150+50 ehk siis 150m krooli ja 50m suplust. Ja seda kolm korda. Jällegi jube raske. Hingamine läheb paigast ära ja nii ma muudkui ähin. Viimase (kolmanda) korduse ajal hakkas veidi tunne paranema ja väike rütmike tekkima lõpuks.
Siis sain puntsu jalge vahele ning uuendusena mingid lapatsid käte külge. Muutsid ujumise kiiremaks, kuid ka väsitavamaks veidi ning basseini äärest oli nendega ikka täitsa võimatu kinni võtta. Kuivõrd mulle puntsuga ujumine meeldib, sest siis on hea kindel tunne ja hingata ka kuidagi palju kergem, siis järgnevad 600m olid väsitavad, kuid mõnusad.
Ja siis ütles treener, et veel suplust... Peatus, vaatas kella ja ütles: 200 krooli ja siis suplus ning välja. Ja vot siis oli raske. Sest ta käis nagu kubjas basseini ääre peal kaasa ja ei lasknud üldse rahulikult ähkida. :D Kohe ajas uuesti edasi ujuma. Enne viimast 50m sain sain veidi armuaega - võisin teha 5 vette-väljahingamist. Ja mis kõige lahedam - ma tõepuulest ujusin selle 200m peaaegu järjest ära selle ergutamise-riidlemise-õpetamise peale. Ning lõpetuseks 50m suplust.

Kokkuvõtvalt ütleks treeneri sõnad: "See tunne, et ei jaksa, on sul ainult kahe kõrva vahel kinni...".

6.veebruar

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et reedesest "patuga pooleks" trenniplaanist (kiirkõnd plika kõhukotis ja võimlemine) ei tulnud eriti midagi välja. Poolt tundi kokku ei saanud. Erinevad asjaolud aitasid kaasa ja korralikku kiirkõndi tuli viisteist minutit. Ning võimlemist ei tulnud üldse. Laupäeval, peale ujumist tuli järgmine suurepärane mõte - võiks ju proovida teistpidi trenniaja täis teha - õhtul veel pool tunnikest jooksu ning pühapäeval ka väike jooksuring ja tuleb viis tundi kokku... Aga pea lõhkus valutada ja jooksma ma muidugi lõppkokkuvõttes ei läinud. Täna mees sõna otses mõttes tõstis mind uksest välja. Hommikul käisime lastega jääskulptuure vaatamas ja seega juba teadsin, et ilm on imeline ning seega siis läksingi.
Päike paistis, kesklinnas puhunud tugevast tuulest polnud mere ääres märkigi (märk tuli tagasitee viimastel kilomeetritel, mil sain aru, et minnes oli ta mul lihtsalt selja taga kogu aeg ). Rahvast oli palju, kuid talutavalt. Jättes välja paar korpulentsete prouade pundikest, kes end otse keset teed ja laiemaltki juttu olid rääkima sättinud (ning ei paistnud nende asi olevat, kas ja kustkaudu ülejäänud rahvas liikuma peaks) ei olnud kellestki möödasaamisega probleeme. Tõtt tunnistades oli mul plaan natuke joosta ja siis kiirelt kõndida - noh, et võtab kauem aega ja on lootust viis tundi täis saada (see tundus muidu ikka päris müstiline aeg), kuid... Joosta oli üllatavalt mõnus ja väike jonn tuli ka sisse - et kas jõuan lõpuni. Ja nii see läks. Täna 11km ja 1 tund 11min. connect.garmin.com/activity/66933029

5.veebruar

Täna ujumine.
Oi kui väsitav see oli. Ilmselt ei aidanud kaasa ka see, et ma rumala peaga kõhu täis sõin. Esimene harjutus oli 6*150m. Esimene 25m krooli, teine 25m krooli "sõrmede vedamisega", siis 25m hingates üle 5 korra, 25m hingates üle 7 korra ja 50m krooli. See oli lähteülessanne. Üle 7 korra hingamisega ma hakkama ei saanud, seega tegin selle asemel ka üle 5 korra - vähemalt niipalju kui jaksasin... Neljanda 150 juures hakkas nagu kergemaks minema. Aga esimesed kolm olid suht piin. Lõõtsutasin nagu auruvedur. Viimase 150 tegin ilmselt kõige korrektsemalt - minimaalselt vahet pidades ja maksimaalselt harjutusele keskendudes.
Seejärel 6*50m kätele. Puntsu jalge vahel. See oli hoogne minek ja sain enda kohta hästi hakkama. Madalamas otsas kordagi töllerdama ei jäänud - ikka äärest kinni, jalad põhja, ots ümber ja uuesti teele. Ning ka sügavas otsas proovisin suht kiirelt end uuesti minekule seada. Lõpetuseks 100m suplust ja oligi aeg bassust välja ronida.

