Friday, September 3, 2010

3.september

Täna poiss lasteaeda ja ise väike jooksuproov. Proov ilma mõttes. Kui nädala pärast on samasugune, siis on mul suured probleemid riietuse koha pealt ning lõppujõudmine muutuks ka ilmselt küsitavaks. Vihma sadas ja tuul on tõesti päris tormine. Mere poole joostes oli vastu, mere ääres joostes pigem tagant ja veidi küljelt. Juuksed peksid vastu silmi - siit moraal, maratoni ajaks tasub juuksed patsi panna. Võib olla isegi kahte patsi. Taganttuul oli nii tugev, et paaril hetkel lükkasin sammu samasuguseks nagu mäest alla joostes - et veidi puhata ja mitte liiga kiirelt edasi minna. Sellest hoolimata olid kilomeetri ajad... Aga jah, kui samasugune tuul on nädala pärast, siis ma tõesti ei kujuta hetkeseisuga ette vastutuulega Pirita ja Merivälja tee läbimist korda kaks.... Kadriorgu jõudes tegin kõrvalepõike, et vaadata, millal järgmine buss tuleb. Ja jõudsin bussiga koos peatusesse täpselt. Kuna tunnipilet kehtis veel kümme minutit, siis ronisin bussi peale, sõitsin kesklinna ja sealt siis sõrgiga koju. Kell näitab täna 4,7km ja aega 27 minutit. connect.garmin.com/activity/47348089
Tegelikkuses oli siis enne kella töölepanemist umbes kolmsada meetrit jooksu (et poiss aknast ei näeks kui lasteaia värava taga seistes kella sätin, muidu oleks nuttu ilmselt kauemaks jagunud) ning peale bussist maharonimist ei lülitanud ka enam kella tööle. Lisaks veel lasteaeda minnes jooks bussipeatusesse poiss süles. Mitte et sellest kasu oleks olnud - buss tuli minuti varem ning me nägime teiselt poolt Pärnu maanteed foori taga seistes teda mööda sõitmas.

Minu tossud: Vanad tossud on mul NB1223. Need on tugeva talla ja kõrge võlvi toetusega. Käivad hästi tugevalt ümber jala. Olen sellega harjunud nüüd ja täitsa mõnus. Uued on NB759. Kerged, õhukesed, mugavad. Üldse mulle NB meeldib ning Pirita outletist saab neid veel mõistliku hinnaga ka.
Ja ise mõtlesin täna hommikul minnes, et kui ma nüüd külmetan ja nohu saan, siis oleks see "õnne tipp"....

Mul mure söögiga. Kolm tundi varem ärgata vast ei viitsiks (kui just tirts tavapärast nädalavahetuse äratust kell 6 ei tee ). Ja välivetsud on jah... Ilmselt pean neid siiski vähemalt korra kasutama jooksu ajal. Hoian siin pöidlaid ja varbaid risti, et mu seedimine korras oleks. Vahel keerab kuidagi sassi, et juba mõnekilomeetrise jooksu järel on kohe vaja. Paulat naersin mina ka. Julge tüdruk. Meestel on ikka lihtsam.

No comments:

Post a Comment