Sunday, December 19, 2010

Vana-Aasta jooks

Üle kahe nädala jälle õues. Üle saja aasta jälle jooksmas.
Täna oli vana-aasta jooks. Tänasin taevast ja kõiki kaitsepühakuid, kes sügisel piisavalt mõistust andsid ning mul maratonile regada ei lasknud. Jooks oli raske. Juba mitu päeva on peaaegu kõik, mis nässu minna saab, ka nässu läinud ja ega's tänane polnud erand. Kell käima ei läinud. Seega pole mul aimu ei pulsist (mis oli kõrge, seda sai ilma kellatagi aru), ei ajast, ei tempost (mis oli aeglane, seda sai ka ilma kellata aru :P). Kuna kellaga sehkendades tõmbasin mobiili maha, siis kadus selle korpuse tagakülg ära ning aku ei seisnud sees, seega ei saanud ma ka sealt kella vaadata. Igatahes distants oli väidetavalt 6,2km. Rada oli nii hea, kui sellistes oludes rada üldse olla sai. Selles mõttes super rahul. Inimesi oli ka piisavalt. Riietusega panin ise veidi puusse (ikka ju osad asjad veel suvekorterist välja toomata), kuid väga külmavõetud ei saanud midagi. Tagasiteel näppisin mobiili, siis oli kell 13:40. Seega - kui start täpselt läks (mida ma ju ei tea), siis kestis mu jooks veidi alla 40 minuti. Täpsemalt saab ilmselt paari päeva jooksul protokollist.

Pärast jooksu saadud veepudel maitses nagu jumalate nektar. Ja kui ma tagasi sibasin, siis panid umbes kümmekond meetrit minu selja taga jalakäiate ülekäigukohas (millest mina siis just olin üle lipanud) kolm autot nurgad kokku. Jube vastik tunne tekkis sisse, et äkki minu halva õnne pärast...

Saturday, November 27, 2010

27.november

Tegelen laisklemisega.
Umbes korra nädalas olen jooksma ka jõudnud, aga kuidagi ei viitsinud jookse arvutisse tõmmata. Eile õhtul just alles tegin seda lõpuks. Viimane jooks oli üleeile. Ilm oli fantastiline, aga aeg oli katastroofiline. Rohkem olid selles siiski süüdi lumeolud kui minu kehv vorm. Kohati sumpasin poole sääreni lumes ning autod olid Järvevana peal ka kuidagi väga lähedal. Aga polnud hullu miskit.

Ja 19.detsember Vana Aasta jooksule. Kui keegi kingiks mulle 5000 krooni, siis saaks see lihtsalt ära kasutatud: 4000 Stockholmi maratonile minek (kuhu ma ei lähe, sest ikka liiiiiga kallis), 300 Tallinna maraton, 350 järvejooksud, 150 maijooks ja 100 Jaansoni kahe silla jooks. Nii lihtne oleks rahast lahti saada. :)

Sunday, October 24, 2010

24.oktoober

Ma ei ole praegu küll eriti otsinud, aga ega meil eriti palju 10K võistlusi ei olegi. Sügisjooks on. Sinna ma kindlasti minna ei taha. Ma armastan inimesi, aga ei salli küünarnukitunnet. Olen rohkem individualist. Ja summas rabeledes mina kindlasti alla tunni ei jõua - puhtalt sellepärast, et ma kipun viisakas olema ja teisi ette laskma. Noh, et äkki neil on kiirem... :D Aga teinekord võiks iseendale võistluse teha küll ju...

Olen paar korda mõelnud Vana-Aasta maratonile, ja... Suurima tõenäosusega siiski mitte. Esiteks majanduslikel põhjustel. Ja teiseks olen ma praegu veidi rongi pealt maha kukkunud. Ning detsembri ilm on natuke liiga määratlemata muutuv suurus... Kuid see kuus kilti tundub küll ahvatlev (ehki veidi lühike ).

Kui nüüd jooksmise juurde tagasi tulla, siis võin korrata ainult seda, et olen veidi rongi pealt maas. Õhtuti läheb liiga kiirelt pimedaks. Ja märg ning sopane on. Ja veel sada viga. Nagu pahal seal ikka. Paar jooksu olen siiski teinud. eelmise nädala keskel peale poja lasteaeda viimist. Jooksin kolm-pool kilti bussipeatusesse ning siis sõitsin kolm peatusevahet bussiga. Ja seejärel uuesti maha ning jooksuga koju. Mere ääres oli nii tugev vastutuul ja vastikult piitsutav vihm, et ma kohe ei tahtnud joosta. Seega siis kahes osas:3,65km, aeg 21:30 connect.garmin.com/activity/54075006
2,83km, aeg 16:30 connect.garmin.com/activity/54075001

Neljapäeva õhtupoolikult tirtsu uneajal jooksma. Tunnistan ausalt, et läksin ainult sellepärast, et mees näägutas mis hirmus. :) Jooksmisega oli nii ja naa. Minekut oli. Hoolimata sadavast lumest, tugevast tuulest ning suurtest lompidest. Kuid samas oli selline rammestus ning väsimustunne sees, et mõnu ei olnud. Tegin pisikese ringi ning mingit tahtmist ei olnud seda pikemaks venitada.
5,43km, aeg 31:40 connect.garmin.com/activity/54074995

Ja eile õhtul ka jooksma. Läks juba natuke kergemalt. Ettepanek tuli taas mehelt, kuid läksin suht kohe, vastu eriti ei virisenudki. Ilmselt näen ma praegu jooksmas käies suht veider välja. Kuna mul jalad külma ei karda, siis jooksen endiselt oma põlvpükste ja paljaste säärtega. Samas on mul jope seljas ning müts-kindad-sall, mis ema ekstra jooksmiseks mulle kudus. Ilmselt pean siiski hakkama vaikselt pikki pükse välja otsima (mul on neid ainult üks paar ja need ei meeldi mulle üldse - natuke kitsad ja tänu sellele kipuvad alla vajuma ). Talvepükstega saab jooksma siis, kui temperatuur vähemalt miinus viis, muidu hakkab ikka väga palav. Aga kui nullile läheneb, siis hakkab põlvpükstega siiski jahedaks kiskuma... Nii, et nagu aru saada, on ühel otsustusvõimetul taas suured dilemmad. Aga jooks taaskord mõnus, veidi väsinud endiselt. Esmakordselt võtsin kaasa muusika. Seal on mul muusikavalik, mille maratoniks välja valisin, kuid maratoni ajal see mul tasku ja kasutamata jäigi. Nüüd siis kuulasin neid lugusid. Tundusid tempolt täitsa sobivad - hea valik. :) Üldse on mul viimasel ajal tempo kippunud tibanats alla kuue minuti tulema. Mis on üllatav. Aga omamoodi natuke meeldiv ka. Ja veidi hirmutav - et kui tahan pikemat otsa teha, siis tõmban end algusega rihmaks... 6km, 36min connect.garmin.com/activity/54074984

Thursday, October 7, 2010

7.oktoober

Olen vahepeal laisk kirjutaja olnud.
Laupäeval käisime perega Pirital. Poja sõitis rattaga mehe ja tirtsu valvsa silma all ning mina tiirutasin ümberkaudsetel tänavatel. Kuna siis ei olnud Ekideni saatus veel selge, tahtsin proovida, kas suudan lubatud 30 minutiga 5km ära joosta. Suutsin ja sain kindluse, et vajadusel (end päris "ribadeks" tõmmates, suudaksin vast 28 minutiga lõppu jõuda). Kella graafik näitab natuke segast, sest auto juures tahtsin kella välja lülitada kuid vajutasin ta korraks veel tööle hoopiski.
Kokku siis 5,2km ja 30 min. connect.garmin.com/activity/52014505

Ning täna hommikul peale poja lasteaeda viimist jooksuga kodu poole. Külm oli. Kodust välja minnes 3 kraadi ja võib olla läks tunni jooksul veidi soojemaks, kuid igatahes alla 5 kraadi. Ja üks unustas kindad maha. Või olgem ausad - ma isegi ei mõelnud, et kindaid võtta. Põlvpüksid olid parajad ja mõnusad. Isegi mütsist ei tundnud puudust, kuid mere ääres, kui tuul vastu puhuma hakkas, siis sõrmenukid olid täiesti külmavõetud. Mõtlesin, et "Vahet pole, Maarjamäe peatuses ronin bussi peale ja sõidan kesklinna". Aga täna sõitis buss (mille pilet mul oli) veidi kiiremini kui mõnikord ning ma jäin umbes saja viiekümne meetriga maha. Siis lõin käega ja jooksin edasi. Kuna kell oli varruka all, siis ei viitsinud seda eriti vaadata ning piiksusid ka hästi ei kuulnud. Tundsin, et pulss on suht kõrge ning sellest tuletasin ka järelduse, et jooksen veidi kiiremini kui tavaliselt, kuid kodus numbreid vaadates oli ikkagi paras üllatusmoment. Hakka või arvama, et ma suudaksin pingutades ka 10 kilti alla tunni ära joosta. Täna oli siis 7,79km ja aeg 44:45 connect.garmin.com/activity/52014504

Friday, September 24, 2010

24.september

Nonii. Peaaegu kaks nädalat on möödunud. Esimese nendest looderdasin, puhkasin ja üksjagu palju ka kõndisin. Neljapäeva hommikul peale poja lasteaeda viimist bussiga koju sõites olime just mere äärde keeranud, kui päike tuli välja... Ja sel hetkel tundsin kahjutunnet, et jooksuriideid seljas pole. Ning õhtupoolikul kodus hakkasin netist maratone vaatama... Sest nüüdseks on järjest süvenenud tunne, et tahan veel.
Stockholm oleks lahe, kuid on jube kallis. Helsingi on ainult loetud nädald enne Tallinna. Aga Riia näiteks on mõistliku hinnaga kevadel. Peab mõtlema. Nädalalõpus oli piiga tõbine ning siis tuli reisileminek. Tassisin usinalt jooksuriided kaasa ning viimasel hommikul enne äratulekut tegin ka väikese tiirukese. Mõnus oli, tahtmist oli. Minekut väga ei olnud. Aga ikkagi oli hea tunne. Eriti arvestades asjaolu, et esimesed pool kilomeetrit oli lahe allamäge minek ning poole peal jõudis mulle pärale, et tagasi pean ju lõpus ülesmäge minema. Üleüldse oli suht künklik piirkond seal. Vast annab tunnistust ka see, et jooksin "Mäkikylan tie" nimelise tänava algusest ja lõpust mööda. Tõepoolest oli üks ots üleval ja teine all. Distants 5,32km, aeg 32:40 connect.garmin.com/activity/50278252

Täna hommikul viisin poja lasteaeda ja jooksin veidi. Tuul oli Pirita teel vastu, mis on üsna ebaharilik suund. Aga tunne oli mõnus ja olemine kerge. Kell ei näita päris õigeid numbreid, sest Jõe ristil jäin pahasti foori taha ja panin kella korraks kinni, kuid töölepanek ei õnnestunud. Avastasin selle aga mingi viis-kuussada meetrit hiljem. Seega tegelikult rohkem, kuid ametlikult 7,06km ja aeg 42:05 connect.garmin.com/activity/50278249

Jahedaks hakkab minema, tuleb vist hakata talveriiete ning kinnaste-mütside peale mõtlema.

Monday, September 13, 2010

13.september

Tervisel pole väga viga. Põlv on ikka veel tiba valus ja jalad õrnalt kanged (nagu oleks üle vääääga pikka aja tugeva jõutrenni teinud ), aga tirts tegi öösel tissirallit, nii et ega kondid kangeks jääda ei jõudnudki. :) Riietuse koha pealt ma ju valmistusin hoolega. Rinnahoidjal oli teada, mis kohta hõõruma hakkab, sinna panin juba ennetavalt plaastri. Särgi (või vesti? ei saanudki täpselt aru) õmbluse ots nühkis ka veidi viimastel kilomeetritel. Väga vastik tunne oli, aga punaseks ei läinud. Ühe varba kohta arvasin enne tossu äravõtmist, et vist on katki hõõrunud. Aga ei ole. Lihtsalt varbakont valutab. Nii, et jah - kokkuvõtvalt on samuti olnud halvemaid päevi ja enesetundeid.

Kui mul viitsimisest sõltuks, küll siis silkaks kah kiiremini, aga nagu vana muinasjutt ütleb kaudselt: "Küll sööks suu ja saadaks vatsa, kuid ei jalad kanda jaksa." Nii kiirelt ei hakka ma kunagi liikuma, et alla nelja tunni jõuda.
Tegelikult ma vaatasin - teisel ringil, peaaegu ümberkeeramise koha lähedal, tuli mulle vastu jalutades väga sportliku välimusega neiu. Number rinnalt ära võetud ja jalutas tagasi. Siis mõtlesin, et kas tõesti kehvema tulemuse saavutamine on nii jama, et pigem jäetakse asi katki? Sest sealt oli ju ainult tagasi minna. Jah - pikk tee. Jah - piinarikas osa. Aga ta ju nagunii jalutas tagasi... Minust oleks ta iga kell varem kohale jõudnud...
Igatahes, ükskõik, mis tunded ja mõtted rajal peast läbi käivad (või muudest kehaosadest ), lõppu jõudmine on seda väärt.

Nonii, ma hakkan nüüd siis netist otsima, et kust Ringvaate kordusi näha saaks. :D Suusatamisega on mul kehvad lood. Mul pole kohe seda tasakaalu soolikat.
Mees arvas, et äkki võtaks triatloni sihikule. See eeldaks muidugi seda, et ma peaksin ujuma õppima.
Eks ma vaatan, kui küsima hakatakse, mida sünnipäevaks kinkida, siis tuleb otsustada, kas avan uute jooksupükste fondi või hoopis ujumiskursuste oma.

Sunday, September 12, 2010

Maraton!!!

Ma tegin selle ära!!!!
Nii hea on teistelt küsida pikki jutte maratoni kohta. Endal on praegu juhe natuke koos, et mis ja kuidas tegelikult toimus. :)
Starti jõudsime suht viimasel minutil. Mees käis kodust veel mahaunustatud pulsikella toomas - mina niikaua hoidsin parkimiskohta ja keksisin (üritades jätta muljet, et teen soojendust) Rahvusraamatukogu ees. Ning siis kui olime pakihoidu asjad ära andnud, selgus, et järgitoodud pulsikell on jäänud raamatukogu ette autosse. Mees kimas seda ära tooma ja mina turtsusin endamisi. Isegi väike põiekas tekkis suurest kurjustamisest. Aga starti jõudsime siiski isegi paar minutit varem.
Tuvastasime viie tunni "jänese" asukoha ning mees vahetas paar sõna tuttavatega.

