29.detsember

Väike jooks lumesajus. Esmalt ringike, et selgitada, kelle silmamõõt on täpsem - kas minul või isal.
Pean tunnistama, et isa ei olnud väga täpne, aga mina hävisin täiega. :D Lõpptulmuseks olin teinud veidi kõike: natuke sõrki, natuke kõndi ja natuke lonkimist. Kokku 4,57 kilomeetrit ja aeg 33:34. connect.garmin.com/activity/21233380

27.detsember

Kasutasime juhust ja tegime ka täna väikese sibamise. Olen rahul - sest oli meeles pulsivöö peale panna ja ka kell tööle lülitada. Jooks oli... nii ja naa. Pulssi ma eriti ei jälginud. Mõned korrad oli kiusatus käima jääda, kuid sain üle ning läbisin terve maa jooksusammu tehes. Viimasel kilomeetril (umbes) tõusis pulss koledalt kõrgele, sest korraks tegin suhteliselt pika kiirema otsa vahele ning lisaks kaasnes samal hetkel ehmatus ja järgnev tugev meeleolu langus. Pean mainima, et olin lausa üllatunud, KUI palju see mõjutas.Jooks ise siis 6,53 kilomeetrit ning aeg 47:25. connect.garmin.com/activity/21084576

26.detsember

Väike jõulujooks Saaremaal. Täna on kõik andmed "umbes", sest esiteks unustasin ma pulsivöö peale panna ning kui meenus, siis ei viitsinud enam ümber riietuma hakata. Ja teiseks unustasin ma kella tööle panna, kui jooksma hakkasime. Alles siis kui umbes kilomeeter joosutd ja esimese kõndimispausi tegime, avastasin selle. Nii et aeg siis natuke üle poole tunni ja distants natuke üle nelja kilomeetri. Pulss oli enam-vähem - see tähendab, et kui enesetunne nirumaks hakkas minema, siis vahepeal veidi jalutasime. connect.garmin.com/activity/21013172

7.detsember

Eile õhtul jäid põnnid issiga ja tegin pisikese kõndimisringi. Seadsin endale kaks eesmärki: mitte ühtegi jooksusammu ning mitte hingata suu kaudu (kuivõrd kurk on juba mitu päeva väga sandis seisus). Jooksusammu siiski tegin kui autode vahelt üle sõidutee lippasin. Distants siis 4,22km ja aeg 37:07 minutit. connect.garmin.com/activity/20152292
Mida tempo. Ning eriti veel mida pulss. Aga praegu on see minu jaoks täiesti piisav treening ilmselt. Samas enesetunne oli hea ja säilis tahe teinepäev veel minna.

Ning kuna kolmapäeval ja neljapäeval on mees ära, siis olin tubli ja käisin ka täna kõndimas. Natuke tegin ka vaikset sõrkjooksu. Tingimus ikka sama - hingata võib ainult läbi nina. Tempo palju kiiremaks kokkuvõttes ei läinudki, sest sõrgi järgselt oli kõnd jälle veidi aeglasem, kuid tunne oli hea.Ikka sama ring: 4,16 km ja aeg 34:30 minutit. connect.garmin.com/activity/20208719

1.detsember

Alustan siis uuesti vaikselt-vaikselt. Spordiklubist olen uue aastani "puhkusel", seejärel proovime mehega mingi režiimi leida, mis võimaldaks tal omad asjad toimetada ning mul vahel ka jõusaali ning ujulasse lipata.
Täna oli poiss lastehoius mängimas hommikupoolikul ning seepärast otsustasime piigaga kiirkõndi tegema minna. Plaan oli, jah, nagu mainitud, kiirkõnd ja nii see mulle ka tundus - selle hetkeni, kui esimene kilomeeteer täis sai ja ma kella vaatasin. Ilmselgelt on viimased kuus kuud mind tagasi vormivabasse olekusse lennutanud. Kilomeetri aeg oli nimelt peaaegu kümme minutit. Pulsirihma küll unustasin peale panna, kuid tõe huvides võib mainida, et ilmselt oleks see näidanud päris kõrgeid numbreid. Aga vähemalt algus on tehtud. Täna siis 4,17km ja aeg 39:28. connect.garmin.com/activity/19901558
Kui mitte varem, siis järgmisel teisipäeval jälle.

3.november

Panen oma vahepealsed saavutused ka kirja, siis hea hiljem vaadata:
Pühapäev: läbisin 10 otsa ehk siis 200 meetrit. Vahepeal ähkisin ja siputasin niisama.
Kolmapäev: Oli kindel plaan minna vesiaeroobikasse. Poiss mängutuppa ja ise basseini. Sain vist umbes 10 minutit oldud, kui mängutoa-neiu tuli mind otsima. Poja oli saapad jalga tõmmanud, põrandal pikali ja tahtis "ära". Ära me siis läksimegi. Kui ta lõpuks maha oli rahunenud, siis seletas mulle ilusti, et tema hakkas jonnima, sest mängutoas oli võõras tädi... No oli jah võõras - tavaline tädi oli puhkusel. Aga tavalist tädi oli ju ka ainult kaks korda nähtud.
Neljapäev: Uus katse. Seekord siiski poja issiga töö juures niikaua. Läbisin 12 otsa ehk siis 250 meetrit.
Laupäev: Mehed kahekesi kodus ja mina lippasin basseini. Läbisin 16 otsa ehk 350 meetrit. Olin enda üle uhke, sest esimesed 50 meetrit suutsin läbida järjest, vahepeal ähkimata.
Esmaspäev: Täna siis jälle pojaga kahekesi. Ettevalmistavalt pikad jutud räägitud. Kõigepealt käisime koos basseinis ning sulistasime veidi, siis tema riidesse (mille käigus pesti ennast ülihoolikalt ja taheti isegi sauna, kuhu enamasti keeldutakse minemast )ja mängutuppa. Mängutoas võttis mul kaela ümbert kinni ja ütles, et ta tuleb parem veel ujuma... Aga siiski oli nõus peale pisikest vestlust mängima jääma. Ja mängis ilusti. Läbisin 10 otsa.
Teisipäev: Pojal lastehoiu mänguhommik. Seega olin basseinis üksi. Arvasin, et tavapärasel ajal on vesiaerobika ning siis ühinen vaikselt, kuid täna ei olnudki. Seega ujusin. Peale kuuendat otsa (proovisin krooli) olin läbi nagu läti raha ja mõtlesin, et kas ma ikka jõuan 10 otsa ära teha. Aga kui olin natuke ähkinud ja niisama mõnulenud, läks enesetunne taas paremaks ning lõpptulemusel läbisin täna kokku lausa 16 otsa. Oleks veelgi võinud, sest basseinis on päikesega hästi mõnus olla, aga tuli meelde, et peaks mehele sünnipäevakingituse ära ostma, enne kui hilja ja nii ma siis lõpetasingi.