3.veebruar

Eile oli siis ÜKE. Või noh, olgem ausad - eile pidi olema ÜKE. Aga ma muidugi ei olnud tunniplaani vaadates nii hoolikas kui pidanuks ning kui mees koju jõudis lapsi vaatama, krabasin ma oma koti ja tormasin kiirkõnnil spordihalli suunas. Kohale jõudes selgus, et kuna täna toimuvad seal BIGpanga kergejõustikuvõistlused, siis on saal ametlikult kinni. Mis tähendas siis seda, et meie treening oli üle viidud teise spordihalli... Lohutus on see, et sinna teise kohta poleks ma nagunii enam nii kiiruga minna osanud, isegi kui oleksin autoga olnud...
Hea oli asja juures see, et kuigi saal oli ametlikult suletud, siis mitteametlikult olid sportlased just lõpetanud ning hakati saali valmis seadma (reklaamid jm.) ning seega lubati inimesi jälle sisse. Tegelikult oli isegi mõnus, peale minu veel vaid umbes kümmekond sportijat (ja nende hulgas Jõks ning see nooruke näitleja-juuksur Lauri (?) :P).
Tegin siis ise hoolega trenni - umbes kolmveerand tundi jooksu ning seejärel tuletasin meelde harjutusi, mida eelnevalt ÜKE's teinud oleme ning tegin ka neid. Isegi kõhulihastele tegin natuke. Ja siis jõudsin järeldusele, et olen juba vana. Nimelt, minuga ühel ajal jooksis üks nooruke neiu. Stabiilselt oli ta minust veidi veidi aeglasem (ehk umbes kümne-viieteist ringi jooksul tegin talle ringiga pähe), kuid kui see näitlejapoiss sõpradega saali jõudis, siis tegi neiu ikka ülikiire ringi, et neist teist korda mööda jõuda, enne kui nad võtmed võetud saavad ja riietusruumi lähevad. No vähemasti muud põhjust ei suutnud ma sellel silkamisel leida, sest pärast seda aeglustus tempo ikka veel aeglasemaks kui enne... Nii et spordijutu asemel tuli pigem klatšijutt, aga vähemasti olin ma tunnike ja veidi peale sportlik kah. :D

1.veebruar

Eile alustasin siis esmaspäevaõhtuste ujumistundidega. Olin veel tugevamate grupis, kuid järgmisest nädalast hakkame siis algajate grupiga tehnikat õppima. Ning laupäeviti käin edasi tugevamate grupi nõrgemas ääres sulistamas.

Kokkuvõte tunnist suht lühike:
Kõigepealt 10min soojendust (lubatud oli suplemine, kuid vahele tuli teha ka 50m krooli otsi). Ütlen ausalt, et ei mäleta, mitu korda edasi-tagasi supelda jõudsin. Kuna minu suplemine piirdub hetkel seliliujumisega ning minimaalselt koera ujumisega, siis harjutasin rohkem krooli. Igatahes kakssada meetrit läbisin kindlasti, võib-olla ka rohkem. Ning loodan, et kui hakkame tehnikat õppima edaspidi, siis õpin ka konna ujuma. Praegu ma konna ujuda ei saa, sest nagu mees kunagi tabavalt ütles - kõik selle, mis ma kätega end edasi tõmban suudan ma kuidagi jalgadega tagasi tõmmata ning nii ma teen konna liigutusi umbes meetri jagu edasi-tagasi liigeldes.
Seejärel oli harjutus 5*200m. Nii et iga kahesaja viimased viiskümmend oleksid tõusvas tempos. Kuna minu jaoks järjest ujumine juba "pihik pooleks" punnitamine, siis sain loa ujuda nii nagu torust tuleb. Ja ma olen endaga vääääga rahul. Sest algul kartsin, et ega ma enne tunni lõppu valmis ei jõuagi. Kuid jõudsin. Ning neljanda kahesaja juures oli tunne kuidagi nii hea ja väike rütm hakkas sisse tekkima, et ujusin kaks korda sada. No minu mõistes. Treeneri jaoks see ei ole järjest ujumine, kui otsas võetakse äärest, keeratakse ümber ja alles siis uuele pikkusele minnakse (minu jaoks siis umbes kolm-neli korda hingamist vahepeal), kuid mulle on see vägagi järjest. Paremaks ma hetkel suuteline pole. Ja juba seegi saavutus tegi meele väga rõõmsaks. Sain oma ülesandega lõpuni ning jõudsin teha ka 50m suplust, enne kui oskajate meeste trenn algas. Need kes meie järel basseini hüppasid, olid eranditult kõik sellised, kes ujuvad igas stiilis ja palju-palju. Aga lihtsalt tahavad veel paremini ja veel kiiremini.