Start. Esimesed mõnikümmend meetrit kõndi ja siis juba läks lahedamaks. Pulss veidi kõrgem kui plaanitud, kuid selle ajasin stardiärevuse süüks. Hobujaama ees jõuab siiski kohale, et ka tempo on jupike kõrgem, kui plaanitud. Alustame vaikset "pidurdamist". Tunne on hea, ilm ilus. Mingil hetkel Narva maanteel ütleb abikaasa, et vaataksin, kes selja tagant tuleb. Avasin vaatamata ära, et "jänes". Mees käskis vaadata, mis jänes. Oli jah veidi vale loom - Atonen, kelle eeldatav lõpuaeg 4:30. Natuke ajasime niisama juttu ning vaikselt-vaikselt hakkasid nad meil eest nihkuma. Me isegi ei läinud mehega tülli jooksutempo koha pealt vahetasime infot pulsi ja tempo kohta ning kompromissid sündisid üsna kergelt.
Umbes Pirita-Merivälja piiril silkas meile vastu esimene keenlane. Üsna pea tema järgi ülejäänud neli ning varsti ka Loskutov. Suurest kaasaelamisest teeb pulss väikese jõnksu veidi ülespoole. Näeme jooksmas mehe tuttavat, kes samuti oma abikaasaga koos jookseb. Muidu kiire mees - ütleb, et raske on sellises tempos joosta. Küsisin, et kas tal oleks lohutav kuulda, et naistel on kah rakse sellises tempos ;). Jooksma jäävad nad umbes sadakond meetrit meie ette. Juba stardist alates olen pilku peal hoidnud ühel roosade varrukatega pluusis neiul. Mul on harjumus hoida jooksudel endal "siht" silme ees. Vahepeal on neiu kaugemal, muuli juures ümberpööramiskohal ei olegi ta niii pikalt ees.Tagasiteel kesklinna õpetab mees mulle tuules jooksmist. Mulle ei meeldi teiste selja taga joosta, kuid üldise rahu huvides proovin Seda enam, et tuul on puhanguti täitsa arvestatav.
Vanalinna sisenemine ajab korraks pulsi kõrgeks, kuid juba tornide väljakule jõuan tavapärase 152-155 pulsiga. Ongi esimene ring peaaegu läbi. Tunnen Tõnismäele tõustes, et samm on kerge ja olemine hea. Ütlen mehele, et prooviksin samas tempos jätkata - tema on nõus, seega läheme lahku. Pealegi ta lubas mulle, et kui ma lõpus kustun ja ta mind taas kinni püüab, siis ta ei riidle ega naera. ;)
Vaatan kella - keenlased peaksid hakkama tulema. Aga neid ei ole veel. Ma olin kindel, et nad teevad meile ringiga pähe, kuid seda siiski ei juhtunud. See on nagu väike töövõit! Inimesi on kesklinnas kaasa elamas palju ning enesetunne hea. Finišikoridorist möödudes tehakse seda just vabaks. Ütlen naerdes poisile, et pole vaja kiirutsada, mul teine ring veel. Tema arvates on ka naljakas. Poolmaratoni joogipunkt on maha jäetud - ilmselt on kõik vaatamas keenlaste finišit, mis kohe-kohe tulema peaks (mõnisada meetrit eemal olevat juba nähtud esimest vilkuritega politsei mootorratast, kuulen valjuhääldist). Joogipunktis oleme vaid mina ja G.Adolfi gümnaasiumi direktor H.Agur. Võtan tema eeskujul soolaleiba. Tont võtaks, soola saab liiga palju. Kraban veel teisegi joogitopsi. Olen saavutanud ühe eesmärgi, mida vaikselt unistasin-lootsin - ma olen läbinud poolmaratoni ilma vahepeal käima hakkamata.
Esimene kilomeeter ilma meheta on jupike kiirem senisest keskmisest. Naeran endamisi, et olen nagu vasikas. Nii kui peremehe valvsa pilgu alt aedikust välja pääseb, nii ei tea, kuhu ära tormata. Taas Russalkani jõudes teen otsuse käia vetsus. Palju hullemaks häda läinud ei ole kui algusnärvilisuses tekkides, kuid natuke hakkab tundmatust spordijoogist ka seedimine keerama ja seega saab tehtud. Seda enam, et olen jõudnud järgi vahepeal päris kaugele ette jooksnud tuttavate abielupaarile. Veel mõned kilomeetrid on elu lausa lust ja lillepidu. Muie tuleb näole - päike tuli välja ja ilmselt on suht harv nähtus, et Eestimaa pilvises sügises ilmuv päike inimese torisema paneb. Väga palav siiski ei ole. Elu on ilus. Vasaku jala pahkluu (see, mille ära nikastasin) annab end kohati õrnalt tunda, kuid see pole peaaegu märkimisväärne). Memoriaali juures tuleb vastu Harles. Alles nädalake tagasi teatas ta et "võtab kergelt" - no ilmselt võtab jah. :D
Kuni paarkümmend meetrit enne 27km lõppu on loetud sammude jooksul selline tunne, et parem jalg läheb alt ära. Põlv muutus meeletult valusaks ning enam ei paindunud. Esimesed paarsada meetrit ei tule mingit muud mõtet pähe, kui et minu "maraton" algas varem, kui tavaliselt öeldakse. Siis meenub esimese ringi poole peal taskusse pistetud energiat andvad müslibatoonid (harakas nagu ma olen - siis ei tahtnud, aga kuna arvasin, et hiljem äkki pole, pistsin taskusse). Söön terve batooni ära. Ei tea, kas sellest või millestki muust, kuid kui hull 28'sas kilomeeter lõppeb, on jalg veidi parem. Endiselt veidi valus ja tuim, kuid jälle paindub veidi ning ma saan endaga hakkama. Tempo siiski märgatavalt aeglasem. Ühel hetkel tuleb mulle vastu keegi, kelle kahtlustan olevat spetsialisti. Aga millegipärast jätan küsimata. Põrnitsen ainult halle tosse. Üsna varsti möödub minust neiu, kes algul meie ees ja vahepeal minu taga jooksis. Soovib jõudu ja avaldab arvamust, et ma jõuan lõppu küll.
Ja siis äkki tunnen, et olen väsinud. Teen iseendaga kokkuleppe, et jooksen Pirita sillal oleva joogipunktini ja siis kõnnin. Teengi nii. Kõnnin vaid natuke ja siis jälle jooksen, kuid järjest rohkem ja pikemaid kõndimishetki hakkab tulema. Masendav on vaadata kilomeetri aegu. Kogu jooksu keskmine on siiski veel kontrolli all ja täitsa meeldiv. Teen iseendaga leppe, et proovin kümne kilomeetri keerukohast mööda saada ja siis vaatan, mis kell on. Umbes samas tempos minuga jookseb-kõnnib veel mitu meest. Neist on palju abi. Üks ergutab mind iga kord, kui ma tema kõndimishetkel temast mööda jooksen ning kui mina kõnnin ja tema joostes möödub, üteb ta taas rõõmsalt: "Jõuad-jõuad. Mina ju ka jälle jõuan." Mingil hetkel hakkab tekkima tunne, et mul on õhkõrn võimalus jõuda lõppu alla viie tunni ning pääsedes kümne kilomeetri jooksjate summast. Kergemaks sellest ei lähe kuid natuke enesekindlust annab küll. Nagu mantra on viimaste kilomeetrite ajal mul kõrvus kumisemas poja paljuvaadatud "Autode" multikast Pikse lause "Ma teen selle ära!". Toompuiestee - algab neljakümne teine kilomeeter. Ees jooksusamme tegev Võru poiss, kellega pikalt juba koos oleme liikunud heidab aeg-ajalt pilgu selja taha, kas ma ikka jooksen. Ma jooksen. Olen otsustanud, et nüüd ma enam käima ei jää. Või noh, mis jooks see on. Kiiremad mehed kõnnivad ka kärmemalt, kuid ma immiteerin jooksuliigutust ja ma liigun. Ning ma tean, et ma jõuan lõppu. Kuid see on pikim kilomeeter mu elus. Ühel hetkel taban end mõttelt, et pole kindel, et ma rohkem maratone enam joosta tahan. Kohe seejärel meenub esimene sünnitus, mil arvasin natuke enne lõppu sama lapsesaamise kohta. :) Keeran lõpusirgele. Naeratus tikub näole. Otsustan finišiprotokollist vaadata, kes see poiss oli, kellest oli palju abi. Nagu mitmest teisestki.
Tunnen, et mitte üks kraad kiiremat jooksu enam ei tule. Ja umbes viiskümend meetrit enne lõppu jookseb minust ergul sammul mööda keegi noormees. Esimene mõte - lähen järgi! Enne kui see lõpuni mõeldud tuleb järgmine - ära ole loll, sa ei jaksa. Jalad ju ei teinud katsetki mõtte peale.... Ja ometigi, kui noormees on mingi viis-kuus meetrit ettepoole jõudnud, hakkavad jalad omatahtsi liikuma ning ma lidun talle järgi nii nagu torust tuleb. Tema ühmatab mind enda kõrval märgates - osalt nagu hämmeldunult, osalt rõõmsalt, ning... kiirendab ka. Niimoodi - kahekesi kõrvuti spurtides me üle finišijoone ka astume.
Esimesena tuleb neiu, kellelt saan medali. Siis astub juurde Võru noormees ja tänab. Ma olevat teda innustanud. Sama minu poolt - tõesti oli palju abi. Nüüd tuleb meelde ka kell kinni panna. Aega on kulunud 4 tundi ja 50 minutit. connect.garmin.com/activity/48653462
Saan oma suure veepudeli ka kätte ning kui olen parasjagu Vabaduse väljakule tagasi jõudnud ja tegelen dilemmaga, et kiibi ära andmiseks tuleb trepist alla minna, finišeerib 10 kilomeetri võitja. Viie tunni "jänkut", kes lõpetab viis minutit peale mind, ma ei näe. Olen enda üle uhke. Meest pole veel leidnud, seega telefoni mul pole ja uhkeldada pole ka kellegi ees. Käin lihtsalt ringi - suur veepudel kaenlas ja totakas muhelus näol.

Mina jooksin maratoni!!!

Nüüd olen juba tükk aega kodus olnud. Vanaema, kes lapsi vaatas, on Saaremaa poole teele saadetud ning köögis on ootamas meie pulmatordi väike versioon hapukoore-šokolaaditordist. Mees tõi, ta on nii kallis. Pisipiigal on kah esmane suur tissikontroll tehtud. Ta võttis viimast. Kirjavigu ma kontrollima ei hakka, lähen torti sööma ja hakkan uudiseid vaatama (äkki näidatakse sügisjooksu ). :D

Nüüd ma juba mõtlen, et polnudki nii hull. Sünnitamisest läks rohkem aega mööda, enne kui nii arvama hakkasin. :D

Wednesday, September 8, 2010

8.september

Esmaspäeval kerge õhtune jooks. Väljas oli pime, aga soe ja mõnus. Võtsin väga rahulikult. Ilmselt võiks öelda, et umbes oma maratonitempos. 5,42 kilomeetrit ja aeg 33:46 connect.garmin.com/activity/48100743

Täna viisin poja lasteaeda ja joostes koju. Järjekordselt mõnus ilm. Kui pühapäeval ka sellise ilmaga õnnistatakse, siis poleks küll ühtegi halba sõna öelda. Meri oli pleeksile, tuul peaaegu puudus. Hea ja rahulik. Täna 10,38 kilomeetrit ja aeg 1:02:15 connect.garmin.com/activity/48100737

Kas vaim valmis? Kuidas nüüd öelda... Ma arvan, et vaim on nii valmis, kui ta olla saab. Ühest küljest mingi väike osa minust kardab meeletult. Teisest küljest võin ma öelda, et ma tean, et ma jooksen selle lõpuni. Kui ei juhtu midagi ettenägematult hullu, siis ma jooksen selle ära. Nagu sünnitamisega - kardad küll, aga poolelijätmise võimalust ei ole. Nii ka selle puhul, minu jaoks ei eksisteeri enda mõtetes varianti mitte lõpuni minna, aga samaaegselt ma usun, et see saab olema raske. Mitte et see väga mõistlik vastus praegu oleks olnud, eks. :)
Eile jalutasin Vabaduse väljaku sekretariaati ja võtsin oma numbri ja kiibi välja. Päike paistis, kõik olid nii toredad ja abivalmis ning tagasi jalutades venisid mul suunurgad järjest rohkem kõrvade poole. Ning mõtetes hüppas ainult: "Mina lähen maratoni jooksma. Mina lähen maratoni jooksma!"

Olen juba peaaegu otsustanud, et jooksen oma vana pluusiga. Ei riski uusi asju proovida. Vanal täpselt teada, kas ja kui, siis kust hööruma hakkab. Kulunud ta küll on, aga õmblused seisavad veel koos. Kui sooja vähegi mingi kaks-kolmteist kraadi, siis pikki varrukaid peale ei pane. Ja oma vanad kindlad põlvedeni püksid. Pikki pükse ei paneks isegi siis, kui temperatuur üle mõistuse madalaks läheks. Ilmselt panen peale ka vesti. See on hea tuule vastu, kui seda on, samuti hoiab vihma kinni, kuid nii õhuke, et väga ei takista, kui soojaks läheb. Suurem mure on mul sellega, kas ja mis varustust kaasa võtta (telefon?, võtmed?, šokolaaditükike?, oma joogipudel?. Kas vöökott panna, või mahutada taskutesse?). Iseenesest olen juba peaaegu otsustanud, et joogipunktid keskmiselt kolme kildi tagant on täiesti piisav ja ma ei peaks oma varu kaasa vedama. Võtmed mõtlesin mehe tasku sokutada... Aga eks paistab, mis tegelikkuses saab. Ja maratoninumbri peal on nimi ka kirjas. Ma juba pean plaani, mida sinna kogemata peale pillata, et ei paistaks. :D

Friday, September 3, 2010

3.september

Täna poiss lasteaeda ja ise väike jooksuproov. Proov ilma mõttes. Kui nädala pärast on samasugune, siis on mul suured probleemid riietuse koha pealt ning lõppujõudmine muutuks ka ilmselt küsitavaks. Vihma sadas ja tuul on tõesti päris tormine. Mere poole joostes oli vastu, mere ääres joostes pigem tagant ja veidi küljelt. Juuksed peksid vastu silmi - siit moraal, maratoni ajaks tasub juuksed patsi panna. Võib olla isegi kahte patsi. Taganttuul oli nii tugev, et paaril hetkel lükkasin sammu samasuguseks nagu mäest alla joostes - et veidi puhata ja mitte liiga kiirelt edasi minna. Sellest hoolimata olid kilomeetri ajad... Aga jah, kui samasugune tuul on nädala pärast, siis ma tõesti ei kujuta hetkeseisuga ette vastutuulega Pirita ja Merivälja tee läbimist korda kaks.... Kadriorgu jõudes tegin kõrvalepõike, et vaadata, millal järgmine buss tuleb. Ja jõudsin bussiga koos peatusesse täpselt. Kuna tunnipilet kehtis veel kümme minutit, siis ronisin bussi peale, sõitsin kesklinna ja sealt siis sõrgiga koju. Kell näitab täna 4,7km ja aega 27 minutit. connect.garmin.com/activity/47348089
Tegelikkuses oli siis enne kella töölepanemist umbes kolmsada meetrit jooksu (et poiss aknast ei näeks kui lasteaia värava taga seistes kella sätin, muidu oleks nuttu ilmselt kauemaks jagunud) ning peale bussist maharonimist ei lülitanud ka enam kella tööle. Lisaks veel lasteaeda minnes jooks bussipeatusesse poiss süles. Mitte et sellest kasu oleks olnud - buss tuli minuti varem ning me nägime teiselt poolt Pärnu maanteed foori taga seistes teda mööda sõitmas.