25.oktoober

Väga regulaarselt mul siia midagi kirjutada lähiajal ilmselt veel ei ole, kuid pisikesed asjad on ju ka tähtsad. Nimelt olen ma täpselt nädal aega olnud taas Arctic Spordiklubi liige. Neil on oktoobri lõpuni pakkumine "periooditasu miinus vööümbermõõt" ja millal seda siis veel kasutada, kui mitte praegu, mil vööümbermõõduks auväärne 105cm. Võtsin siis hommikupaketi (lähtudes loogikast, et poja ärkas beebina keskmiselt kell kuus hommikul ning kui pisike hakkab sama tegema, siis jõuan trennist peaaegu tagasi enne kui poeg ärkab ). Tegelikult oli see küll pigem finantsiline otsus, kuid tundus sobiv.
Edaspidi on plaanis hakata poissi issiga koju jätma ja ise jooksulinti ning natuke ka jõusaali piirama, kuid praegusel hetkel on mu lemmikuks bassein. Siiani käidud siis kolm korda:
Esmaspäev: pojake ootusärevuses, endal ka tunne nagu läheks esimest korda kooli. Saime ilusti sisse, riided vahetatud... Siis tuli šokk. Kaks aastat oleme me kahekesi ujunud kodus vannis ja lastebasseinides, kus veetemperatuur 32-34 kraadi. 28kraadine basseinivesi tundus korraga jube külm. Poiss istus ääre peal, mina keksin tema ees ja proovisin veenda, et vee sees siputades on soe. Algul sain ta niikaugele, et hakkasime vastatikku vett pritsima ning lõpuks oli ta ka nõus päris vette tulema natukeseks. Kokku veetsime basseinis vist vaid paarkümmend minutit, kuid lisada juurde veel poisiga koos dušši all käimine ja ta pärastine mängutoast väljameelitamine, siis oli kokkuvõttes päris väsitav.
Kolmapäev: Mehed kahekesi fotograafi juures. Kasutasin juhust ja lippasin basseini. Ujumiseks on seda muidugi naeruväärne nimetada. Esiteks seetõttu, et ujuda ei ole ma kunagi osanud. Ma suplen midagi koera ja krooli vahepealset. Kuid ka see oskus on vahepealse harjutamise puudumisel tugeva tagasilöögi saanud. Seega läbisin neli basseini pikkust - igas otsas ähkides - ja seejärel libistasin end sujuvalt kõrval algavasse kergema taseme vesiaeroobika tundi. Mõnus oli vehkida. Kuigi põlvetõstejooksu ajal liikusid jalad küljele, sest ette ei mahtunud.
Reede: Taaskord pojaga koos. Kohale jõudes oli ta veendunud, et tahab mängutuppa minna, kuid muutus häbelikuks ja mõtles ümber. Seega olime ikkagi kahekesi basseinis. Algus umbes sarnane, kuid poisi sain vette meelitatud kiiremini ning koos mulistasime kauem. Kulminatsioon oli muidugi see, kui tema tahtis sügavasse otsa minna. Nii ma siis proovisin üheaegselt ennast vee peal hoida ja tema "korki" hoida ja edasi ka liikuda. Madalasse otsa tagasijõudmine oli paras õnnistus. See ei kuulu otse sportimise juurde, aga kui me olime end ilusti kuivatanud ja riidesse pannund, siis marssis semu loomulikult otse mängutuppa. Häbelikkusest enam mitte jälgegi. Pean vist teinekord õppust võtma targematelt (keda ka nägin), et kõigepealt väike suplus koos lapsega, siis laps riidesse ja mängutuppa ja saab ise veel veidi ujuda. Eks paistab, kuidas see praktikas välja nägema hakkab. Kui laiskus väga peale ei tule, siis võib olla lippan täna õhtul ka korra basseini. Aga see sõltub muidugi eelkõige sellest, mis ajal mees koju jõuab ja kui palju ma selleks ajaks söönud olen. Niisiis - pikk jutt väga pisikesest sportlikusest, aga ehk on see uueks alguseks veidi suurematele tegudele peale beebi sündi.

26.august

Mõtlesin tükk aega, kas kirjutan või mitte. :(
Aga mis teha - fakt jääb faktiks. Tänase seisuga olen otsustanud, et Ülemiste järvejooksu 14km jääb sel aastal minu poolt jooksmata/läbimata. Mees pakkus küll veel varianti, et ma läheksin ja kõnniksin selle maa läbi, aga ennast tundes ei annaks mul süda rahu, et teised jooksevad ja mina longin... Ja jooksmist mu organism kahjuks praegu enam ei luba. Aga ma vähemalt loodan, et aasta lõpus/järgmise alguses suudan ma taas leida oma motivatsiooni ning alustada vaikselt treeninguid.Sest kunagi ma ju ikkagi tahaksin joosta maratoni...

28.juuli

Isegi natuke piinlik on sellise intervalliga siia üldse midagi kirjutama hakata, aga kui üks paks ja laisk täna nii usin oli, et dressi selga ajas ning mehe ja lapsega koos rattaga sõitmas käis, siis ei saa seda ju kekutamata jätta.
Sõit oli "pühapäevane". Viimased kilomeetrid läbisime tempo poolest mu parimate päevade jooksukiirusel (kuigi tundus uskumatu, et ma nii kiiresti jooksnud olen ). Enesetunne oli hea. Mõned tõusud algul panid küll nohisema. Ja tekkis tunne, et Ülemiste järvejooksu 14km on ikka päris pikk maa... Aga mul on veel paar nädalat aega mõelda, kas lähen või mitte. Jooksmist ma ilmselt vahepeal nagunii ei harjuta... Aga täna siis umbes 17km ja umbes poolteist tundi (unustasin täpselt vaadata ja nüüd enam ei viitsi ). connect.garmin.com/activity/9982802

