19.jaanuar

Pühapäev: pean tunnistama vanusest (millest siis veel ) tingitud kehva mälu. Kohe ei kirjutanud ning praegu ei suuda ma enam meenutada, mis tempoga ja kui pikalt jooksin. Igatahes sibasin üle poole tunni. Ja nagu ikka oli esimene kilomeeter tempoga 9km/h. Enne jooksu tegutsesin natuke ka muude masinatega, sest jooksulindid olid kõik kinni.
Teisipäev: Kuna tänaseks oli mul kookulepitud vestlus treeneriga, siis olin suhteliselt piiratd ajalimiidiga. Kõigepealt taas jooksurajal. 35 minutit. Kaks kilomeetrit tempoga 9km/h, kolmas tempoga 8,3km/h. Seejärel kilomeeter kõndi (6,7km/h) ning lõpus taas jooks - 8,3km/h. Viimase minuti spurtisin 12km/h. Kokku tuli distants 4,8 kilomeetrit. Seejärel veel veerand tunni jooksul jõu- ja ilunumbreid. Ega ma ei arvagi, et ma masinaid valesti kasutaksin, aga naljakas on ilmselt kõrvalvaatajale see, kuidas ma kõigepealt ümber masina käin ja torgin ja uurin ja üritan aru saada, kuidas seda kasutatakse. Lisaks veel see, et paljusid tuleb ju veel "seadistada" kasutaja pikkusele-paksusele sobivalt.
Ja siis vestlus treeneriga. Midagi väga uut ja tarka otse teada ei saanud ning harjutuste jm. koos tegemiseks ja treeningkava koostamiseks tuleks muidugi tellida personaaltreening (lisatasu eest enesestmõista). Aga meeldiv oli vestelda toreda inimesega.

15.jaanuar

Teisipäev: Seda tüüpi jooksulindid, mida eelmisel nädalal kasutasin, olid kinni. Seega läksin testsuguse masina peale. Viis minutit jahmerdamist ja lõpuks andsin alla. Distantsi ma sellel kaadervärgil "eesmärgiks" seada ei suutnud. Lõpuks oli juhe nii koos, et panin ta lihtsalt kiirstardi nupust tööle ja siis lisasin-vähendasin kiirust. Aega näitas see masin samuti "tagurpidi", ehk siis alguses oli aeg 90 minutit ning see tiksus vähemaks. Tahaks öelda, et napakas masin, aga ilmselt pean tunnistama siiski pigem enda küündimatust.
Juba esimestel meetritel tundsin, et väsimus on nädalavahetuse jooksmistest veel jalgades. Jube raske oli. Siiski punnitasin ühe kilomeetri tempoga 9km/h ja teise otsa veel 8,3km/h. Siis kõndisin poolteist kilomeetrit ja viimased viissada meetrit jälle sõrkisin. Selle aja peale oli pool tundi täis saanud ning lihtsalt lõpetasin. Järgnes umbes kolmveerand tundi igasugu jõu- ja iluseadmetel. No ikka keeruline on see värk minu jaoks ning mingist tasakaalust erinevate lihasgruppide harjutuste vahel ei olnud kah juttugi. Aga kokkuvõtteks olin täitsa piisavalt väsinud.
Reede: Kui äratuskell natuke enne seitset helises, siis mõtlesin küll, et olen idioot. Aga ajasin end siiski püsti ja vesiaeroobika treeningusse kohale läksin. Märkmed näitavad, et viimati käisin ma korralikult vesiaeroobika trennis septembris 2004. Kõik oli ununenud. Aga vaikselt meenus: et vesi on alguses niiii külm ja juba paari minuti pärast väga soe; et ma ei suuda vees kunagi nii kiirelt edasi tagasi liikuda, kui treeneri arvates peaks jõudma; et harjutuste käigus, kus mõlemad jalad tuleb põhjast üles tõsta, lõpetan mina "mulistades" nina vees.... Nii naljakalt kui see ka ei kõla, aga ma higistasin täna seal ikka korralikult. Ja mõnus tunne oli tunni lõppedes, kui basseinist välja astudes jalg all tudises õrnalt.

Uus aasta, uus algus

See nädal toimetustes:
Teisipäev: Jõudes spordiklubisse, hakkasin riideid vahetama ja avastasin, et olin tossud koju unustanud. Huvitav, millal ma iseennast kuhugi lihtsalt maha unustan. See on juba täiesti kontrollimatu. Igatahes jäi plaan jõusaali minna katki (kuigi korra mõtlesin, et lähen sokkides...) ning läksin hoopis basseini. Hea, et ujumisriided vannilina vahel olid. Suplesin siis erinevates stiilides 400m, mis on minu jaoks ikka palju. Siis oli aeg pisikesega arsti juurde lipata ja oligi kõik.
Laupäev: Tossud olid meeles. Jooksulindil 5km. Tempo ja jooksunurgaga natuke mängisin. Aeg oli 33:44, keskmine kõrgus 2,3%. Jube keeruline tundus kõik. Viimati olin Arcticu jõusaalis aastal 2004 ning kõik tundus nüüd nii uus ja keeruline. Jooksuraja töölesaamine, kuidas erinevad jõuseadmed töötavad... Lõpus tegin veel 20 kõhulihaste harjutust ja käisin natuke basseinis - 250m suplemist ning ruttu koju, sest pisikese söögiaeg lähenes hämmastava kiirusega.
Täna, s.o. pühapäev: Kõigepealt taas jõusaali ning jooksurajale. Ilmselt ma ei hakkagi aru saama, kuidas see pulsivärk seal töötab. Võib-olla proovin järgmisel nädalal mõne treeneri leida ja natuke nõu küsida... Läbisin siis 6km. Esimene kilomeeter tempoga 9km/h, siis kaks kilomeetrit "vahelduva" tempoga, kuid mitte aeglasemalt kui 8,3km/h. Neljanda kilomeetri käisin (tempo 6,7km/h) ning viimased kilomeetrid taas ühtlases tempos 8,3km/h. Lõpus tegin 200m "spurti" tempoga 13km/h. Jeesus kui pikk see kakssada meetrit tundus. Kokku aeg 43:58 ja jooksunurk 3,5%.
Hoolika jälgimise tulemusel oskasin täna juba kolme masinat kasutada peale jooksmist - tegin kõhulihaste harjutusi. See ongi mu prioriteet number üks hetkel - mul on ju kõhulihased olemas (kunagi olid nad isegi päris kobedad ), tahaks nad uuesti üles leida selle rippuva kõhuvoldi alt.
Kuna lõpetasin samaaegselt mingisuguse aeroobikatreeninguga, siis läksin veel ka natuke basseini, et mitte dušširuumis rahvamassis sahmerdada. 200m ja peale seda rahulikult pessu.
Väsinud, aga täitsa mõnus olemine.