Minu tossud: Vanad tossud on mul NB1223. Need on tugeva talla ja kõrge võlvi toetusega. Käivad hästi tugevalt ümber jala. Olen sellega harjunud nüüd ja täitsa mõnus. Uued on NB759. Kerged, õhukesed, mugavad. Üldse mulle NB meeldib ning Pirita outletist saab neid veel mõistliku hinnaga ka.
Ja ise mõtlesin täna hommikul minnes, et kui ma nüüd külmetan ja nohu saan, siis oleks see "õnne tipp"....

Mul mure söögiga. Kolm tundi varem ärgata vast ei viitsiks (kui just tirts tavapärast nädalavahetuse äratust kell 6 ei tee ). Ja välivetsud on jah... Ilmselt pean neid siiski vähemalt korra kasutama jooksu ajal. Hoian siin pöidlaid ja varbaid risti, et mu seedimine korras oleks. Vahel keerab kuidagi sassi, et juba mõnekilomeetrise jooksu järel on kohe vaja. Paulat naersin mina ka. Julge tüdruk. Meestel on ikka lihtsam.

Thursday, September 2, 2010

2.september

Eilne jooks...
Astusin uksest välja ja kella sain tööle täpselt kell kümme. Pime oli. Veidi jahe oli ka, kuid tuul oli vaibunud. Ilma mehe "näägutamiseta" ma ilmselt ei oleks läinudki. Jalas olid uued tossud. Mees arvab, et peaksin maratoni nendega jooksma, mina veidi pelgan. Mul võtab aega, et jalanõudega harjuda. Kerged ja jalapärased on nad küll, kuid siiski suretasid veidi jalga. Küll märgatavalt vähem sellega võrreldes, mida vanad tossud uutena tegid, kuid siiski.... Nii et on, mille üle mõelda.
Tunne oli jooksu ajal kuidagi "õrn". Selline tunne nagu vahel vererõhu madal olles kiirelt püsti tõustes - pilt käib veidi ringi ja kõik on nii selge-selge... Tegelikult olin kõike arvestades ikka väga üllatunud selliseid pulsinumbreid nähes. Ja midagi toredat ka - nägin oma neoonkollases jooksuvestis vist pimeda Järvevana tee ääres nii politseiniku moodi välja, et kõik autod venisid mu'st mööda. :D
Kokku 5,37 km, aeg 33:08 connect.garmin.com/activity/47286842

Wednesday, September 1, 2010

1.september

Numbrites vaadates tundub maratoni kiirelt jooksmine kuidagi lihtsam...
Tegelikkuses ma arvan, et prooviksin esimesed 25-30km joosta umbes 6:30-6:45 kilomeetrile (keskmiselt) ja eks siis edasi paistab. Mees arvab, et peaks pigem veidi aeglasemalt, kui kiirustades. Küllap saame sel teemal veel jooksu ajalgi diskuteerida. Tegelikkuses olen arvutanud nii ja teistpidi ja mu eesmärk on siiski lõppu jõuda ja tunda, mida maraton endast üldse kujutab. Kui peaksin alla viie tunni lõpetama, siis loen selle vist oma isiklikuks maailmaimeks. Aga proovin ajale mõelda siiski pigem joostes ja tagantjärgi. Muidu hakkan alguses rabelema ja tapan end ära.
Viimases ajakirjas Jooksja, mille mees mulle tõi, on maratonile päris palju juttu pühendatud ning sealt sain päris mitu head mõttetera ning ideed, millele tähelepanu pöörata.
Ning ajakiri Üks lubas artikli "kuidas toimida viimasel nädalal enne maratoni". Paberkujul ajakiri tuleb välja küll vist peale maratoni, aga nad pidi proovima elektrooniliselt artikli ikka ennem välja panna. Käingi aeg-ajalt FB's nillimas, et kas on juba.

Tuesday, August 31, 2010

31.august

Täna sain veidi varem jooksma. Väga ei pingutanud, seetõttu olin üllatunud tempot nähes. Muusikat kuulates ei kuule kilomeetri piiksu ka ja seetõttu ei osanud arvatagi, et nii "kiirelt" sibasin. Huvitv, kas on normaalne, et treeningjooksud on pidevalt märgatavalt kiiremad, kui võistlusjooksu plaanin?
Täna 8,28km ja aeg 49:41 connect.garmin.com/activity/47009249


Närvi veel ei ole. On hetki, kui mõtlen, et milleks ometi, milleks mulle seda tarvis oli. Ja on hetki, mil see tundub nii loogiline ja õige.Veidi olen mures riietuse pärast. Tänane 14 kraadi on suhteliselt viimane piir, mida julgen lühikese varukaga jooksma minna. Aga kui on külmem? Sest joostes hakkab soe ja päeva peale tõuseb ju ka temperatuur. Samas jooksu lõpupoole võib jälle jahe hakata. Mul on üks dressikas, kuid see käib üle pea ja vaevalt eriti hea joosta on, kui see puusade ümber seotud on... Nii et töötan erinevate variantide kallal.
Ja loodan, et söömisega mööda ei pane ja seedimine ilusti vastu peab. Aga muidu ootan ja kardan üheaegselt.

Saturday, August 28, 2010

28.august

Nõrk oli olla. Tempo ja pulss see-eest väga head. Piiga vajutas taas märkamatult kella tööle, seetõttu näitab veidi valesid andmeid. Tegelikkuses oli umbes 6,5km ja keskmine kilomeetri aeg oli umbes 5:58 connect.garmin.com/activity/46518142

Wednesday, August 25, 2010

25.august

Täna oli lahe ilm jooksmiseks. Kui hakkasin riidesse panema, sadas õues päris tihedalt. Kui välja jõudsin, siis säras päike. 2,3km peal hakkas taas sadama - tihedat seenevihma. Ning kolm kilti oli just täis piiksunud, kui äkki keeras tuule üles ja koheselt muutus ka sadu padukaks. Iga vihmapiisk oli nagu omaette lööktööline. Iga järgnev proovis suurema hoo ja "matsatusega" maanduda kui eelmine. Väga kaugele ette vaadata ei olnud just meeldiv. Aga kõrvaklappidest tuli väga õigeaegselt mu üks lemmiklaule: Ljube "Davai za...". Tugevas vihmas andis hoogu juurde vaikselt kaasa lauldes "davai za žhisn; davai za te, kto doma ždjot tebja" (vene keele kirjutamine kirillitsas on raske, ladina tähtedega on see peaaegu võimatu ). Ja sama järsult kui algas, oli kõik kolmveerand kilti hiljem jälle lõppenud ka. Ainult juustest sirises tilkasid veel veidi aega ninaotsa - muidu oleks arvanud, et kujutasin sadu ette. Enesetunne oli eilsega võrreldes nagu öö ja päev. Mõnus oli olla ja jaksu oli. Kohati tekkis selline pika maa jooksmise tunne, et mõtted liikusid oma rada, jalad lihtsalt astusid järjest üksteise ette ning keha lihtsalt juhtus seal vahel olema.
Täna 7,71km ja aeg 46:31 connect.garmin.com/activity/46122018

Ma olen ühe korra sügisjooksu 10km finišit näinud. Pani hirmu tundma, et kui finišeerides on selline küünarnuki tunne, siis kuidas nad veel alustasid. Aga minul enam miskit mahutrenni ei tule. Kui jaksan läbida, siis jaksan. Pika maa jooksmine praegu mulle enam midagi ei annaks. Osalejaid on juba 820! Äkki paneb keegi veel end kirja ilusti ja kutsub sõbrad kaasa, saaks tuhat täis. ;) Joogipunkte on palju ning isegi viie tunni jooksjatele leiti tempojänkud. Hurraa!!!!

Tuesday, August 24, 2010

24.august

Pidin tulema pool teed bussiga ja siis lõpuni koju jooksma, kuid kuidagi harjumuslikult vajutasin kella tööle ja hakkasin sibama. Mõtlesin siis, et ah, mis ikka - jooksen natuke ja Kadriorus ronin bussi peale. Heh-hee, kusagil Lauluväljaku kandis jõudis pärale, et tunnipilet aegus ära ja ei roni ma kuhugi bussi peale. Läksin siis vähemasti nii otse kui oskasin. Paras takistusrada see kesklinn. Eriti tänase ilmaga. Sest sadas parasjagu pidevalt.
Harjutused maratoniks: kuidas peale joogipausi taas liikvele saada (foori tagant minema), kuidas lõpus kepikõndijate vahel laveerida (eeldatavasti ma neile ikka järgi jõuan - parasjagu porilompe ja inimesi, mille/kelle ümber manööverdada). Lisaks üks parajalt paks tädi - vaatasin, et pääsen parasjagu tema ja lombi vahelt läbi. Oli mul veel umbes meetrit poolteist tädini, kui tema ponnistused vilja kandsid ja ta tillukeseks kokkukäinud vihmavari (mida ma ennem üldse ei märganud) lahti lõi. Vahe tädi ja lombi vahel oli hetkega täidetud (seesama vahe, kust end läbi pressida mõtlesin). Oi ma tegin jõhkra hüppe üle lombi. Ja kõige tobedam see, et tädi oli selja taga kuri. Vahel ma ei mõista maailma asju.
Aga üldiselt oli täna raske olemine. Lõpus oli tunne, et oleks veel jaksanud küll, aga jooksu ajal mõnusat minekutunnet kordagi ei tekkinud.
Kokku 8,98km ja aeg 55:32 connect.garmin.com/activity/45946554

Sunday, August 22, 2010

22.august

Peaaegu ei oleks läinud, kuid siiski toppisin dressid selga ja astusin uksest välja öhe. Sõna otseses mõttes, sest pooleteise nädalaga on pimedus poole kümneks maale jõudnud langeda. Vihm oli hetkeks peaaegu läbi, ilm oli mõnus. Tempo aeglane, kuid pulss sellevõrra mõistlik. Muusika unustasin muidugi koju, seega mõlgutasin siis niisama mõtteid.
Täna 5,41km ja aeg 33:04 connect.garmin.com/activity/45697776

Maraton on täpselt kolme nädala pärast.

Wednesday, August 18, 2010

18.august

Taaskord poja lasteaeda ning ise koju. Algselt (kodust välja minnes) oli mõte, et sõidan tagasi tulles bussiga mere äärde ja sealt hakkan jooksma. Aga siis mõtlesin, et see poolteist kilomeetrit mu jalga nüüd ei päästa ka. Kui peab vastu, siis peab, kui ei pea, tuleb nagunii mingi muu süsteem välja nuputada. Algul oli üsna mõnus. Selline sügisele omane kargus oli õhus. Aga mere äärde jõudes ilmnes, et ei mingit tuult. Selleks hetkeks oli keha juba nii soe, et ka sügisrõskus oli kadunud ning väljas oli lihtsalt lämbe ja sombune tavaline Eestimaa suvi. Raske oli. Samm oli tõnts ja pulss tõusis pingutustest hoolimata kõrgele. Seni oli plaan maratonil pulssi jälgides joosta, aga nüüd tekib tunne, et mida ma ta'st ikka jälgin - nagunii tõuseb siis kui tahab ja nii kõrgele kui tahab ning minul nagu erilist sõnaõigust ei ole. Lõpus siiski lühendasin teed ja läksin "otse" läbi kesklinna. Täna 9,63km ja aeg 1 tund täpselt. connect.garmin.com/activity/45037740J

Juba maratoni jooksnutelt - küll ma küsiks, kui oskaks midagi küsida. Aga eriti ei oska ju ka. Et kas oli raske? Ja kas tõesti on peale 35 kilomeetrit palju raskem kui ette kujutada oskaks... Tegelikult ilmselt ju on - ja kuna ette kujutada ei oska, siis... Lihtsalt mulle meeldivad sellised... kirjeldavad elamused. No näiteks leidsin laupäevasest Helsingi maratonist sellise kirjelduse: www.distsipliin.com/20...e-maraton/ Ja kui mõistlik on plaanida joosta ilma geele kasutamata?

Tuesday, August 17, 2010

17.august

Küsiti, et kas pärast maratoni läbimist panen teema lukku...
Sõltub. :) Käisime mehega ükspäev spordipoes - ta tahtis mulle uusi pükse ja midagi veel osta. Mina olin vastu. Arenes umbes selline dialoog:
Mees: Aga vanad püksid on ju täitsa kulunud
Mina: Maratoni peavad veel vastu küll
Mees: Aga pärast on ju ka nagunii tarvis ja nii hea oleks maratoni uute pükstega joosta
Mina: Nende pükstega ma tean juba täpselt, kus ja kuidas ja et ei hõõru. Ning mine tea - võib olla ei taha ma peale maratoni lõpetamist enam jooksmisest mitte midagi teada...
Sekkub poemüüja: Suur tõenäosus on, et peale lõpetamist tahate järgmiseid maratone jooksma minna ;)
Pükse me ei ostnud. Praegu.
Aga ilmselt on selle teemaga nüüd samasugune ooteolek nagu pükstegagi kokku leppisime. Kui on tunne, et see oli mu elu viimane jooks, siis läheb teema kinni. Kui ostan uued püksid, et veel joosta... Siis ilmselt jääb teema ka lahti ja mine tea mis saab.