Pühajärve jooks

Tulin kirjutama, et käisin eile Pühajärve jooksul. Sõna otseses mõttes käisin. :D
Seekord olin algusest saadik mõistlik. Alustasin kohe tagant otsast ja mõnus oli, kui keegi eriti mööda ei jooksnud. Terve aja olin ühtede ja samade inimestega ümbritsetud ning lõpus, kui hakkasin rohkem veel pulssi hoidma, siis lihtsalt vaatasin, kuidas teised vaikselt ette nihkusid. Aga isegi vist mingi kümmekond jooksjat jäi veel minu ja kepikõndijate vahele.
Mis mul siis öelda - jooks algas pisiäparduste jadaga: Läksime sinna hommikul Saaremaalt. Tahtsime "lõigata", et kiiremini kohale jõuda ja lõikasime kogemata valet teed. No väga viltu ei läinud ja kohale jõudsime ka ilusti, aga ikkagi. Siis loomulikult olin ma unustanud kella laadida ja kohe sisse lülitades andis mulle teate, et "battery low". Võtsin kaasa ka kõrvaklapid, et pikk distants ees, saab musa kuulata. No selle aku oli nii tühi, et ei võtnud korrakski tuld sisse.
Aga edasi läks paremaks - ilm oli jooksmiseks üsna hea. Mitte liiga soe ja pilves. Sadama ei hakanud kuigi "lubas" pidevalt. Natuke tuult oleks võinud olla, sest terve jooks toimus nagu kotis, aga liiga hea ei oleks ju ka hea. Mille üle ma muidu viriseksin siis. :) Pulss käitus palju paremini kui Harku järve jooksul. Ilmselt oli suur mõju siiski ka just temperatuuril. Enesetunne seevastu oli veidi kehvem. Kuid siiski üllatavalt hea. Ja nii ma siis rahulikult sibasingi. Mäest alla ja lausikul proovisin ikka sörgisammu teha, suuremad tõusud läbisin "keppideta kepikõndi" tehes. Joogipunktides jagus viimastelegi ilusti vett nii joomiseks kui ka veidi jahutamiseks. Ja mis kõige toredam - kella "low" patarei pidas lõpuni vastu.
Täna hommikul olen olnud tige nagu porikärbes, sest MotionBased programm, mida kogu aeg kasutanud olen, teatas, et ma pean hakkama ka Grmin Connecti kasutama. "Ainult" umbes tund vihastamist ja sekeldamist, kui lõpuks vist õnnestus see nõmedus vene keele pealt ümber lülitada. Segane on ta minu jaoks veel ikka, aga nüüd ma saan vähemalt asjast veidi aru. Jooks ise siis siin: connect.garmin.com/activity/8593288 Distantsi pikkus oli ametlikult 10,7km ja mina läbisin selle 1 tunni ja 20 minutiga.

14.juuni

Käisime rattaga sõitmas. Algul oli plaan poolsaare tippu minna, aga siis sattusime hoopis külla ning käisime kohe ka poes ära ning seejärel koju tagasi. Kaks pool kilomeetrit enne koju jõudmist hakkasid mul jalad värisema ning siis tegime puhkepeatuse - mugisin pool pakki padjakese küpsiseid sisse ja jõin kalja peale ning hakkaski parem. Kokku sõitsime veidi üle 19km, aga teel külast poodi ei lülitanud ma kella sisse. http://connect.garmin.com/activity/8286143

11.juuni

Lõpuks ometi on mul ka jälle natuke midagi öelda: käisime perega veidi ratastega sõitmas ja mul oli meeles kell käe peale panna (selle jätan ütlemata, et käisin tal ekstra toas järel ). Sõitsime 12km ja aega kulus selleks umbes tund (teel olime kauem, aga vahepeal olid mehel jutupausid ). Tempo oli... Noh, umbes selline nagu Charmanderil oma sõrkjooksudel. :D http://connect.garmin.com/activity/9001992

26.mai

Aeg läheb meeletult kiiresti ikka. Eriti looderdades. Täna lõpuks tegin natukenegi midagi, millest võiks kribada. Kella unustasin koju, seega ei mingit plaani ega aega, kuid ikkagi. Käisime siis lapsega ujumas. Kodus istus semu kärusse ja mina sõidutasin teda siis kiirkõnnil lasteaia poole. Eriti ähkima võttis suur tõus lükati silla juures. Seal oli suurekivilist kruusa rajale pandud. Rattad vajusid sisse ja suured kivid jäid ette. Aga üles jõudsin. Lateaias siis tund ujumist - semu ujus ja sukeldus, mina liiklesin talle järgi ja vahepeal sukeldusime koos. Ja seejärel kiirkõnniga uuesti teistpoolt Piritat koju tagasi. Jalad täitsa natuke väsinud.

Harku järve jooks

Harku järve jooks on läbi. Graafiliselt ei näita jällegi väga hästi, sest taaskord unustasin kella jooksu lõppedes kinni panna, kuid midagi siiski. Distants oli siis statistiliselt 6,4km (tegelikkuses ilmselt sadakond meetrit lühem), aega kulus mul 43 minutit millegagi. Leidsin teise kilomeetri lõpupoole kaks pisikest tüdrukut, kellega koos joosta. Teine jäi varsti maha, kuid teisega neist sibasime koos lõpuni. Jutustasime ja julgustasime teineteist. Ilm oli jooksmiseks mõnus (kuigi enne jooksu oli külm ja pärast kippus ka tuul kiusama). Pulss... seda ei tasu vaadatagi. Pulss oli mul katastroofiline (eriti tempot arvestades), aga kõige imelikum on see, et enesetunne oli sellest hoolimata super. Ja nii ma ei lasknud ennast väga häirida pulsinumbril ja jooksin (sõrkisin) edasi ning nautisin liikumist. Kokkuvõttes oli tore jooks ja ma olen rahul. http://connect.garmin.com/activity/8148913

10.mai

Kuidagi sattusin täna jälle üle hulga aja internetist maratoni-asju lugema ja tuli kange kihu jooksma minna. Õhtul siis panin poisi voodisse ja läksingi. Ilm oli imeline: tuult enam ei olnud, 12 kraadi, aga siiski võrratult soe (jooksin pluusi väel), linnud siristasid põõsastes ja lõhnad... Ainus, mis veidi tuju rikkus, olid kihutajad. Üks läks mu'st nii lähedalt mööda, et korraks tekkis tunne, et jooksmaminek oli halb mõte - aetakse alla ja mis siis pojast saab, et mees tuleb ka alles homme õhtul tagasi. Aga jõudsin elusalt ja tervelt koju tagasi ka. Mõnus jooks, mõnus enesetunne. 6,16km ja aeg 42:04. http://connect.garmin.com/activity/5984106

Hansapanga tervisejooks 1_2009

Täna jälle natuke sportlik. Esmaspäeval rääkisin mehele, et sel nädalal algavad juba jälle Hansapanga tervisejooksu etapid. Tänaseks olin selle loomulikult unustanud, aga mees tuletas koju jõudes meelde ning kuna esimene etapp on traditsiooniliselt siinsamas Pirital, siis oli ka hea lähedal minna. Kellal kajastub minek vankriga, paus, jooks, jälle paus, ning tagasitee vankriga. Jooks pisike lühike. Pean häbiga tunnistama, et jube kiirelt tekib "mittejooksmise-harjumus" ikka. Esimese kilomeetri poole peal mõtlesin, et äkki kõnniks ka natuke... Aga olen täitsa uhke, sest sain endast võitu ja ei teinud seda. Lasin aga jälle tempot maha ja tegelikult täitsa nautisin seda sibamist. Ilm oli jahe, kuid joostes hakkas vägagi soe. Kogu "üritus" näha siis siin: http://connect.garmin.com/activity/5986917

Mulle meeldib ka tegelikult "linnamaastikul" rohkem joosta, kui pehmel pinnasel. Mees vahel ikka ütleb, et võiks jalgu hoida, aga ma ikka jälle leian end tee ääre pealt jooksmast muru asemel.
Kui inimesed, kes on registreeritud ja ei saa osaleda on nõus sellega, et nende nime kasutades jookseb keegi väga aeglaselt, siis oleks see ju täitsa tore.

