Nonii. Peaaegu kaks nädalat on möödunud. Esimese nendest looderdasin, puhkasin ja üksjagu palju ka kõndisin. Neljapäeva hommikul peale poja lasteaeda viimist bussiga koju sõites olime just mere äärde keeranud, kui päike tuli välja... Ja sel hetkel tundsin kahjutunnet, et jooksuriideid seljas pole. Ning õhtupoolikul kodus hakkasin netist maratone vaatama... Sest nüüdseks on järjest süvenenud tunne, et tahan veel.
Stockholm oleks lahe, kuid on jube kallis. Helsingi on ainult loetud nädald enne Tallinna. Aga Riia näiteks on mõistliku hinnaga kevadel. Peab mõtlema. Nädalalõpus oli piiga tõbine ning siis tuli reisileminek. Tassisin usinalt jooksuriided kaasa ning viimasel hommikul enne äratulekut tegin ka väikese tiirukese. Mõnus oli, tahtmist oli. Minekut väga ei olnud. Aga ikkagi oli hea tunne. Eriti arvestades asjaolu, et esimesed pool kilomeetrit oli lahe allamäge minek ning poole peal jõudis mulle pärale, et tagasi pean ju lõpus ülesmäge minema. Üleüldse oli suht künklik piirkond seal. Vast annab tunnistust ka see, et jooksin "Mäkikylan tie" nimelise tänava algusest ja lõpust mööda. Tõepoolest oli üks ots üleval ja teine all. Distants 5,32km, aeg 32:40 connect.garmin.com/activity/50278252
Täna hommikul viisin poja lasteaeda ja jooksin veidi. Tuul oli Pirita teel vastu, mis on üsna ebaharilik suund. Aga tunne oli mõnus ja olemine kerge. Kell ei näita päris õigeid numbreid, sest Jõe ristil jäin pahasti foori taha ja panin kella korraks kinni, kuid töölepanek ei õnnestunud. Avastasin selle aga mingi viis-kuussada meetrit hiljem. Seega tegelikult rohkem, kuid ametlikult 7,06km ja aeg 42:05 connect.garmin.com/activity/50278249
Jahedaks hakkab minema, tuleb vist hakata talveriiete ning kinnaste-mütside peale mõtlema.
No comments:
Post a Comment