Monday, August 16, 2010

16.august

Täna taas jooksuga koju peale poja lasteaeda viimist.
Ei ole kõige mõnusam alustada, kui seljataha jääb nuttev põnn. :S Lisaks unustasin muusika koju ja igasugused mõtted tikkusid pähe. Aga joostud ma sain.
Tuul oli täna mere ääres pigem tagant ning seetõttu tekkis joostes tunne, et tuult polegi. Ainus kosutav värske õhu pahvak lõi näkku Tornide väljaku juures vanalinnast välja keerates. Asi seegi.
Täna 10,44km ja aeg 1:02:49 connect.garmin.com/activity/44765875

Lõpus lähen läbi vanalinna ja Balti jaama just sellepärast, et sealt läheb maratoni lõpp ka. Seal on üks koht, millega seoses mul on... No ütleme "sandid mälestused" ja proovin ennast harjutada, et väga närvi ei läheks sealt minnes. Pealegi - poleks uskunud, aga Tõnismäele üles minek ei paista tõusuna, aga mõjutab pulssi päris hästi. Harjutan seal "vabalt" minemist ja aeglustamist.
Ja tempo - mul oli koju kiire. Tirts ootas. :D

Ma ise arvan, et enne maratoni ma pikki jooksuotsi enam ei tee. Nende mõningate pikemate jooksudega, mille olen teinud nüüd ja varem, tean ma oma nõrgad küljed ära (kust hööruma hakkab näiteks) ning ma ei usu, et see pika otsa tegemine mulle enam midagi väga juurde annaks. Seda enam, et ma ei ole treeninud eesmäärgipäraselt ega plaani järgi ning pikad jooksud soovitatakse jätta üldreeglina vähemalt kolm nädalat enne jooksu. Pigem teen neid lühemaid otsasid ja püüan end harjutada mõttega, et lähen ja uskuda, et jõuan. Kusjuures - mulle andsid sinilillekese ja milvi ja jooksumuti ja ... (vabandan... lindhik?) jooksud ning jutud tegelikult usku juurde. Ootaksin isegi pikki ja üksikasjalikke kirjeldusi, kus-millal-mida toimus. Kui raske oli, kuidas edasi läks... Olen netist lugenud paljude maratoni jooksate ja läbijate jutte ja need väga meeldivad mulle. Ja on abiks - neil oli raske, aga nad said hakkama. Saan mina ka.

Thursday, August 12, 2010

12.august

Eile jäi jooks ära. Täna hommikul viisin poja lasteaeda ning tulin ise jooksuga koju tagasi. Esialgu tibutas veidi vihma ning mere ääres oli puhanguti tuulgi päris tugev, kuid muidu oli mõnus jooksuilm. Seda rohkem ajas närvi pulss, mis kogu aeg üle 150 ronis. Ja ikka päris palju üle.
Täna 10,44km ja aeg 1:04:06 connect.garmin.com/activity/44222723

Monday, August 9, 2010

9.august

Algselt oli täna kõndimise päev plaanis, kuid kuna mehe plaanid jooksvalt korrigeerusid, siis ikkagi läksin õhtul jooksma. Mine tea, millal jälle saab.
Muidu oli täitsa tore ja mõnus, ainult et teisel kilomeetril hakkas pulss "virvendama". Väga veidralt ja väga veidras vahemikus. Natukese aja pärast läks jälle üle ja kõik oli normaalne lõpuni.
Täna 5,42km ja aeg 33:39 connect.garmin.com/activity/43856267

Sunday, August 8, 2010

8.august

Sügis on käes.
Eriti tobe on seda öelda peale suduses leitsakus merel veedetud päeva, kuid nii see on. Õhtul läks mõne minuti jooksul pimedaks, kui äike hakkas ning pärast enam valgeks ei läinudki. Heledamaks, seda küll, kuid palju pimedam, kui oleks pidanud olema. Igatahes otsisin ma jooksma minnes helkuri välja.
Joosta oli mõnus. Ning tempo oli hea. Lõpus tegin veel umbes komsada meetrit veidi kiiremaid samme. Täna 5,47km ja aeg 32:38 connect.garmin.com/activity/43706075

Saturday, August 7, 2010

7.august

Päeval tassisin Piritale puha jooksuriided kaasa, et tulen sealt pärast joostes koju. Õnneks läksid plaanid veidi teistpidi. Õnneks seetõttu, et kui lapsed voodisse sain ja jooksurajale pääsesin, siis sõltumata headest ilmaoludest oli esimene poolteist kilomeetrit selge piin. Jalad olid nii-nii väsinud kuidagi, et liikumine oli täitsa surm. Ja siis läks kergemaks. Iga sammuga. Ja isegi mõnus hakkas.
Tagasi tulles sain veel koleda ehmatuse osaliseks. Olin just jalakäijate tunnelis ristmikul ning pidasin plaani, kust kaudu minna, et mitte mõnda jalgratturit tabada, kui äkki käis ninaees kollane vilkur ringi ja hooldusauto sõitis sisse (tunnelisse ). Appike, kuidas see ehmatas. Pulss hüppas ikka hea kümme lööki ja rohkemgi ülespoole ning jalg tegi tuta-tuta.
Täna siis 5,41km ja aeg 32:54 connect.garmin.com/activity/43534447

Friday, August 6, 2010

6.august

Täna oli palju parem joosta. Sest ma olin kangelane. Poolteist tundi vaatasin enne jooksu kapi peal seisvat kooki ja seda, kuidas mees kooki nosis ning ei võtnud ise. Jätan mainimata pisiasja, et mul oli juba nuga käes, kui mees ütles, et ära siis söö praegu, muidu jälle raske joosta...
Aga ilm mõnus, õhk värske, olemine suht hea. Kui pikka jooksu tehes "ülekümnendal-mingil" kilomeetril oli laul "I wish I were an angel" just paraja tempoga, siis viienda kilomeetri alguses on see laul veel veidi aeglane. Pean vist oma lauluvalikut veidi korrigeerima ja järjekorda sättima.
Täna siis 5,6km ja aeg 33:52 connect.garmin.com/activity/43397549

Thursday, August 5, 2010

5.august

Täna siis üle mitme päeva väike jooks. Võtsin kergelt. Osalt ka seetõttu, et mehe vanemad käisid lapsi vaatamas ning mina sõin neile süüa tehes ja nendega koos seltskonna mõttes ning peale nende äraminekut kausse tühjaks ja... Ühesõnaga sõin palju ja see ei ole hea enne jooksu.
Algul oli samm veidi ebalev. Jalg otseselt valu ei teinud, kuid tunda andis kegelt. Nagu selline väsinud valu oleks sees olnud või... No raske seletada. Aga üllatavalt hästi pidas vastu. Ilmselt oli mul hirm tegelikult isegi suurem, kui valu. Ning kui hirm vaikselt üle läks, siis läks samm kindlamaks ning olemine paremaks.
Jooksu kohta polegi suurt midagi öelda. Ainult taaskord sai kinnitust fakt, et mul ei tasu hakata vaistu peale otse minema. Kokkuvõttes väga suurt ringi küll ei tulnud, aga seda ainult tänu sellele, et ma ei pidanud tagasi minema. Mingid noormehed grillisid sügaval "eikusagil" kuhu sattusin. Küsisin neilt, et kas saaks kuidagi otse läbi. Juhatati mind siis aia äärde. Aia ja kuuri vahel oli tõesti umbes 30 sendi laiune vahe. Surusin end sealt läbi ja jätkasin teed. Järgmine kord lähen siiski ilmselt kusagilt mujalt. Täna kokku 6,28km ja aeg 38:26 connect.garmin.com/activity/43281211

Saturday, July 31, 2010

31.juuli

Kuna õhtupoolikuks tuli saunakutse, siis sattusin kuidagi väga äkitsi jooksma. Noh, et peale sauna oleks ju tobe minna... Seetõttu oli taaskordselt magu täis hulgi hüva kraami. Õnneks enesetundele väga ei mõjunud, pulsile ainult. Ilm oli lahe, kohati polnud tuult ollagi ja siis tekitas sellise tugeva pöörise, et viib vat et tee pealt minema. Ja viimased umbes seitsesada meetrit oli pidev ning üsna tugev vastutuul. Ning kuna mul oli kuninglikku kohakesse kiire, siis nühkisin nii kiirelt kui jõudsin. Täna 6km ja aeg 35:40. connect.garmin.com/activity/42566412

Ja kõige ebameeldivamast kõige lõppu - meil lendavad siin mõned mootorratturid. Just lendavad, sest kihutamine oleks selle liiklemise väljendamiseks väga aeglane sõna. Ning õhtul saunast tulles sattusin just siis teele, kui üks järjekordne mööda lendas. Mõtlesin, et vaatan, kas äkki jõuan numbri ära vaadata (ei jõudnud ) ning keeramise pealt lükkasin kuidagi sellesama vasaku pahkluu keereks ja viltu, mis mul eelmine kordki kannatada sai ning siiani õrn oli. Täna palju hullemini. No ausalt - esimesel hetkel tuli tilk püksi, võttis pildi eest ja vandusin vist kah. Nüüd jahutasin jäätükiga ja sidusin kinni, aga ikka ei jaksa veel korralikult toetada. Saati siis veel käia või joosta. Arvake, kas ma olen selle pagana mootorratturi peale tige või mitte. Igatahes loodan, et saatus säästab mind ka seekord. Septembrini ei ole ju enam üldse palju aega.

Friday, July 30, 2010

30.juuli

Väga toitvast ning suures hulgas söödud õhtueinest oli liiga vähe aega möödunud, kui jooksma läksin. Seetõttu oli olemine veidi raske ning pulss tegi imevigureid. Kuid ilm oli mõnus. Vaikne, vihma kribas, päevane suur tuul oli vaikinud ning oli lihtsalt mõnusalt jahe õhk (narr öelda jahe 20 kraadi kohta ).
Kella unustasin õigel hetkel kinni panna, aga 5,21km ja aeg umbes 32min. connect.garmin.com/activity/42437865

Wednesday, July 28, 2010

28.juuli

Täna siis päris varakult jooksma. Üsna soe oli ja päike siras ka rõõmsalt taevas. Lõpukilomeetritel igatahes tekkis tunne, et homme tuleb vist puhkepäev teha. Või väga vähe ja väga aeglaselt joosta. Ühesõnaga ei olnud eriti värsket minekut. Ja lõppu jõudes oli väga hea tunne. Lõpu pärast. 10,01km ja ag 1:01:51 connect.garmin.com/activity/42197862

Tuesday, July 27, 2010

27.juuli

Täna siis taas jooksmas. Emotsionaalseslt täiesti näss olemine, füüsiliselt polnud viga. Kärbsed kiusasid vahepeal, aga elasin üle.
Täna siis 10,15km ja aeg 1:01:57 connect.garmin.com/activity/42064230

Friday, July 23, 2010

23.juuli

Käisime sõpradel külas ning sellega seoses sai ka jooks tehtud - hakkasin rannast jooksma, teised veel lõpetasid, pakkisid asjad kokku, lapsed autosse ja siis korjasid mind tee äärest peale. Päike halastas mulle ja oli enamiku jooksuajast pilve taga.
Üldiselt oli tänane jooks selline enam-vähem. Värsket ja mõnusat tunnet ei olnud, aga raske ka joosta ei olnud. Pulss siiski hakkas lõpupoole omi vigureid tegema.
Aga avastasin täna, et maratoniks treenimine on mind mutnud oma tasemel korralikuks kilomeetri jooksjaks. Aeg 5:41 ja keskmine pulss 133. Kui on selline esimene kilomeeter, asi see ülejäänud nelikümmend ja natuke peale ära silgata pole, eks. :D:D:D
Täna siis 6,8 km ja aeg 40:57 connect.garmin.com/activity/41512453

Thursday, July 22, 2010

22.juuli

Tänane jooks oli jälle selline, et see oleks kindlalt jooksmata jäänud, kui ei oleks mu meest ja meie trenniteemat. Ma olin niiiii väsinud ja tüdinenud päevast. Oleksin tahtnud hoopiski praekartuleid süüa ja jalad seina peale lüüa peale laste voodissepanekut...
Aga jooksma ma siiski läksin. Rahulik õhtu. Mõtted lippasid oma teed. Jooksumutt ja Putukas on oma pikkade otstega "hamba verele" ajanud. Tahaks ju ka proovida. Täna siiski tegin ülitagasihoidlikult, 5,32 km ja aeg 31:08. connect.garmin.com/activity/41404090

Väike nali kah - vaatasin hommikul putuka elujooksu andmeid ja kilomeetrite aegu ja muud... ja tuli meelde, kui tark poiss ükspäev meile tarkust jagas. Ühel hetkel rääkis ta, et maratoni paar-kolm esimest kilomeetrit võtta pigem üliaeglaselt kui natukenegi liiga kiirelt. Et maa on pikk, jõuab kiirendada ja aega tagasi teha veel küll ja küll. Aga kui end kohe algul "ära tappa", siis ei jõua kuigi kaugele. Tõsi jutt, ega ma kahtlegi. Aga siis lisas ta - no isegi selline tempo, nagu praegu võiks olla... Ma siis piiksatasin häbelikult vahele, et ma ikka niiii aeglane jooksja olen, et praegune tempo on mu kuni 10 km jooksu tempo. Et maratonil plaanin ma ikka veel kõvasti aeglasemalt joosta, et ellu jääda... :)

Wednesday, July 21, 2010

21.juuli

Täna ei olnud plaanis just väga pikalt joosta, sest sain suht hilja uksest välja. Ega ei jooksnud ka. Numbrid veidi üllatasid. Ühest küljest tekitab rahulolu, et pulss väga kõrgele ei tõuse, teisest küljest mulle üldse ei meeldi, et seetõttu hakkab ilmselt mu anaeroobse lävi madalamale kukkuma.
Veider on see, et juba teist korda hakkas mul ühel tänavajupikesel halb. Kas on seal mingi lõhn? On pinnas natuke vale minu jaoks? Midagi veel hoopis muud? Mina ei tea. Aga silmade ees hakkab virvendama, jalad võtab pehmeks ja selline tunne on, nagu ma oleksin tormisel merel ning kõik liigub üles-alla. Ja pulss seejuures veel täiesti madal. Ning umbes kilomeetri pärast on jälle kõik ok. Ainult natuke suriseb veel peas.
Täna siis 6km ja aeg 36:03 connect.garmin.com/activity/41307916

Tuesday, July 20, 2010

20.juuli

Täna oli tõeliselt mõnus õhtu ja tõeliselt mõnus jooks. Olen paksult rahul nii pulsi, tempo, kui ka enesetundega. Täna 7,7km ja aeg 46:49 connect.garmin.com/act...y/41184687