Kaebus

Nojah, hakkasin veidi täpsemalt asja vaatama ja.... Tuleb välja, et jooksmise puhul ei kehti reegel: Tasa sõuad, kaugele jõuad.
Naisten Kymppi registreerimine lõpetati aprilli lõpuga - ei mingit jooksmist. Soovi korral veel vaid kaasaelamise variant.

Viljandi jäärve jooks

Suurjooks sai siis joostud...
No umbes "pea vastu seina" tulemus. Ilm oli ilus. Päevitamiseks, aga mitte jooksmiseks. Kui staadionil enne jooksu veel oli natuke tuult, siis jooks toimus nagu kotis. Vaid neli kilomeetrit enne lõppu oli ühe põllusiilu ületamisel õrna tuulehoogu tunda ja see oli nagu hingeõnnistus, aga kahjuks oli see õnnistus liiga hilja ja kaugelt liiga lühiajaline. Aga kui algusest alustada, siis kohale jõudsime ilusti. Sain oma stardimaterjalid kätte ning tunnike möödus kiirelt. Kella panin tööle umbes minut enne tegelikku starti, sest rahvas hakkas äkki kõik liikuma ja arvasime, et ju me siis lihtsalt ei kuulnud stardipauku. Esimene kilomeeter oli normaalne, arvestades seda, et tugev küünarnukitunne oli kogu aeg. Teise kilomeetri lõppu jäi esimene vahefiniš, mis oli suure tõusu poole peal ja see tõmbas mu pulsi utoopilistesse kõrgustesse. Aeglasemalt ei saanud ka minna, sest inimesi oli nii tihedalt, et seal tuli liikuda ühises tempos. Pärast astusin kõrvale ja lasin paarikümne meetri jooksul jalutades veidi taastuda. Üldiselt tundus, et üldse oli eilne ilm pulsi mõistes kehva - veel paari inimese käest kuulsin (nendest üks suht koht hästi treenitud), et keskmine tõusis kuidagi väga kõrgeks. Eks see kuumus tegi oma töö. Peale esimest joogipunkti viiendal kilomeetril läks veidi kergemaks. Selleks hetkeks olid kiirelt liikujad oma teed läinud ja ma ei jäänud otseselt kellelegi ette. Kes mööda joosta tahtis, see sai seda teha ning juba hakkasin siin-seal nägema "tuttavaid" nägusid, kes umbes samas tempos liiklesid. Veel üks raske moment tuli minu jaoks päris lõpus, kui lubasin endale, et viimasel kilomeetril enne finišit enam "pulsirahustusaeglustusi" ei tee. Raske oli - selle hetkeni, mil ümber viimase majnurga staadioni poole keerasin. Sealt oli küll veel tegelikult mitusada meetrit lõpuni, aga inimesi oli hästi palju, staadionimikrofoni jutt ja muusika kostsid hästi kõrvu juba. Oli tõesti tunne, et nüüd olen juba kohal, veel vaja vaid ära vormistada ja kõik ongi hästi. Enesetunne peale jooksu ülirahulolev ja tegelikult üllatavalt hea. See meeletu palavus jäi rajale maha ning staadionil oli jälle õhku, mida hingata. Kella unustasin jooksu lõpus loomulikult suure rõõmuga kinni panemat, nii et see tiksus veel miski seitse-kaheksa minutit mul käe peal, kuni oma auhinnakoti kätte sain ning mehe ja lapse üles otsisin. Tulemus siis siin. Jooksu statistiliselt umbes 12km, ametlik läbimisaeg oli 1:25:39. http://connect.garmin.com/activity/6040922

Täna oleme juba Saaremaal. Mina mõnulesin ja laisklesin, poja aga osales Angla tuuliku jooksu tillujooksul. 330m, aeg 4:08 (sinna sisse jäi ka käpuli kukkumine ning pealepuhumine/lohutamine) http://connect.garmin.com/activity/6040914

28.aprill

Olen nii niruks jäänud, et enam ei ole isegi piinlik nagu... :D
Eelmise nädala trenniks jäi kolmapäevane jalutuskäik botaanikaaias. Nüüd lõpuks, kui külmetus hakkab järgi andma, hakkab ka enesetunne paremaks minema vaikselt. Ikka veel iiveldab ja on paha, kuid palju parem kui varem. Eile oli tugev soov ja tahe jooksma minna, kuid vältimatud asjatoimetused lapsehoidjal (loe: mehel) lükkasid selle edasi. Tänagi kippus päev juba päris õhtusse ja minul suur laiskus peal, kuid mehe ergutavade sõnade saatel ma siiski jooksma läksin. Üle väääääga pika aja tõesti jooksma. Ilm oli imeline. Metsa all õitsesid ülased. Ja mina panin parajad riided selga - ei olnud palav, ei olnud külm ka. Mis siis jooksu kohta öelda: tegin sama vea, mida kordan alati üle pika vahe jooksma minnes - tõusul ei jälgi pulssi, vaid proovin tempot hoida. Kui lõpuks kohale jõudis, siis muutsin taktikat, kuid kuna südametöö oli juba laes, siis kukkus tempo nagunii. Kui jätta arvestamata viimne pool kilomeetrit, mis oli jube raske, siis oli kogu jooks üllatavalt mõnus. Vaatamata kõrgele pulsile oli enesetunne hea ja tuju suurepärane. Sain kindlust, et reedel lähen Viljandi järvejooksule. Ajalisi eesmärke ma seadma ei hakka. Isegi parematel päevadel on Viljandi tõusud mulle rasked. Aga tänu tänasele jooksule olen kindel, et kui suudan joosta enda jooksu ning mitte kaasa minna alguskilomeetri "Hurraaaa! Kõik liduvad elu eest!" tempoga, siis saan selle ringi tehtud. Eesmärk siis mitte tähele panna seda, et kõik mu'st mööda lähevad ning jõuda lõppu mõnusa enesetundega.Täna siis 6km ja aeg 41:27. Oleks võinud olla veidi kiirem, kuid Lükati ristil ootasin mingi paarkümmend sekundit, et üle tee saaks. Ja üle tee oli tingimata vaja minna, et 6 kilti täis saaks. http://connect.garmin.com/activity/5921388

