Teisipäev: Seda tüüpi jooksulindid, mida eelmisel nädalal kasutasin, olid kinni. Seega läksin testsuguse masina peale. Viis minutit jahmerdamist ja lõpuks andsin alla. Distantsi ma sellel kaadervärgil "eesmärgiks" seada ei suutnud. Lõpuks oli juhe nii koos, et panin ta lihtsalt kiirstardi nupust tööle ja siis lisasin-vähendasin kiirust. Aega näitas see masin samuti "tagurpidi", ehk siis alguses oli aeg 90 minutit ning see tiksus vähemaks. Tahaks öelda, et napakas masin, aga ilmselt pean tunnistama siiski pigem enda küündimatust.
Juba esimestel meetritel tundsin, et väsimus on nädalavahetuse jooksmistest veel jalgades. Jube raske oli. Siiski punnitasin ühe kilomeetri tempoga 9km/h ja teise otsa veel 8,3km/h. Siis kõndisin poolteist kilomeetrit ja viimased viissada meetrit jälle sõrkisin. Selle aja peale oli pool tundi täis saanud ning lihtsalt lõpetasin. Järgnes umbes kolmveerand tundi igasugu jõu- ja iluseadmetel. No ikka keeruline on see värk minu jaoks ning mingist tasakaalust erinevate lihasgruppide harjutuste vahel ei olnud kah juttugi. Aga kokkuvõtteks olin täitsa piisavalt väsinud.
Reede: Kui äratuskell natuke enne seitset helises, siis mõtlesin küll, et olen idioot. Aga ajasin end siiski püsti ja vesiaeroobika treeningusse kohale läksin. Märkmed näitavad, et viimati käisin ma korralikult vesiaeroobika trennis septembris 2004. Kõik oli ununenud. Aga vaikselt meenus: et vesi on alguses niiii külm ja juba paari minuti pärast väga soe; et ma ei suuda vees kunagi nii kiirelt edasi tagasi liikuda, kui treeneri arvates peaks jõudma; et harjutuste käigus, kus mõlemad jalad tuleb põhjast üles tõsta, lõpetan mina "mulistades" nina vees.... Nii naljakalt kui see ka ei kõla, aga ma higistasin täna seal ikka korralikult. Ja mõnus tunne oli tunni lõppedes, kui basseinist välja astudes jalg all tudises õrnalt.
No comments:
Post a Comment