Saturday, July 17, 2010

17.juuli

Vahel on mul tunne, et mul peaks lahtiste koerte omanike vastu pipragaas kaasas olema, mitte koertele...
Täna oli totaalne mitte meeleolu ning arvasin juba, et õhtuks olen luuser valmis, kuid kokkuvõttes tuli tegus päev. Kõndisime palju Nõmmel ja Hiiul. Vahepeal veel natuke (väga natuke) sulistasin Nõmme basseinis kah. Ja vahepeal tassisin poissi süles - niimoodi pikali, beebiasendis. Oli vaeseke päevast nii väsinud, et silmad vajusid issi kukil kinni ja siis ma "nunnutasin" teda veidi.
Õhtupoolikul siis jooksuga Piritalt mööda promenaadi koju. Soe oli. Tuult ei olnud. Aga täitsa normaalne oli.
Täna siis 8,68km ja aeg 52:50. connect.garmin.com/activity/40761033

Wednesday, July 14, 2010

14.juuli

Oli hea plaan - Saaremaal joosta igal õhtul. Sest ema saab lapsi kuulata kui olen nad voodisse pannund ning endal ka mõnus sibada rahulikus kohas. Plaan ei tööta ilmselt. Sest juba täna andis organism märku, et oleks võinud puhkepäeva pidada. Miski ei olnud tänase jooksu juures hästi: enesetunne oli sant, pulss tegi (eriti algul) mingeid müstilisi võnkeid üles-alla, tuju oli veidi niru ning tagasikeeramise koha peal pidi üks suvaline krants mulle säärde kinni tulema. 200 meetri kaugusel teest on maja, ja ikka tuleb peni mulle peaaegu kallale. Ning peremeest ei huvita kah. Tegeikult luiskasin - üks hea asi tänase jooksu juures siiski oli - see sai läbi ja ma olin nii väsinud ja õnnelik. Ehk tsiteerides abikaasa ühte lemmikanekdooti: "See on nii hea, nii hea, nii hea...". Täna siis 5,63km ja aeg 34:26 connect.garmin.com/activity/40423212

Eks paistab, mis homme saab. Reedel Tallinna tagasi.

Tuesday, July 13, 2010

13.juuli

Täna suhteliselt varane jooks. Saime kokku ühe väleda ja targa noormehega ning jooksime koos - saime jutustada ning veidi head nõu ja soovitusi ka.
Kuna päike oli alles kõrgel ning temperatuur ligi kolmkümmend, siis tõusis pulss suht kiirelt kõrgemale kui viimasel ajal tavaliselt. Aga sellest hoolimata oli hea mõnus joosta.
Täna siis 8,56km ja aeg 52:35 connect.garmin.com/activity/40300778

Monday, July 12, 2010

12.juuli

Mehega koos jooksmas. Kuna tal oli pool päeva tugevat rabamist päikese käes, siis oli juba minnes kokkulepe, et tempo on aeglane-aeglane. Tänu sellele oli mu pulss ka nii madal nagu ta mul harva on. Temperatuur ikka veel 25 kraadi. Aga mõnus oli. Õhku jagus.Mees naerabki, et ma peaksin tegema stardiharjutusi. Sest minul läheb juba stardikoridoris enne alustamist pulss ärevusest tavapärasest treeningalguse pulsist umbes 20-30 lööki kõrgemaks.
Täna vaatasin netist Kõva mehe jooksu pilte ja juba selle stardimelu netist vaatamine tõstis pulssi. Hakkan vist iga päev pilte vaatama ja "harjutama". :)
Täna 5,6km ja aeg 35:25 connect.garmin.com/activity/40196776

Saturday, July 10, 2010

10.juuli

Taas jooksma peale laste voodissepanemist. Täna jälle koos mehega. Loomi oli veidi vähem, satikaid rohkem. Üks hallvatt näris mul läbi pükste kintsust tüki välja. Aga muidu oli mõnus. Täna siis 10km ja aeg 1:02:15 connect.garmin.com/act...y/39919081

Friday, July 9, 2010

9.juuli

Lapsed voodisse, ise riidesse. Ilm oli täna soojem kui eile. Autosid palju-palju rohkem. Seetõttu suundusin sooteele. Keegi suur (ilmselt hirv, kui jälgede järgi otsustada) sattus minu lähenemisest paanikasse. Aga kuna mina tegelesin (jooksu ajal, tark tüdruk ) tee ääre jõllitamisega, et ehk näen mõnda maasikat, siis kuulsin alles seda paanikat ja nägin kuidas võsa kahte lehte laiali lõi eluka põgenedes. Veidi hiljem jooksis minust umbes 150 meetrit eespool rebane teel. Oma paarkümmend sekundit jooksis mu ees ja vahtis etteheitva näoga üle õla. Ma ilmselgelt segasin teda. Kui nüüd natuke jooksust rääkida, siis oli täitsa mõnus. Pulss püsis kena, tempo kippus vahepeal veidi kiiremaks minema, kui vaja oleks, kuid enamasti suht hea. Ning enesetunnegi oli täitsa ok.
Täna siis 6,69km ja aeg 40:28 connect.garmin.com/act...y/39797950

Thursday, July 8, 2010

8.juuli

Lapsed voodisse ja mehega koos jooksma. Mõnus oli. Kraadiklaas näitas "ainult" 18, kuid oli hästi mõnus. Õhk oli värske, hingata kerge. Algul mees küsis, et kuhuni jookseme, kuid mingil hetkel sattusime ikka kaugemale. Lihtsalt nii mõnus oli joosta. Ja pulss. See oli täna lausa üli-eeskujulik. Kokku 8,62km ja aeg 53:33. connect.garmin.com/activity/39693856

Tuesday, July 6, 2010

6.juuli

Täna jooksmises miinimumprogramm. Üldse ei olnud mingit tahtmist uksest välja minna, aga joosta oli iseenesest mõnus. Õhk oli värske, niiske ja soe. Higi lahmas ojadena. Tänase jooksu "suursaavutus" oli see, et vallutasin Hendriksoni küüru. Ja pulss jäi normaalseks. Oi ma olen uhke.
Jooksu täna siis 6,28 ja aeg 38:41. connect.garmin.com/act...y/39468638

Saturday, July 3, 2010

Suurproov maratoniks

Algne plaan: õhtul vara magama, hommikul kohe peale tirtsu söömist mina jooksma ja mees lastega toimetama. Tegelikkus: magama hilja nagu ikka või veel natuke hiljemgi, ärgata oli jube raske ning jooksma läksin ma siis, kui tirts esimest tudu tegema läks. Ning ukse juures oli veel tunne, et keeran tagasi, sest olin unustanud ühe mehe toimetuse...
Ilm oli nagu üks Eesti kohta parimaid suviseid ilmu ikka. Aga ma olin tubli ja tegin plaani teoks (või peaaegu teoks, sest tagasi keerasin mingi umbes pool kilomeetrit enne ametlikku tagasikeeramise kohta. Vabanduseks on öelda vaid seda, et ma arvasin, et olen lõpule lähemal...). Jooksu ajal mõtlesin, mida kõike ma siia kirjutan. Aga praegu ei mäleta suurt enam midagi. Panen siis niipalju, kui veel meeles on:
Kesklinnas ühel ristmikul tegin vale valiku ning jäin jooksma päikesepoolsele küljele. Oi kui vaevaline see oli. Täpselt niikaua, kui teisel pool teed varjuline jooksurada lõppes. Rannapromenaadil ei olnud ühtegi varjulist kohta näha ning päikese käes jooksmine oli kohe palju kergem. Umbes kuues kilomeeter - korraks hakkas endast jube hale, sest mööda jooksis noormees "maraton kolm tundi ja seitse minutit tempos". Ja mul oli veel niii palju minna (jätan mainimata mõtte, et issand, maratoni joostes on siis veel terve teine ring kah ees ).
Pirita ja Merivälja vahel - õppisin viisakust. Randaminejaid oli palju ning ilmnes, et kui inimesed soojal suvepäeval kitsal metsarajal ranna poole suunduvad, siis nad ei arvesta eriti sellega, et emmas-kummas suunas mõni hull (antud juhul siis mina) kiiremas tempos (joostes) liikuda võiks. Nii ma siis piiksatasin päris mitmeid kordi, et kas võiks mööda saada palun? Ja siis tegin armsa näo ja ütlesin viisakalt aitäh. Peaaegu ümberkeeramise juures - üks neiu pargib autot kitsas kohas. Hüüdsin talle, et umbes 25 senti võib veel tagurdada. No kuidagi palju lõbusamaks muudavad sellised pisiasjad jooksmise.
Peale ümberkeeramist - lähen jooksma randa, märjale ja tugevale liivaosale. Inimesi on palju, kuid veidi trajektoori plannerides pääseb kõigist torniehitajatest ning valvajatest ohutult mööda. Kõrvaklappidest tuleb laul jõuluvanast ja päkapikkudest. Kaks korda peatun ka, et end mereveega niisutada. Rannast väljasaamine keerab korraks pulsi üles ning tempo alla - paarsada meetrit pehmet liiva ei ole tõesti minu ala... Tagasi mereäärsel promenaadil - väsimus hakkab peale kippuma. Aga tempo on kuidagi mõnus ja jalapärane. Ilmneb, et laul "sometimes I wish I were an angel..." on täpselt sobiva tempoga jooksu ajal kuulamiseks. Vastu tuleb vanadest aegadest tuttav vanaonu, kes samuti jookseb. Soovime teineteisele jõudu. Minul on seda ilmselgelt rohkem tarvis.
Kesklinn - järjest on kilomeetri ajad üsna all. Kõigepealt tegin Statoilis "veevarustuspeatuse", siis jäin mitmele ristmikule väga halvasti punase tule taha. Fooride piirkonnas joostes ei saa küll tempot jälgida.
Šnelli tiigi juures - tunne, et olen juba peaaegu kodus. Ainult veel Tõnismäe tõus ja siis allamäge kodu poole.Kuna võtit kaasas ei olnud, tuleb teeb mees mulle ukse lahti. Trepist üles lähen tema järel, sest kuidagi kõrgel on see teine korrus. Olen rahul tänase jooksuga - tempo, pulss, enesetunne... Kõik oli asjaolusid arvestades täitsa kobe. Täna siis 2:26:00 ja 22,5km connect.garmin.com/activity/39011075 Nii pikalt lähinädalatel ilmselt plaani enam joosta ei ole. Aga ju paistab, mis tegelikult saab. Ning homme ma tõenäoliselt ei jookse.

Thursday, July 1, 2010

1.juuli

Eile ei jõudnudki kirja panna jooksukorda. Kuna ilm oli mõnusalt soe - paras rannasolemiseks ja laisklemiseks aga mitte kõige parem jooksmiseks, kui just ei taha higistada nagu loom ja näost veel kõvasti punasemaks minna kui tavaliselt (ma ei uskunud, et see võimalik on ), siis tegin väikese ringi. Tempo oli suht maas, aga lähtusin rohkem pulsist ja ennekõike enesetundest. Kokku siis 5:85 ja aeg 37:03 connect.garmin.com/activity/38733949

Kuna mees jõudis siiski plaanitust jupikese hiljem koju, läksin täna jooksma peale laste magamapanekut. Ilmselt ei olnud kolmveerand tundi varem kõhu täis vitsutamine just kõige parem mõte, aga tegelikkuses ilmnes see alles jooksu viimasel kolmesajal meetril. Ilm oli mõnus - 17 kraadi, sellina parajalt mõnus ja kohati vaikne tuuleke ka. Käisin kesklinnas stardikohta üle vaatamas. Naljakas see kesklinnas jooksmine - ühest küljest on pidev pidurdamine ülekäiguradade ja fooride juures, teisalt aga pidev kiirustamine, et üle-mööda-juurde jõuda, et nii kaua ootama ei peaks. Ootamatu oli see, et Endla ristmikul pidin ma tagasitulles üle minuti passima. Keskmisele tempole andis see paraja põntsu. Aga üldiselt olen rahul. Täna 7,36km ja aeg 44:48 connect.garmin.com/activity/38853928

Tuesday, June 29, 2010

29.juuni

Raske oli. Väga raske oli. Tempo normaalsel kiirusel hoidmisega probleeme ei olnud. Pigem olid lõpus probleemid, et sedagi kiirust enam-vähem hoida. Pulss tõusis kiirelt ja jäi kõrgele. Olemine oli...sant.
Aga ära ma selle ringi jooksin. Pärnu maanteel jõudsin foori juurde just siis, kui keegi hea hing oli selle jalakäijatele roheliseks vajutanud. Sibasin siis üle tee ja mõtlesin, et lähen otse. Hea otsus oli. Sest viimased viissada meetrit olin ma läbi nagu läti raha. Vahepeal oli mõte kuuenda kilomeetri täis tiksudes kell kinni panna ja koju jalutada. Kuid sain endast siiski võitu. Teades, et muidu jään ma järgmine kord jälle. Ma ei saa end sel teemal usaldada.Raske päevatöö tulemus siis 6,55km ja aeg 41:13. connect.garmin.com/activity/38574501

Ja tänane päev pani egole paraja põntsu. Sest ilmselgeks sai, et minu puhul sõltub edu ja suutlikkus väga paljudest asjadest. Sellise ilmaga nagu täna mina maratoni finišisse enne sulgemisaega (6h) ei jõuaks.