Ja järeldus pikale jutule: poolteist kuud looderdamist ning kohukesemõõtudes nääpsuke kõhus mõjuvad tulemustele üsna kardinaalselt. :)

15.aprill

Täna oli "tugev" trenn.
Jalutasime perega spordiriietes jõe ürgorgu pidi Botaanikaaeda (vahepeal oli tegemist, et tõusuvee tekitatud mudast ja lompidest läbi pääseda). Seal toimus "kõnd kuuel jalal", ehk siis väikemees oli vankrist väljas ja dikteeris tempot. Tagasi tulles sain laiskusest võitu, saatsin mehed ees ja tegin ise joostes väikese ringikese ning sibasin siis neile järgi. Kokku jooksin umbes ainult 2,5km, aga täitsa läbi võttis. Lõpus hakkasin juba lehvitama, et mehed tempot alla laseksid ja ma rutem neile järgi jõuaksin. Andis tunda, et ammu pole jooksnud - pulss tõusis kiirelt ja kõrgele. Aga tunne oli joostes hea ja pärast avastasin üllatusega, et tempo kah päris kiire. Nagu vanadel headel aegadel lausa. Kogu tänane üritus siis näha siit: http://connect.garmin.com/activity/5952646

Aga 1.mail saab see 11km ilmselt päris paras katsumus olema...

11.aprill

Piinlik vaikus.
Hommikul pidin kribama hakkama ja ütlema, et "halb olemine" hakkab vist üle minema. Aga enne kui valmis jõudsin, pidime juba lippama. No hea, et ei jõudnud, sest praegune enesetunne on jälle... Tegelikult tahaks ja ka peaks ikkagi rohkem tegelema. Ehk tulevad helgemad päevad jälle ka meie õuele. Praegu olen sellegagi väga rahul, et eile tegime jalgrattasporti. Kuna ilm oli ilus, siis laadisime rattad autole järelkärusse ning sõitsime Riisiperre. Seal tegime matka mööda Läänemaa rattateed. See on siis vana Haapsalu raudtee, mis on üles võetud ja raudteetammile on tehtud rattatee. Täitsa kena oli. Ja soe. Tempo oli muidugi pühapäevane, kuid nii ammu ei ole rattaga sõitnud, et tagumik annab täna tunda küll veidi. Kella unustasin ma kahjuks maha, kuid kaardi pealt tundub, et umbes 15km ühtepidi ja siis peale väikest piknikku sama rada pidi tagasi sai sõidetud. Ma täitsa rahul.

Naljapäev

Enesetunne ikka kehv.
Eile õhtul oli plaan kõigest hoolimata siiski minna. Mees ja laps otsustasid kaasa tulla. Siis sai jooksuplaanist kepikõnd ja lõpptulemuseks oli lihtsalt perekondlik jalutuskäik, mille ajal mina natuke keppidega vehkisin. Muidu oli tore, aga üks kannikas muutus lõpupoole ülivalusaks. Mõnel hetkel võttis lausa lonkama. Tundsin ennast nagu viimane sandike - pea valutab, pee valutab, sõrm katki. Aga ilm oli ilus ja perega oli tore. Sportliku kasutegurit ilmselt ei olnud, kuid pooleteise tunniga jalutasime 7,5 kilomeetrit. http://connect.garmin.com/activity/3768354

24.märts

Kuna viimasel ajal kipub enesetunne "mida õhtupoole, seda sandim" olema, siis on jooksud jällegi tegemata jäänud. Täna tegin hommikul väikese ringi. Enesetunne oli normaalne, jooks oli veidi kehvem. Ise ka ei taipa, mispärast, aga minek oli niru ja viimasel kilomeetril kui tuul veidi vastu ka veel oli, siis väsisin täitsa ära. Lasin tempo alla küll, kuid pulss jäi ikka suht kõrgeks. Kuid see-eest oli ilm fantastiline ning tänu sellele emotsioonid suurepärased. Vat kui vähe on vaja, et sandist jooksust saaks meeldiv mälestus. Täna siis 5,01km ja aeg 32:41. http://connect.garmin.com/activity/3486798

18.märts

Jube kiirest läheb aeg. Korra Rootsi kruiisil, natuke laisk ja juba on nädal möödas viimasest jooksust.
Täna siiski läksin. Esialgu oli tahtmist rohkem, kui mõnu. Kõige hullem oli esimene kilomeeter, nii üllatav kui see ka ei tundu. Jalad olid väsinud nagu oleks mitu päeva järjest jooksnud. Aga siis läks paremaks ja lõpptulemusega olen täitsa rahul. Pulss püsis mõnus ja tempo oli isegi kiirem kui arvasin.Lõpptulemus siis 4,98km ja aeg 32:01. http://connect.garmin.com/activity/3776319

Mul ikka veel tibatilluke mõte on, et äkki osaleks ka Naisten Kymppil. Saime Päevalehe tellimusega kaasa tasuta kruiisi Soome, võiks ju kaks toredat asja ühildada.

10.märts

Eile jäi jooks ilmastikutingimustest tulenevalt ära. Täna siiski läksin, kuid enesetunne oli niru. Algselt oli plaan viiene ring teha, kuid poole peal otsustasin ringi ja keerasin kodu poole tagasi. Tulemuseks siis 3,56km ja aeg 24:09. http://connect.garmin.com/activity/3133226

7.märts

Imeline ilm! Mis sellisega viga joosta.
Mees tegi hommikul suusaringi, siis võttis lapsevalvamise üle ja mina sain sibama. Jalad viisid kohe kuidagi iseenesest üle pika aja suurele ringile. Päike paistis ja linnud laulsid ja kevadveed sulisesid mööda kõnniteed. Nii lahe.Ring täna siis 9,69 ja aeg 1:02:14. http://connect.garmin.com/activity/8811997

Ma tegelikult mõtlesin, et siin ennem ei maini, kui kuu lõpul arsti juures käidud, aga kui olukord nõuab siis võib ju sama hästi ka praegu. Ühesõnaga - kui kõik hästi läheb, siis mu esimene maraton lükkub edasi. Jooksimst siiski tahaksin jätkata. Kui Robinit ootama jäin, siis arst arvas, et ei tasuks joosta ning ma ise ka kogenematu ja natuke hirmul ka olukorra uudsusest, siis jäigi pooleli. Praegu olen plaani võtnud, et jooksen edasi: proovin hoida pulsi madala ja enesetunde mõnusa. Kui olemine kehvaks läheb, siis aeglasemalt, aga ikka liiguks. Tegin ka korrektuure oma plaanitud suvisesse "võistluskalendrisse". Järvejooksud tahaksin ikkagi kaasa teha. Aga Tartu jooksumaratonil ilmselt 23km starti ei lähe. Võib olla 10km. Aga see siis jah sõltub kõik ikkagi sellest, kuidas asjad kujunevad.