Sunday, June 27, 2010

27.juuni

Eilsest tempost oli täna väike väsimus jalgades, mis andis eriti tunda tagasiteel, kui väike tuuleke vastu puhus. Igas muus mõttes oli tuul teretulnud. Tõeline suvi on täna.6,05km ja aeg 36:35. connect.garmin.com/activity/38336109

Saturday, June 26, 2010

26.juuni

Tänane jooksutiir koos vennaraasuga. Tahtis mind ää tappa. Algul läks lobisemisega tempo käest ära ja kui ma viienda kilomeetri paiku ära väsisin, siis muudkui ergutas kõrvalt, et "jaksad küll, jaksad küll". Ning lõpus oli vaja ju veel lõpuspurt teha. Igatahes olime me ägedad.
6,51km ja aeg 37:28. connect.garmin.com/activity/38205506

Thursday, June 24, 2010

Jaanipäev

Klubi ei funganud ja ega's mina kah vahepeal trenni ei saanud ju teha. No tegelikult oli rohkem siiski see mure, et põnnid haiged ning mees ära, aga millal mina siis vabandust ei leiaks. Täna hommikul tegin igatahes taas väikese ringi. Kuna kõigil on jaanipiduselt kiire, siis jooksin üksi ja tegin viis kilomeetrit. Päike paistis lagipähe ning pulsile avaldas see oma mõju, kuid ikkagi olen suht rahul, sest 170-ni ei jõudnud. Ja kõik mis jääb sellest alla, on mulle enam-vähem sobiv. Tempo taas liiga kiire. Ja ma enda arvates isegi joksin aeglasemalt... Pean seda õppima-õppima-õppima. Täna siis 5,19km ja aeg 31:01 connect.garmin.com/activity/37987963

Saturday, June 19, 2010

19.juuni

Nonii, tänane jooks. Mida ma selle kohta siis öelda oskan... Vastuoluline. Seda ta oli. Tegelikult vajutas oma pitseri jooksule see, et 7,75km peal läksin veidi valesti ning raudteel kekseldes nikastasin jalga. Panin kella kinni ning kükitasin veidi aega tee ääres, pidades plaani, mis edasi saab. Õnneks polnud hullu, valu läks suht kiirelt üle ning pahkluu hakas uuesti liikuma ka. Niipalju mõjutas edasist jooksu, et kuna mu rada kulgeb mitte just kõige siledamatel tänavatel, siis oli väike hirm naha vahel. Aga tempole mõjus see hästi. Iseenesest vajus kiirus 6:25 kilomeetrile, mis ongi ju tegelt umbes minule mõistlik tempo praegu. Esimesed kaheksa kilomeetrit tegelesin mõttega, et kas teen pika jooksu nagu plaan oli, või loobun. No kuidagi jalad olid väsinud ja olemine polnud kõige värskem ja... Aga kusagil ajusopis ma teadsin, et tegelikult ikkagi lähen pikale ringile. Juba ainuüksi sellepärast, et kui ma olen korra alla andnud, siis on see järgmisel korral juba niii palju lihtsam. Kolmeteistmendal kilomeetril tundisn, et väsimus kipub peale. Ja palav hakkas ka. Aga kuna meil on seal igal pool parasjagu tee-ehitused ja torutööd, siis leidsin Tallinna Veele kuuluva veetünni. Panin taas kella seisma ning tegin plaanivälise peatuse tünni juures. Jõin. Ja jõin. Ja jõin veel natuke. Ja kallasin vett pähe ka. Mõnus. Ja siis juba otse koju. Täna kokku 15,55km ja aeg 1:37:59 connect.garmin.com/activity/37383685

Friday, June 18, 2010

18.juuni

Täna siis lõpuks klappisid jälle kõik asjad ja läksin jooksma. Mees küll ütleb, et kui inimesel on valida nii palju erinevaid suundi, kuhu võib joosta, siis on natuke veider joosta ühe kõige suurema liiklusega magistraali ääres, aga mulle meeldib päris. Veel natuke klapitamist ja silumist ning mul hakkab kujunema umbes kaheksa kilomeetrine ring, mille jooksul ei pea ületama ühtegi suure liiklusega tänavat. Mõned marginaalsed fooridega ristmikud on, aga see on juba pisiasi. Ma täitsa rahul.
Täna siis üldiselt hea jooks. Enesetunne oli mõnus, pulss hea. Tempo veidi kiire, oleks võinud aeglasemalt. Täna siis 8,24km ja aeg 49:34. connect.garmin.com/activity/37314673

Ja veel - Türi tänaval toimus orienteerumine minu moodi. Sisetunne ütles, et keera paremale. Natukese aja pärast otsustasin ühelt meeldivalt härralt igaks juhuks siiski küsida ja loomulikult selgus, et sisetunne ajas pada, vasakule oleks tulnud keerata.

Tuesday, June 15, 2010

15.juuni

Täna nagu poleks väga viitsinudki midagi teha, aga mees õhutas ja omal olid ka veidi süümekad ning nii ma end väljast leidsingi. Esialgu arvasin, et viis kilomeetrit või pool tundi, mitte rohkem. Aga siis läksin uuesti Veerenni tänavat otsima. Ja täna ma ei teadsin, kuhu ma lähen ja kuhu ma edasi minema pean. Oi ma olin uhke enda üle. Kuidagi juhtus nii, et Järvevanani jõudes oli olemine nii mõnus, et otsustasin Pärnu mnt. kaudu tagasi koju minna. Ja lõpuni välja ma oskasin minna. Saavutus kuubis minu jaoks. Täna tekkis tunne, et peaksin endale tõsimeeli otsima trennikaaslase. Ja sellise, kes oskab aeglast tempot hoida või tahab aeglasemalt joosta. Sest ma ise ei oska tempo hoidmist. Tänagi - aimasin, et suht hea minek (pulss veidi kõrge jälle, aga olemine hea), kuid kodus tulemusi vaadates oli "vau" moment - natuke liiga hea minek (keskmine siis 5:56). Ma peaksin rahulikumalt võtma.Täna 7,3km ja aeg 43:21. connect.garmin.com/activity/36953269

Selle eilse valestiminemise kohta - mul on andeid mitut sorti. Loodetavasti õpin ka kiirelt ümbruskonna selgeks. Aga minu puhul ongi see, et tulevad teadmised ja teadmistele tuginedes (kui on aega mõtlemiseks) tugev loogika. Aga vaist mul puudub sellel teemal.

Monday, June 14, 2010

14.juuni

Hommikune jooks. Plaan oli järgida mehe ühepäevast jooksurada ning minna Ülemiste järve äärde, kuid nagu enamasti - plaanid on suured, välja tuli nagu ikka....Nimelt ma eksisin ära. Täiesti kardinaalselt. Olen kaardi pealt oma jooksuringi uurinud ja puurinud ning saan aru, kust ma valesti läksin, kuid mõistus ei võta kinni, kuidas ma sain nii valesti minna. Ja veel mitu korda. Kokkuvõttes tegin siis hoopis tiiru. Sest kui mina arvasin, et jõuan kohe-kohe Veerenni tänavale, siis tuli mulle hoopis Pärnu mnt. vastu. Otsustasin siis sealtkaudu Veerennini joosta ja vähemalt plaanitud teed pidi koju tagasi minna. Jätan vahele selle osa, kuidas üks jeep topeltpidevjoont ületades Järvevana peal jalakäiate-jalgratturite ala kasutades möödasõitu tegi ja mind alla ajama pidi ning jätkan sealt, kust keerasin Veerenni tänavale. Mõistus ütleb, et kui kodu on veerennist pikalt edasi ja vasakule, siis saan kiiremini, kui kohe vasakule hoidma hakkan. Õigus? Ei ole. Eksisin uuesti ära. Läksin küll kogu aeg suht õiges suunas, kuid välja jõudsin taaskord hoopis teise kohta, kui plaan ette nägi. Viimasel hetkel siiski tundsin ära ühe koha, kus siiani 180 kraadi vastassuunas liikunud olin (ausõna - hoopis tesitsugune tänav kui teisest otsast vaadata ) ning jõudsin koju ka.
Kui nüüd enesetundest rääkida, siis oli täna suht raske. Väike külmetusevimm naha vahel tõstis pulsi taas kõrgemaks kui oleks võinud ning kergust sammus ei olnud. Tempo oli väga muutlik (seda küll suuresti liiklusest tingitult). Samas ei olnud jooksmine ebamugav. Õhupuudus oli. Ahmi palju tahad, hapniku nagu poleks olnud. Vahepeal sadas veidi, sel ajal oli õhku ka, kuid muul ajal jäi kuidagi väheks. Kokkuvõtteks täna siis 7,8km ja aeg 48:56. connect.garmin.com/activity/36825923

Friday, June 11, 2010

11.juuni

Eile õhtupolikul oli jooksuplaan, kuid loomulikult tekkis jälle ajapuudus ning seega hakkasin tubliks ja ajasin spordiriided selga peale laste magamapanekut. Otsustasin, et teeks "kiirelt ja kergelt" ja prooviks intervalltreeningu teha. Rumal mina. Kastanialleele jõudnud, hakkasin siis pihta: umbes 20 sekundit kiirendust (nii nagu jalad võtsid) ja siis kõnd (lonkimine) niikaua, kuni pulss langes 120-125 löögini. Mis üllataval kombel oli distantsiliselt üsna lühike maa. Viiendat korda kiirendades otsustasin, et "täna üle seitsme korra ei tee..." Õige otsus. Sest seitsmes kiirendus ei lenud mitte enam kiirendus vaid hädine vudimine. Jalg värises all. Kuna kell oli ikka veel päris vähe, siis sibasin üle raudtee ülesõidu ning tegin väikese sõrgi teiselpool. Tempo oli olematu. Sisuliselt immiteerisin jooksuliigutust roomates. Kolme meeldivat neiut nägin ka jooksmas, piilusin tosse... Aga ei midagi - ei olnud Spetsialist.
Nii et kokkuvõttes siis 2,63km, mis sisaldas natuke intervalle ning aeg täpselt 20min. connect.garmin.com/activity/36440958

Wednesday, June 9, 2010

9.juuni

Kaks päeva olen plaaninud õhtul peale laste magamapanekut jooksma minna ning ikka on midagi ette tulnud (või tulla lastud). Eile näiteks lõpetasime poole öö ajal akende pesemist. Ühel pool maja on teeremont, teisel pool uue maja ehitus (millega seoses maja väriseb vahepeal nagu maavärin oleks ) ja nii need ettenägematud toimetused tekivad.
Täna siis proovisin usin olla ja läksin kohe hommikul välja. Charmanderi eilse jooksu kirjelduse järgi oli mul uhke mõte teha ka kiirem jooksutiir. Hoida keskmine kiirus kuus minutit kilomeetrile ning eelistatult alla selle. No keskmiselt hoidsin (kuigi teine kilomeeter oli aeglasem) ja pulss ei olnud ka katastroofiline. Aga kui peale esimest kilomeetrit aega vaatasin, siis tuli naer peale. Charmander palju kiirema tempoga üritas elu eest aeglasemalt joosta, mina pingutasin nii, et pihik lõhki, et sedagi tempot hoida. Kuid igale oma. Praegu on selline kiirus ikka vist mu kuni 10km võistlustempo. Pikemat maad ja trenni pole mõtet putkestada niimoodi. Seega siis järgmistel kordadel jällegi aeglasemalt plaanis.Täna 5,45km ja aeg 32:09 connect.garmin.com/activity/36244982

Mäletan oma esimest poolmaratoni küll. Tunne oli jube hea, kui lõppu jõudsin, aga kuna mõnel viimasel kilomeetril oli põlv tunda andnud ja üks tark viskas pikali maha peale jooksu, siis veerand tundi hiljem jalg enam ei paindunud Aga kokkuvõttes oli ikkagi selline tunne ning järgmisel korral ei jäänud enam sandiks ka.
Üldse on minu puhul igal 10 kilomeetrist pikemal distantsil hetk, millal ma ennast maa põhja kirun, et rajal olen, aga teen seda ikka jälle just selle tunde pärast finišis. Ma sain hakkama!
Ja maratonile lähen (loodetavasti) millalgi kunagi ka mitte aega saavutama või tempot tegema, vaid eesmärgiga jõuda lõppu ning suuta vähemalt valdav enamus distantsist jooksusammul liigelda.

Thursday, June 3, 2010

3.juuni

Eile õhtul: lapsed magama, vanaema valvama ja kahekesi veidi jooksma.
Ilm oli imeline. Soe, vaikne, kaunis loojang... Nägime metskitsi, kuulsime ööbikuid. Natuke nagu muinasjutt. Joostes suutsime isegi mõned sääsed maha raputada. Tempo nagu viimasel ajal ikka, pulss meeldiv. Mis oli veidi üllatav, arvestades seda, et enesetunne oli sant ning aina kehvemaks läks. Arvan, et sellel oli otsene seos minu aplusega ema tehtud õhtusööki nautides. Kokku 5,08km ja aeg 31:50. connect.garmin.com/activity/35522314

Täna taas kerge õhtune tiir. Ilm jällegi suurepärane. Sääski kordades vähem kui eile. See-eest üks kihulane suutis end mulle otse silma sättida viimasel kilomeetril.Enesetunne hea, pulss meeldiv, tempo tavaline. 5,18km ja aeg 32:07. connect.garmin.com/activity/35564016

Tuesday, June 1, 2010

Lastekaitsepäev

Üks inimene kirjutas: "Ma arvan, et iga terve inimene suudab suht mõõduka trenniga maratoni läbi kulgeda mingis tempos. Ma kavatsen igatahes varsti proovida. Ma olen nõus ka viimane olema ja kasvõi kukkuma üle selle finishijoone."

Me suhtume sellesse teemasse üsna ühtemodi. Ainult et mina seekord vist ei jõuaks veel sulgemisajaks kohale finišisse... Aga muidu ma läheksin ju kadedaks natuke ja ilmselt tekiks tunne, et ma ainult plaanin ja plaanin... (alates 2006 muudkui plaanin...). Igatahes ma ootan meest koju. Veider küll, aga ma kohe tahan täna jälle eksima minna.