Kevad!

Kevad!!!
Ja seda "kuumemalt" jõudis jooksu ajal kohale, et talvised riided ei olnud tänaseks õige valik. Aga tegu tehtud, tuli lõpuni kannatada.Olen võtnud viimasel ajal eesmärgiks joosta siis pigem aegasemalt, aga madalama pulsiga. Nagu näha, siis täna algus oli hea, aga viimased kaks ja pool kilomeetrit läksid jälle nihu. Aru ma ei saa, miks mul nii kiire hakkas.
6,68km ja aeg 42:48. http://connect.garmin.com/activity/3668599

1.märts

Olin tubli ja käisin täna ka jooksmas. Võtsin kellalt pulsihäire maha ja otsustasin joosta lihtsalt nii, et mõnus oleks. Viimane pool kilomeetrit läks raskelt, sest Lükati tõus ajas pulsi kõrgele ja väsitas ära, aga siis ei tahtnud enam väga aeglaseks ka jooksu jätta, sest tuli ju "Monk'i" ajaks koju tagasi jõuda.
Jooksu siis 6,67 ja aeg 43:02. http://connect.garmin.com/activity/3544156

28.veebruar

Eile pidin jooksma minema, aga UNUSTASIN ära. Meelde tuli siis, kui olin kõhu kõvasti täis puginud. Aga täis kõhuga jooksma ei lähe. No vähemasti minul ei ole mõtet seda teha.
Täna siiski jõudsin rajale. Tegin väikese ringi ja põhieesmärk oli liikuda aeglaselt ning hoida pulss normaalselt madal. Ja sellega sain hakkama. Üldse oli täitsa mõnus joosta: päike paistis ja ilm oli mõnus. Miinuskraadid küll, kuid kevad kippus hinge. Tulemuseks siis 5,52km ja aeg 36:11. http://connect.garmin.com/activity/3506957

25.veebruar

Eile sai jälle jooksma. Jätsime poja vanaema juurde ning ise läksime mehega "linna peale" endale tähtsat päeva tähistama. Ning tähistamist alustasime väikese jooksuga. Kahekesi oli kuidagi imelihtne tempo aeglane ja tänu sellele ka pulss madal hoida. Alles jooksu teises pooles, kui tuldud teed tagasi tulime ja tuul vastu puhus, tõusis pulss üle 160. Ma nii rahul iseendaga.
Jooks ise siin: http://connect.garmin.com/activity/3435602 8,93km ja aeg 1:00:03.

21.veebruar

Täna siis jooksma. Veider, kuidas vahel lähevad asjad plaanitust hoopis teistmoodi.
Läksin uut ringi avastama. Rada oli normaalne, enesetundel polnud viga ja ilm imeline. Esimesed kilomeetrid läksid kiiresti ja mõnusalt. Kusagil viienda kilomeetri keskel läks olemine ebamugavaks. Rääkisin endale, et see on seepärast, et tean, et suur lasnamäe tõus on ees ootamas. Ja jooksin edasi. Kuuenda kilomeetri algul läks asi käest ära. Kõhtu lõi ebamäärane valu ja enesetunne läks iga sammuga kehvemaks. Süüdistasin tõusu ja riidlesin endaga, et üldse hakkama ei saa. Aga tõus sai läbi ja valu muutus aina tüütumaks. Mingil hetkel jõudis kohale, et joostes ma koju ei jõua. Laenasin ühelt meeldivalt vene proualt mobiili ja kutsusin mehe järgi. Mõtlesin, et lähen lõhki teda oodates.Nüüd hakkab paar tundi juba mööda saama ja mul on ikka veel sant olla. Ja tuju ka null, et nii juhtus. Aga vähemalt sain ennem natuke joostud. Lõpptulemus siis 6,72 km ja aeg 42:59. http://connect.garmin.com/activity/3450773

18.veeruar

Täna välja jooksma ei jõua, sest mees tuleb alles hilja koju tagasi (ootame juba ).
Aga käisime pojaga täna MyFitnessi klubis tasuta trennis. Pool tundi oli poja mängutoas ja mina jooksin. Siis läksin päästsin mängutoa-tädi Robini terrorist ja läksime koos ujuma. Tegelikult tähendas see kahekesi lastebasseinis sulistamist ja aeg-ajalt välja ronimist, et katsuda, kas suures basseinis on vesi ikka veel nii külm nagu varem. Kokkuvõttes oli täitsa lahe.

16.veebruar

Käisin täna siis koormustesti tegema Tallinna Ülikooli Spordimeditsiini teaduskonnas. Emeriitprofessor ise tegeles minuga. Hästi lahe oli ja sellega loen tänase trenni tehtuks. Kõigepealt siis jutustasime: minevikust, trenniharjumustest, haigustest ja kõigest. Seejärel mind mõõdeti ja kaaluti, arvutati rasvaprotsent, tehti EKG ja veel kümme erinevat asja. Minu lemmikuks kujunes rasvaprotsendi mõõtmise käigus öeldud lause: "Väljanägemiselt olete selline pisike ja saledake, aga seda pehmust siin ikka jagub..." :D No ega's ma siis ei ole nalja teinud, kui räägin, et ma olen "suur".
Lõpuks siis jooksurajale. Mingi mütsike sätiti pähe, mask ette ja jooks võis alata. Kõigepealt 10 minutit soojendust tempoga 2m/s (mis on 7 km/tunnis) ja siis hakkas tempo tõusma iga 3 minuti tagant: 2,5; 3; 3,5... Vahepeal võeti veel jooksu ajal sõrmeotsast vereproovi, et näha, mis toimub. Kui 18 minutit täis sai, siis mõtlesin, et lõpetan, aga tädikesed ergutasid mind kahekesi, et olen tubli ja jaksan selle minuti veel vastu pidada küll, et etapi lõpuni saaks. Oi need viimased 30 sekundit olid rasked. Ma vist ei ole ennast nii tühjaks kunagi veel jooksnud. Aga lõpp hea tunne oli ka, et pidasin vastu. Viimased kolm minutit siis tempoga 12,6 km/tunnis.
Tulemused siis. Tulemusi ootasin rohkem kui veerand tundi, sest tekkis tõrge. Nagu tädike ütles - nemad panid mind arvutisse tervisesportlasena, kuid tulemused läksid osalt tippsportlase valdkonda ja arvuti ei tahtnud tervisesportlasele neid tulemusi kätte anda. Segadus. Aga üldiselt siis olid tulemused väga head. Mida oli hea kuulda, oli see, et mu süda on täitsa terve ja tubli. Hinne 5. Selle kohta öeldi, et tulemus on isegi veidi üllatav, paljudel tippsportlastel ei ole see nii hea. Aga näitab see siis seda, et mu süda töötab väga ökonoomselt ja on suurepärases vormis. Maksimaalse hapnikutarbimise võime kohta öeldi mulle, et tulemus on väga hea, aga mitte üllatav. Ja siis minule kõige tähtsam teadmine - maksimaalne pulsisagedus on mul 182 (ainult!), kuid seejuures on anaeroobse läve pulss alles 174. Mis tähendab, et ma võin oma jookse umbes samamoodi jätkata nagu seni.Veel üks lahe teadmine - mul on loomu poolest madal pulss ja ka madal vererõhk (täna näiteks rahuolekus pulss 54 lööki ja vererõhk 110/60). Need pidi olema väga head näitajad inimese jaoks, kes tegeleb kestvusalaga. Veidi kehvemad selleks, et kiirust taga ajada. Nii et mulle on looduse poolt antud head ended selleks, et joosta pikka maad, aga mitte eriti väga kiiresti. Ja see ongi ju see, mida ma teha tahan. Tegelikult sain ma täna nii palju infot, et lausa pulbitseb üle ääre. Mida on muidugi näha ka pikast lobast eespool. :)


Hind on suur, aga Vomaxi omadest hetkel ikka kolmandiku võrra vähemalt odavam. Vist isegi rohkem, sest Vomax tõstis nüüd veel hindu. Aga mina maksin kogu selle lõbu eest 900 pluss käibemaks (peaaegu kolm kuud käisin vaatamas internetist ja ei suutnud otsustada, aga nüüd ikkagi mõtlesin, et see kulutus on seda väärt - kartsin, et muidu jooksen kogu aeg äkki oma anaeroobses pulsisageduses ja rikun oma tervise täielikult ära).

10.veebruar

Oh ma olen endaga nii äraütlemata rahul praegu. Käisin jooksmas ja tegin suure ringi. Algul oli küll plaan vähem joosta ja viitsimist ka väga ei olnud, aga kuidagi väga hästi sujus ja nii see läks. Võtsin täna venna käest laenatud mp3 mängija kaasa ja kuulasin muusikat jooksu ajal. Pean ütlema, et Jääääre balladid mõjusid mu pulsile väga hästi. Võrreldes üleeilse sibamisega nägi tänane pulss palju normaalsem välja. Ja ilm oli ka väga mõnus. Nii mõnus kui talvine lumi ja jää jooksmiseks üldse olla saavad.
9,67km ja aeg 1:01:57. http://connect.garmin.com/activity/3144670

8.veebruar

Täna siis lõpuks jälle jooksma. Tunnet eriti ei olnud, aga otsustasin, et teen suure ringi. Tavaliselt on esimesed 2,7kilomeetrit kõige raskemad, sest siis jooksen sõidutee ääres. Täna aga oli see aga suht ainuke normaalne jooksukoht, sest sõidutee oli märg, kuid vähemasti puhas. Jalgrattateel oli kinnitambitud lumi veekihi all. Aga ära jooksin. Viimane tõus Iru silla juurest Lasnamäe servale on "tappev": tuul vastu, jalad käivad all ringi, pulss laes ja tempo olematu. Aga üles ma jõudsin ja ellu jäin. Ja jessuke kui hea on nüüd peale pesus käimist mõnuleda (poja magab, rahu ja vaikus). Tekib tunne, et võiks teinekordki jälle joosta.

Panin end järvejooksude sarja kirja. Eesmärk on sel aastal lõpuks ometi kõik neli etappi läbi joosta. Eks ma vaatan enesetunnet ja rahakotti ka, aga veel tahaks joosta ka Kõrvemaa ja Tartu maratonijooksu. Naisten Kympi peale ma mõtlesin samuti. Meil on tasuta kruiis Soome - mõtlesin, et võiks ju minna perega ja siis ma vahepeal jookseksin ja... Aga sinna veel aega mõelda.
Tänane jooks siis 9,69km ja aeg 1:02:48. http://connect.garmin.com/activity/3042038

30.jaanuar

Vanematekodus. Kõva tahe oli jooksma minna, kuid ilmselt jäi tahtest üksi väheks. Sest raske oli. Tempo oli kiire minu jaoks (pole detsembri keskpaigast saadik nii kiirelt enam sibanud) ja lõpus olid juba jonn, suur väsimus ja kojujõudmise soov üheskoos, mis ei lubanud tempot alla ka lasta ning loomulikult tõusis pulss kõrgele. Aga tulemus ei olegi nii hull, kui enesetunde järgi oleks võinud arvata.
Jooksin siis 6,04km ja aeg 35:47. http://connect.garmin.com/activity/3246647

27.jaanuar

Täna läksin ilma eriliste plaanideta sibama, aga mingil hetkel tuli mõte, et proovin hoida keskmist tempot alla 6:30 kiomeetri kohta ja samal ajal vaadata, et pulss püsiks võimalikult normaalne. Olen päris rahul. Jooks siis 6,59km ja aeg 42:29.http://connect.garmin.com/activity/3179582
Graafik on täiesti paigast ära, sest pesemamineku ajaks andsin kella pojale käe peale ja tema tekitas hulgi infot juurde.