Ootasin tänast jooksmaminekut hommikul üsna agaralt. Aga päev muudkui lippas ja kui lõpuks pärastlõunal uksest välja astusin, siis nagu polnudki väga tuju enam... Lükkasin kella sisse ja hakkasin kohe jooksma. Aga kuna jooksin kastaniallee all, siis ei leidnud gps satelliite hästi üles ja esimese poole kilomeetri jooksul tiksus ainult aeg. Seega kaart täna täis tõde ei näita.Lippasin mööda ümberkaudseid tänavaid ja mõlgutasin omi mõtteid. Üllatusena oli pulss täna väga ja väga kena. Ning kuna tempo oli kah täitsa ok, siis olen kokkuvõttes täitsa rahul.Täna siis umbes 7km ja aeg 42:46. connect.garmin.com/activity/35335378

Monday, May 31, 2010

31.mai

Esialgne plaan oli minna Stroomi randa. Kui olin paarsada meetrit jooksnud, sain aru, et jooksen vales suunas. Korrigeerisin selle vea raudtee ülekäigu abil ja seadsin sammud õigele poole. Veidi olin hädas suurte teede ületamisega, aga väga pikki seisakuid ei tekkinud. Pisikeste ekslemiste tulemusel oli Hipodroomile jõudes juba kolm kilomeetrit täis ning seepärast tegin väikese tiiru pargis ja hakkasingi tagasi sibama. Kui on plaan joosta pikem ots, siis on Stroomi suund küll ääretult tänuväärne.
Pulsiga olen rahul - väga kõrgele tõusis teine ainult sprindihetkedel üle tee silgates. Tempo oli kah kuidagi hea. Parem kui ootasin.
Täna siis 7,5km ja aeg 46:09. connect.garmin.com/activity/35201617

Sunday, May 30, 2010

30.mai

Eilne õhtu läks nii käest ära, et ma ei jõudnudki kirja panna oma jooksukorda. Hommikul olime mehega asjatamas ning õhtupoolikul, kui ma lõpuks jooksma jõudsin, oli taas sadama hakanud. Iseenesest oli täitsa tore. Vihm oli selline... soe ja mõnusalt pehme. Vahepeal paistis veel päike ka ja siis olid värvid eriti ilusad alleedel...
Jooksu juurde tagasi tulles - järjekordselt andis tunda mu kehva orienteerumisoskus. Lasin mehel ekstra kella kanda tema jooksude ajal, et pärast kaardi pealt erinevaid võimalusi ja jooksuradu vaadata. No paningi endale mõttes väikese plaani kokku, kustkaudu minna. Plaan oli hea selle hetkeni kui jõudis kätte aeg seda täitma hakata. Nimelt arvasin ma, et ei märganud tänavat, kuhu keerama pidin ning keerasin ühest teisest (tegelikult siis hoopis varem kui plaanitud). Sealtkaudu sattusin ummiktänavale ning pidin teist tänavat pidi tuldud suunas tagasi liikuma. Mingil hetkel olin rahvusraamatukogu taga. Ilus kant. Välja jõudsin hoopis teise kohta, kui arvasin. Parkides oli kah segadus. Tegelikult ma lähen sellistes olukordades kiirelt närviliseks. Ma küll teadsin kogu aeg enam-vähem täpselt, kus ma olen. Aga mul ei olnud aimugi, kuhu minna, et jõuda sinna, kus ma tahtsin olla... Ja nii ma siis jooksin, samm ebalev, ja turtsusin. Tagasiteel ületasin endla tänava suurristmiku jõhkralt valest kohast, sest tahtsin koju jõuda ning kui keset ristmikku avastasin, et sinna suunda, kuhu ma minema pidin, ei vii ühtegi jalakäijate foori... No ma siis mängisin autot (pulss ja tempo kah ).
Aga täna olin tuju juba uuesti veidi parem ning perega jalutamas käies spekuleerisin mõttega, et Stroomi randa ja Paldiski mnt. ääres olevale kergliiklusrajale on kah vaid mingi kaks kilti. Kaks sinna, kaks tagasi ja mõned vahepeal "looduses"... Kui ma ära ei eksi, loomulikult. Aga eile siis 7,05km ja aeg 44:20. connect.garmin.com/activity/34962198

Friday, May 28, 2010

28.mai

Eilne jooks jäi ära, sest vastik külmetus oli naha vahel. Täna hommikulgi arvasin, et ei mingit jooksu, kuid õhtupoolikul tuli päike välja ja olemine oli ka veidi parem. Nii siis saigi toimuma avastusretk ümberkaudsetel tänavatel. Ma ei teadnud, kuhu lähen või kuhu välja jõuan, kuid see oli isegi omamoodi huvitav. Pulss oli ilus, tempo üllatavalt kiire. Kohati olin küll "eksinud" - Magdaleena haiglani jõudsin üllatavalt kiirelt, kui teiselpool platsi ALeCoq arenat nägin, siis olin küll üllatunud, sest enda arvates olin hoopis teises kohas. Tondi ülesõit tegi ka väikese üllatuse, aga natukese mõtlemise järel oli see isegi "peaaegu õiges kohas". :D Üleüldiselt oli mu tänane jooks stiilis "Follow the white rabbit" ehk maakeelde ümber tõlgituna "Ära raudteed silmist kaota". Koju jõudsin kiiremini, kui arvasin. Seetõttu keerutasin veel ümberkaudsetel tänavatel, et pool tundi ikka täis saada. Avastamisruumi on igatahes veel kõvasti. Kokku täna 5,12km ja aeg 31:51 connect.garmin.com/activity/34839893

Sunday, May 23, 2010

23.mai

Täna pisike jooksuke Saaremaal koos mehega. Niisama oli õues suht jama olla, sest tuul puhus, oli kõle ja niiske. Aga joostes hakkas soe ja niisukus tõi metsalõhna esile. Kokku 6,56 kilomeetrit ja aeg 41:39. connect.garmin.com/activity/34278084

Saturday, May 22, 2010

Maijooks

Kolimise saaga on enam-vähem edumeelselt suhteliselt lõpule jõudnud. Ning otse loomulikult oli esimese asjana peale pikka pausi vaja ikka võistlema minna. Leidsime, et lõpetajatele pakutav Soome laevapilet on kasutatav ja soodne ning nii ma end täna Maijooksu stardikoridorist leidsingi.
Esmakordselt kõikide võistlusjooksude jooksul, millest olen osa võtnud, tundsin stardist minnes, et tempo on minu jaoks aeglane. Teine kilomeeter oli üllatavalt väga kiire. Kolmas möödus suhteliselt lahedalt (joogipaus ). Siis avastasin oma pulsi. Aeglasemaks nagu ka ei osanud tempot lasta, sest enesetunne oli ju täitsa hea. Raske hetk tekkis veidi enne kuuenda kilomeetriposti juurde jõudmist. Ümberringi oli vaikus, ainult nohisevad naised ja vaiksed sammud asfaldtil. Päike siras lagipähe ning järsaku ääres polnud tuuleõhkugi. Kuid juba õige varsti sisenesime lauluväljaku alale ning hakas kostma finiši juures toimuv melu ning valjuhäälditest kostev jutt. Kokku siis 6,88 kilomeetrit ning aeg 40:42. connect.garmin.com/activity/34136849

Ühtegi tuttavat inimest mina jooksul ei näinud. Välja arvatud Anu Säärits, kes finišijoonel nagu eikusagilt mu ette ilmus. Kuna ma olin niigi punane nagu tomat, siis vast kohmetus väga välja ei paistnud. :)

Tuesday, May 4, 2010

4.mai

Mulle on meie uus elukoht täiesti võõras kant. Olen aastate jooksul elanud Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel ning nüüd siis Pirital, aga selle piirkonna potentsiaalseid jooksuteid hakkan alles kaardi pealt uurima (kuigi ükspäev tundus, et Ülemiste järv äkki üle mõistuse kaugel ei olegi, äkki annaks sinna aeda tungida... )

Monday, May 3, 2010

3.mai

Ma tegelikult päris nii pika vinnaga ei ole, kui siit maratoniplaanidest arvata võib, aga kuna hetkel on majanudolukord meil "säästurežiimil", siis jäävad sel aastal igasugused võistlused ära. Üle mitme-mitme aasta ei käinud ma laupäeval Viljandi järve jooksul (natuke kahju oli ka) ning jääb ära ka Tartu (bensiin + osalustasu oleks veidi palju). Muidu ma ilmselt oleks ka Tartus ikka 23 peale läinud - käies ikka lõppu jõuab ju. :D
Ise mõtlen ka, et pean oma maratoniplaane pikemalt kui mõnedki pulmaettevalmistusteks aega võtavad.
Ja praegu on mul tunne, et lähimal kahel-kolmel nädalal ei ole mul vist eriti niisama sõrkimise aega ka. Pean hakkama kolima.

Wednesday, April 28, 2010

28.aprill

Täna ei olnud tegu sportimisega, kuid vähemalt olin ma kehaliselt aktiivne. Olime tirtsuga kahekesi kodus ning tal oli tõsiseid probleeme uinumisega. Pistsin ta siis vankrisse ja läksime Iru silla juurde vaatama, kas vett on ikka veel palju. Tegin natuke pilti ja vantsisime tagasi ka. Tirts uinus alles tagasiteel, aga kuna tempo oli aeglane ja ma tegin paar peatust ka, siis ta ikka natuke magas ka (mitte et see teemasse läheks ).
Kokku tuli siis täpselt 6 kilomeetrit ja aeg (liikumise aeg) 56:40. Aeglane, kuid vankriga opereerimine muutis selle täitsa tõhusaks. connect.garmin.com/activity/31556926

Tuesday, April 27, 2010

27.aprill

Täna siis 3,12 kilomeetrit ajaga 20:22. Mehe ja vankriga. Olemine... niru. Jaksu ei olnud, tuju oli sant, hing tahtis kinni jääda. Nõme päev. Aga mõni teine homme olen tublim.

Thursday, April 22, 2010

22.aprill

Täna üle oi-oi kui pika aja natuke rattaga sõitmas. Et oleks vaheldust ning et ratas hallitama ei läheks suurest seismisest. Tahaks öelda, et oli "niisama natuke sõit" (eriti tempot arvestades), aga vot ei olnud. Raske oli. Kui ikka harjunud ei ole, siis võtab jalad täiesti kiiresti pehmeks. Lauluväljaku mäest üles ründamine oli eriti jube. Aga üles jõudsin. Korra oli plaan, et teen Narva mnt. kaudu teistpidi ka veel ringikese, aga tagumik jäi ka hellaks, lükkasin järgmisele korrale. Et äkki siis olen tublim.
Distants tuli siis 11,75km ja aeg 45:55. connect.garmin.com/activity/30867815

Monday, April 19, 2010

19.aprill

Mu vennas käis meil natuke asjatamas ning kasutasime juhust ja käisime mehega koos jooksmas. Poiss nautis onu seltskonda ja tirts magas ilusti. Tegime vaid lühikese otsa ümberkaudsetel tänavatel, kuid mõnusa tunde tekitas ikka. Nüüd on mehed saunas ja mina üritan välja mõelda, kas viitsin ka minna või mitte.3 kilomeetrit ja aeg 18:48 connect.garmin.com/activity/30584301

Sunday, April 18, 2010

Rabajooks

Täna käisin 73.rabajooksul Harku rabas. Tuul oli jube külm (mure sellega küll peale jooksu), kuid muidu oli täitsa mõnus päev. Rahvas sehkendas ringi, onud-tädid kõik asjatasid naeratades... Selline täiesti teistmoodi ja lahe fiiling on rabajooksudel. Lisaks veel see, et ei ole vaja kindlaks kellaajaks kohal olla ja närveerida, et kas ikka jõuad - tunni aja jooksul on start iga viie minuti tagant. Mina jõudsin siis pooltunni starti.
Mõtlesin küll väga rahulikult võtta, aga kui noored neiud kiljudes mõlemalt küljelt ette sibasid, siis ajasid mutil ka vere keema ja võistlusärevuse sisse. No igatahes avastasin esimese kilomeetri lõppedes, et aeg oli müstiline 5:35. Ja kui teise kilomeetri lõppedes ka tempo alla kuue minuti oli, siis tekitas juba hasardi - kas pean lõpuni vastu. Keskmine jäi alla kuue. Lõpukilomeetritel tuli üks juba jooksnud ja jahutusringi tegev noormees ning jäime veidi jutustama (mis kajastus pulsis, aga muidu oli hästi vahva). Ning ise jõudsin eelnevate startide kepikõndijatele ja jalutajatele järgi. Kokkuvõttes olen ma hästi rahul. Mees ja lapsed võtsid tomatipunase emme finišisirgel lehvitades vastu ka - no mis sa hing veel tahta oskad.
Ametlikult oli jooksudistants 6,3 kilomeetrit, kuid väga stabiilselt olid neil kõik kilomeetrid 50 meetrit lühemaks mõõdetud ning minu kell näitas tulemuseks täpselt kuus kilomeetrit. Aeg 35:02. connect.garmin.com/activity/30415158 (kuna ma unustasin kella kinni panna, siis on seal lisaks ka Nõmme turg ning pool koduteed )

Friday, April 16, 2010

16.aprill

Kuna eile lõpuks oli peale pikka viirust ja pahaolemist tõeliselt hea päev enesetunde poolelt, siis oli plaan õhtul veidi välja minna ja paar-kolm kilomeetrit sõrkida. Kuid mehel läks tulekuga kauem nagu ikka vahel juhtub ning minemata jäigi. Täna siis juba varakult ning otsustasin minna eileplaanitust pikemale otsale.
Joosta oli üllatavalt kerge ja mõnus ning enesetunne püsis ühtlaselt hea. Mida veidram on see, et pulss tõusis kergelt ja kõrgele ning seisis kõrgel. Ei mäletagi, et Lükati tõusul kunagi varem numbrit 177 mäinud oleksin, kuid täna see toimus. Ning ometigi möödus tõus lihtsamalt kui mitmelgi eelneval korral. Nii et keeruline see inimorganism. Tahaks siiralt loota, et pekslev süda on siiski vaid viiruse tagajärg ja möödub ruttu. Täna siis 6,66 kilomeetrit ning aeg 43:21 connect.garmin.com/activity/30200783

Friday, April 9, 2010

9.aprill

Jooksuviitsimist tegelikult nagu eriti polnudki. Aga olin eilsest ennelõunast saadik kahe haige lapsega kodus olnud ning tundsin, et ma tahan korra välja värske õhu kätte. Ja siis läksingi jooksma. Üldjoontes olin päris rahul. Pulss oli normaalne (nii normaalne kui Pirita küngastel olla saab praegu) ning tempo päris hea. Lükati tõus lõpus tõmbas muidugi pulsi täiesti taevasse, aga kodu oli juba lähedal ka.
Täna siis 6,19km ja aeg 38:39. connect.garmin.com/activity/29470841

Sunday, April 4, 2010

4.aprill

Kasutasime juhust ja käisime veel teisegi jooksutiiru enne mandrile tagasiminekut. Pool maad oli tuul vastu. Üle ootuste tugev tuul, peab mainima. Ja umbes pool kilomeetrit enne lõppu viskas kell mingi errori ette. Hakkasin juba mõttes taastama numbreid, mida jooksu ajal mingil hetkel kella vaadates nägin (ja unustasin selle taastamisega, et tahtsin peale 6 km täissaamist tempo maha võtta, sest kõht hakkas valutama). Kuid kui olin kellale "shutdowni" teinud, siis tundub, et ta leidis mälust jooksu andmed siiski üles. Nii et vedas.
Täna siis 6,5km ja aeg 41:50. connect.garmin.com/activity/28921697

Thursday, April 1, 2010

Naljapäev

Mehega koos Saaremaal jooksmas. Vihma tibutas veidi, aga muidu oli jooksmiseks imehea õhtu. Seda enam, et kuna kruusateed on ikka veel liiga pehmed ning vettinud, jooksime me suurel teel. Mis meeldib mulle palju rohkem kui mehele. Tegime siis kompromissi - tema jooksis tee kõrval kraavipervel. Kokku sibasime 7,52kilomeetrit, aeg 49:35minutit. Iseäranis eriti olen rahul pulsiga, mis oli täna niiiii normaalne. Pealegi me ju lobisesime (või noh - mina lobisesin) terve tee. connect.garmin.com/activity/28611166

Ja Garmini lehte on jälle muudetud. Mulle meeldib. Aga veidi raske esialgu kõike üles leida.