26.jaanuar

Olen vahepealsetel päevadel kõvasti internetist teooriat "studeerinud" ning täna läksin jooksma, varustatuna teadmisega, et "Nii kummaline, kui see ka ei tundu, kuid selleks, et joosta kiiresti, tuleb väga palju aeglaselt joosta". Sai siis kellale sätitud peale märge, et kui pulss tõuseb üle 148, siis annab häiret. Tean küll, et tegelikult peaks aeroobne veel aeglasem olema, kuid alustame ikka tasa ja targu. Nii ma siis ümberkaudsetel tänavatel sibasin ja vaatasin, et mida ja kuidas mu pulss teeb. Esimene kilomeeter - vaikne tõus Lasnamäe servale. Pulss kippus kogu aeg ülekäte minema. Kell muudkui piiksus ja "hädaldas" randmel. Tempo olematu.
Teine kilomeeter - mööda Lasnamäe serva ning tagasi alla Piritale. Tempo veidi parem, kohati võis kõrvalvaatajatele isegi mulje jääda, et ma jooksen. Pulss piiri peal, kuid tõusis vaid hetkel, kui üle Narva mnt. kiirendasin.
Kolmas kilomeeter - kohe alguses jäin oma mõtetesse ja ilmselt tõstsin veidi tempot. Järgnes kohe karistus kella piiksumise näol.
Neljas ja viies kilomeeter läksid umbes samasse auku. Tempo niru, paaril hetkel tõusis pulss üle piiri, kuid enamasti oli ok. Lõpus tegin mõnedsajad meetrid kiirendust, et näha, mis kella häiresüsteem teeb, kui pulss pidevalt ja järsult tõuseb.Iseenesest avastasin jooksu lõpuosas, et hingamine oli väga kerge ja tõenäoliselt oleksin kellegagi koos joostes lobisema kippunud. Enesetunne oli hea. Aga pikka maad ei ole sellise tempoga küll mõtet jooksma minna, sest muidu läheb issanda päike enne looja, kui mina ükskord lõppu jõuan.
Täna siis 5,37km ja aeg 39:21. http://connect.garmin.com/activity/3154820

Selle tarkusetera leidsin ühest artiklist, milles rääkis jooksutreener Olavi Valner. Kehtib pigem pikemate maade treenimise kohta ja öeldi, et enamus treeningutest peaks toimuma aeroobses treeningutsoonis, mis peaks olema 60-70% maksimaalsest südamelöögisagedusest. Ja erinevatel inimestel see siis erinev, kid tõenäoliselt vahemikus 120-150 lööki minutis.Ise siin pean peenikest plaani oma maksimaalne südamelöögisagedus välja uurida. Aga üldiselt oli jube veider küll nii aeglases tempos kulgeda.

22.jaanuar

Täna leidsin end taas jooksurajalt. Aga ei olnud väga head minekut. Tagasipööramise koha peal isegi lõikasin mitusada meetrit - ei läinud ülekäigurajani vaid silkasin otse üle tee. Täiesti hämmastav, et päevane ideaalne ilm kelgutamiseks ja lumememme tegemiseks ei sobinud üldse õhtuseks jooksuks. Jalad libisesid pehme lume sees omatahtsi ja see oli üsna väsitav. Pirita künkakesed muutusid täna tõsisteks "mägedeks" minu jaoks. Aga pärast oli päris hea tunne.
Jooks 6,16km ja aeg 41,49. http://connect.garmin.com/activity/3412408

21.jaanuar

Praegu alles avastasin, et eelmise jooksu kokkuvõte on lisamata jäänud. Eks ta jube vaatepilt on, aga panen ikka üles: http://connect.garmin.com/activity/3302440

Täna pidasid minu kaks "mina" võitlust. Ühest küljest tahtsin jooksma minna, teisest küljest oli meeles, kui halb eelmine kord oli ja mitte jälle ei tahtnud minna. Mehe ergutusel sai parem mina siiski võitu ja läksin. Veidi libe oli, aga muidu täitsa ok. Pulss oli jälle masendavalt kõrge, hoolimata sellest, et võtsin eesmärgiks joosta kilomeeter mitte kiiremini kui 6:15. Aga vähemalt enesetunne oli täna hea. Olin väsinud, kuid tunne oli siiski mõnus ja "surm silme ette" ei tulnud. Jooksin siis 6,62 km ja aeg oli 42:15. http://connect.garmin.com/activity/3388024

18.jaanuar

Täna siis lõpuks natuke jooksma. Ilm oli ilus - tuult polnud, vaikne lumesadu, 3,5 kraadi külma. Mõnus. Aga joosta ei olnud hea. Nagu oleks uuesti tühjalt kohalt alustanud. Pulss kerkis taevasse ja juba esimese kilomeetri järel oli tunne, et no ma lihtsalt ei jaksa rohkem. Ringi tegin ikka lõpuni, aga hiljem kippus parem jalg veidi kangeks jääma. Ikka tõsiselt äpu tunne. Vähemasti on nüüd algus uuesti tehtud ja vaikselt saab jälle olukorda "parendama" hakata. Täna siis 3,29 km ja aeg 20:01 minutit.

15.jaanuar

Homme arstile ja ehk tunnistatakse lõpuks uuesti "kõbusaks", saaks vaikselt taas liigutama hakata.
Ükspäev sattusin juhuslikult mingi vana "Seks ja Linn" osa peale ning seal Miranda(?) hakkas maratoniks harjutama. Huvitav, kas see oli kunstiline liialdus, või tõepoolest NY's toimuvad parkides ettevalmistusgrupid maratonijooksuks. Miranda igatahes osales 10 minuti grupis (mis tähendab, et miil 10 minutiga ja minu arvates täiesti tõsine tempo ). Isegi kui see oli välja mõeldud, oli see nii armas mõte, et mul hakkas kohe kahju, et meil selliseid asju ei ole.

9.jaanuar

Täna sain siis röntgeni vastused. Kuidagi märkamatult on minu pea sisse osanud pugeda kahepoolne põskkoopa põletik ning arst määras antibiootikumid. Omaette veidi mõtlen, et ehk läheks ikka muidu ka üle, aga mees on mul arstirohtude-usku, nii et ilmselt pean ma neid ikka võtma hakkama.
Aga kui nad mõjuma hakkavad, siis jooksurajad hoidke alt.

6.jaanuar

Mul hakkab juba masendus peale tulema. Nohust sai midagi hullemat ja juba kolm päeva olen lõpetanud allaandmisega peavalu ees ja analgiini võtnud. Mulle ei meeldi arstid, kuid täna helistasin perearstile - sanitaartund , seega mu kõnele ei vastatud. Nüüd ei teagi, kas helistada veel või mitte. Millal ükskord selle aja saaks ja mis sellest kasu oleks... Aga nii tugev kui ma (enda arvates) olengi, peavalu ma kannatada ei suuda. Hommikuti on parem, siis mõtlen, et äkki täna õhtul väike jooks... Ja päeva peale see soov aina kahaneb ja kahaneb... Unista siis niimoodi maratonist... Oh kui hea oli "ära viriseda".

1.jaanuar 2009

Uue-aasta-jooks jääb tegemata. Üleeile õhtust saadik on mu nohu käitunud täiesti ettearvamatult ning kohati on pea püsti hoidminegi veidi raske. Jooksma minekust ei taha mõeldagi. Aga küllap tulevad ka paremad ajad ja siis jälle uue hooga.