Monday, March 29, 2010

29.märts

Täna 525 meetrit suplemist. Nii naljakas maa sellepärast, et läksin basseini valest otsast (madalas oli seeniorite vesiaeroobika ja ei tahtnud neid segada). Aga ajaks, kui lõpetasin, oli tund läbi ja välja tahtsin minna rahulikult trepist, seetõttu sai üks plaaniväine ots juurde mulistatud.
Pärast veel veerand tunnikest pojaga müramist basseinis.

Saturday, March 27, 2010

27.märts

Lõpuks ometi riietusin veidigi ilmale vastavamalt. Varsti võib hakata jope asemel juba ainult dressika väel jooksmas käima. Kuigi siis pole muidugi taskuid, kuhu asju toppida...
Ilm oli... soodne. Vihma peaaegu ei sadanud, päikest ei paistnud, tuult ei olnud... Eileõhtune suur vihmasadu oli "pudru" kogust jooksurajal kõvasti vähendanud, mis oli positiivne. Samas muidugi olid pudruvabad kohad muutunud klaasjaks ning kaetud paraja veekihiga.
Eelmisest korrast jalad veel veidi väsinud. Mis esialgu ei olnud probleem, kuid viienda kilomeetri lõpupoole tuli sein ette. Sirgelt. Hoiatuseta. Ja paks. Ühtäkki oli pulss jube kõrgel ning ükskõik, kuidas ma tempot alla ei võtnud, pulss normaalsemaks ei muutunud. Kohutav kiusatus oli käima jääda. Aga kangekaelsus ei lasknud. Pealegi oli jooksusammu immiteerides veidikegi kiirem võimalus koju jõudmiseks. Täna siis 7,1 kilomeetrit ning aeg 47:24 connect.garmin.com/activity/28121975

Ning viimasel ajal olen tegelenud ühe mõttega... Enne poja sündi jooksin ma võistlusoludes pikka maad (kümme kilomeetrit ja rohkem) keskmiselt veidi kiiremini kui 6 minutit kilomeetrile. Sinna sisse siis ka joogipausid ja jalutamised (Viljandi järve jooksul see killer tõus kaheksandal kilomeetril näiteks). Ja ma ei pidanud üliväga pingutama sellise tulemuse saamiseks. Asi jäi mõistlikkuse piiridesse.Vahepealse tempo kohta palju statistikat ei teinud, kui nüüd tagantjärgi vaadates ja vaadates seda, mis praegu toimub... Ma pean kõvasti rohkem pingutama, et suuta joosta keskmise tempoga alla 6:30 kilomeetrile. Palju rohkem, kui varem kuue jaoks. Et - huvitav, kas on võimalik, et sünnitustega on midagi mu organismis natuke muutunud, nii et ma ei ole enam võimeline nii kiirelt jooksma kui varem (mitte et see mingi hirmus kiirus oleks varem olnud )? Keha mul ju muutus laste saamisega ühtlaselt kogukamaks ning mõnest kohast ka märgatavalt laiemaks ning ükski dieet ega pingutus ei muuda seda enam tagasi. Kas võisid samalaadsed muutused toimuda ka kusagil mujal organismis?

Friday, March 26, 2010

26.märts

Kas ma Maijooksule lähen? Sellele küsimusele alustaksin vastust veidi kaugemalt. Nimelt et järgmise nädala lõpus lõppeb uuesti mu spordiklubi leping... Kõik tundus nii hästi ja mõnus, aga kui masu veebruaris meie perre jõudis, hakkas mul "kummitama". Bensiini kokkuhoid ning bussiga käimine tekitas olukorra, et sprdiklubi külastus võttis pool päeva. Lisaks saab poiss aprilli algul kolmeseks ning ei asenda enam bussipiletit. Mõtlesin ja lükkasin otsustamist edasi ja jälle mõtlesin... Kuumakse on pagana soodne küll, kuid kui kõik muud aspektid ka arvesse võtta, siis on see meie pere nädala toiduraha ja see on juba päris suur summa...
Nii et nüüd vastuseni - ma ei registreeru maijooksule, sest ma lihtsalt ei suudaks praegu maksta 250 krooni selle ürituse eest. Aga ma mõtlen tõsiselt "äärelt sisse imbumisele" ja seltskonnaga koos lihtsalt rada läbi joosta. Ma tean, et seda ei loeta viisakaks ja ilusaks. Aga kuna ma ise pean ennast ka üdini ausaks inimeseks, siis kui ma joogipunkti teenuseid ei kasuta ja lõpuauhindadest eemale hoian, siis ei tohiks ma ju kahju tekitada kellelegi, kui raja läbin... Nii et ma tegelen mõttega ja võib-olla lähen jooksma seltskonna ja "fiilingu" pärast.

Thursday, March 25, 2010

25.märts

Vahepeal olen looderdamisega tegelenud. Täna väike jooksutiir.
Eellugu: jooksu alustasin mitte kodust, vaid postkontori juurest. Taas. Sest jälle oli meie postkastis hoopis teise tänava samale majanumbrile adresseeritud kiri. Samalt saatjalt, mis eelnevatel kordadel muide. Asi hakkab juba naeruväärseks kiskuma. Aga see selleks.
Mis mul jooksu kohta öelda. Lühikokkuvõte võiks ilmselt kõlada: "Teine kilomeeter mind tappis...". Esimene kilomeeter oli üllatavalt tore (arvestades seda, et viitsimist ei olnud kopika eestki ning riidesse toppis enda üks jälle mitte-kevade-arvestusega). Oli lausa nii tore, et vaatasin meeliülendava rõõmuga tempo-pulsi suhet. Ja siis tuli see teine kilomeeter... Päike paistis sama säravalt edasi ja sulavesi vulises ka, aga ma jõudsin puhtakssulanud vesiselt (lombiselt) asfaldilt lumekattega kõnniteele. Umbes viis sentimeetrit pehmet lumelöga, mis jala all libises ja kuhu mõnudega sisse vajuda sai. Ma ei kannata pehmel pinnasel jooksmist, kuid tänane oli ikka tempo surm. Sain aru küll, et olin aeglane, aga et NIII aeglane... Njah. Ja kui pärast tagasi joostes samasse kohta jõudsin, siis ei suutnud ma isegi enam teeselda, et ma jooksen ja mõnus olla on. Ei olnud mõnus. Ning kindlamale pinnale tagasi jõudes olid jalad täiesti pehmed all. Mis kulmineerus mõnisada meetrit enne kojujõudmist pahkluuni lompi astumisega. Kes teeb see jõuab, eks ole. Mis ei kehti muidugi lõpukiirenduse kohta. Sest seda ma täna ei jõudnud. Mitte sammugi.Täna siis 7, 03 kilomeetrit ja aeg 45:56. http://connect.garmin.com/activity/28015120

Saturday, March 20, 2010

20.märts

Tuletati praegu meelde, et olen jätnud ühe suursaavutuse siia kribamata. Eelmisel teisipäeval (vist) suplesin 500 meetrit. Ja pärast seda veel 20 minutit poisiga niisama basseinis müramist.

Monday, March 15, 2010

15.märts

Ilm oli päris ilus (mida mina muidugi riietumise ajal ei arvestanud). Igatahes suutis särav päike osavalt varjata seda, et tegelikult oli külma kuus kraadi. Nagu ikka - alguses oli raske, kuid sain üle ja kokkuvõttes oli tunne hea.
Täna 7,16 kilomeetrit ja aeg 46:21. Sama ring mis eelmine kord (ilma peatuseta Selveris siiski ;)) connect.garmin.com/activity/27077877

Ja no et ausalt ära rääkida, miks Selver vahele jäi, peaks alustama sellest, miks ma eelmine kord üldse Selveris käisin. Taevas õnnistagu neid inimesi, kes Selveri aastaid tagasi just selle koha peale ehitasid ning tänu ka selle eest, et mul iidamast-aadamast ajast jooksujope taskus kroonine münt oli, millega vetsupääse lunastada. Et siis lihtsalt tüdruk polnud nii ammu väljas jooksmas käinud, et surest elevusest lõi põhja alt ära. Aga täna oli korras. :D

Saturday, February 27, 2010

27.veebruar

Täna üle väga pika aja väljas jooksmas. Aeg 44:37 ja 6,52 kilomeetrit. Tempo suht aeglane, aga pulsiga olen rahul. Jooks ise siin: connect.garmin.com/activity/25657459

Friday, February 26, 2010

26.veebruar

Eile hommikul oli soov vesiaeroobikasse minna, kuid kuna kõik kohad olid juba täis, siis läksin hoopis BodyPump'i. Viis aastat tagasi käisin seal sageli, aga olen vist vanaks jäänud - raske oli. Tunni lõpus hakkas jalg juba veidi tudisema ning täna on igatahes nii mõnedki lihased veidi valusad.
Peale tundi veel paarkümmend minutit pojaga passeinis ka.

Monday, February 22, 2010

22.veebruar

Enne tunni algust kiirelt jooksurajal. 1,7 kilomeetrit. Poolteist kilomeetrit tempoga 10,5 ja siis lõpuni tempoga 13,0. Aeg natuke alla kümne minuti. Siis ruttu pessu ja basseini.
Täna osalesin SeniorsAqua tunnis. Mina ja treener olime ainsad, kellel vanust alla kuuekümne. Aga kuna sinna tundi on oodatud lisaks seenioritele ka algajad, siis olin õiges kohas. Ainus erinevus - kui tavaliselt olen mina vesiaeroobika tunnis kõige madalamas otsas (sest kõik on tavaliselt sügavamas vees), siis täna olid tädikesed madalas otsas pundis ja mina laiutasin poole basseini peal sügavamal kohal. Täitsa mõnusa koormuse andis hoolega kaasa tehes.

Pärast veel kakskümmend minutit pojaga suplemist ja siis koju. Kui koju jõudes piiga sülest ära panin, siis olid käed päris pehmed.

Sunday, February 21, 2010

21.veebruar

Eile ainult basseinis. Ja ega ma sealgi eriti kaua olnud. Rahvast oli jube palju. Lisaks siis veel neli last vanuses (umbes) viis kuni kaksteist, kes emmede heldinud pilgu all pommi hüppamist harjutasid.
Aga 350 meetrit sulistasin läbi.

Friday, February 19, 2010

19.veebruar

Oii kuidas ei oleks tahtnud täna sportima minna... (seda tuleb öelda samasuguse häälega nagu Pikne ütles kohtusaalis Sallyle "Oiiii kuidas õhtusöök ära jääb...") Ma olen hommikust saadik olnud "ära puutu, hammustab" tujus. Ja ilm on ka muidugi super. Õigest bussist jäin maha, sest unustasin mehelt kuupileti võtta ja tormasin tagasi. Teisega sain linna ning siis sõitis troll nagu tigu. Kolm minutit enne minu "hommikuaja" lõppemist astusin siiski spordiklubi uksest sisse.
Jooksurajal panin ajapiiri peale - 35 minutit, seepärast on seletustes natuke aeg ning kilomeetrid segamini, kuid üldiselt nägi jooks välja siis selline: Esimene kilomeeter tempos 10,5, siis kaks kilomeetrit tempoga 10,0, kaks kilomeetrit tempoga 9,5 ning siis tempoga 9,0 (umbes 500 meetrit) ning minut enne lõppu tempo 13,5. Kokku siis 35 minutit, 5,75 kilomeetrit. Nurk kogu jooksu vältel 2%.
Kojuminek oli veel omaette elamus. Kuna tuisk järjest kogub hoogu, siis troll ikka ulgus igal tõusul ja paigastminekul. Aga kohale me jõudsime. Koduuksest sisse astudes olin ma nagu lumememm.

Ja küsimus targematele: Mu lemmik jooksurada räägib minuga inglise keeles ja enamasti saan ma temast aru ka, aga on üks "infoühik", mis jääb mulle mõistmatuks. Jooksu ajal näitab masin aeg-ajalt selle hetke kiirust, aega lõpuni, kulutatud kilokaloreid ja muud sellist. Ning muu hulgas jookseb ekraanilt läbi veel üks number, millest ma ei oska midagi arvata - mets. Ilmselt on see siis lühend. Kui jooksu alustasin, siis tempole 10,5 ja kõrgusele 2% näitas masin "11,8 mets". Mis asi see võiks olla?

Tuesday, February 16, 2010

Vastlapäev

Eile õhtul olid veel muud plaanid, kuid täna hommikul suundusime siiski klubisse. Aja parajaks tegemise mõttes kõigepealt jõusaali. Jooksurajad olid kõik hõivatud. Sehkendasin siis lihtsalt paarkümmend minutit igasugu masinatega ning tegin venitus-painutusharjutusi. Kui aeg juba lõppema hakkas, jäi jooksurada vabaks ning tegin enda kohta suht kiire tibatillukese jooksu. 1,2 kilomeetrit. Tempo 10,5km/h ja viimased 150 meetrit 13km/h. Seejärel pessu ja basseini, kus algas AquaBox treening. Poksisin nii hoolega kui oskasin ja võttis käed päris pehmeks.

Lisaks veel pärast Vabaõhumuuseumist läbi, kus tegime hobusõidu - no nüüd peab hea aasta tulema, hobune tegi päris pika tiiru.

Friday, February 12, 2010

12.märts

Märts on ikka iseäranis "usinalt" alanud. No tegelikult korra olen käinud ka klubis - juba riideid vahetades ei olnud tuju õige, asi muutus veel kehvemaks kui jooksurada, mis lõpuks vabanes, vigaseks osutus. Kuuekilomeetrise tunnikiirusega oleks seal kõndida saanud, kuid see oli isegi minu jaoks liiga aeglane. Kiirema tempo juures hakkas lint "viskama". Lõpptulemusel tegin kolm kilomeetrit sellel masinal, mis ellipsikujuliselt liigub. Natuke kõhulihaste harjutusi ka, aga see pole eriti märkimisväärt.

Täna siis jooksma. Mees andis hea soovituse raja osas. Kuid lõpptulemusel osutus ring veidi pikemaks kui mul plaanis oli. Mida on näha ka järjest löntsakamast sammust ja nirumast tempost. Aga ise olen suht rahul. 7,27 kilomeetrit, aeg 47:55 connect.garmin.com/activity/26781566