8.september

Esmaspäeval kerge õhtune jooks. Väljas oli pime, aga soe ja mõnus. Võtsin väga rahulikult. Ilmselt võiks öelda, et umbes oma maratonitempos. 5,42 kilomeetrit ja aeg 33:46 connect.garmin.com/activity/48100743

Täna viisin poja lasteaeda ja joostes koju. Järjekordselt mõnus ilm. Kui pühapäeval ka sellise ilmaga õnnistatakse, siis poleks küll ühtegi halba sõna öelda. Meri oli pleeksile, tuul peaaegu puudus. Hea ja rahulik. Täna 10,38 kilomeetrit ja aeg 1:02:15 connect.garmin.com/activity/48100737

Kas vaim valmis? Kuidas nüüd öelda... Ma arvan, et vaim on nii valmis, kui ta olla saab. Ühest küljest mingi väike osa minust kardab meeletult. Teisest küljest võin ma öelda, et ma tean, et ma jooksen selle lõpuni. Kui ei juhtu midagi ettenägematult hullu, siis ma jooksen selle ära. Nagu sünnitamisega - kardad küll, aga poolelijätmise võimalust ei ole. Nii ka selle puhul, minu jaoks ei eksisteeri enda mõtetes varianti mitte lõpuni minna, aga samaaegselt ma usun, et see saab olema raske. Mitte et see väga mõistlik vastus praegu oleks olnud, eks. :)
Eile jalutasin Vabaduse väljaku sekretariaati ja võtsin oma numbri ja kiibi välja. Päike paistis, kõik olid nii toredad ja abivalmis ning tagasi jalutades venisid mul suunurgad järjest rohkem kõrvade poole. Ning mõtetes hüppas ainult: "Mina lähen maratoni jooksma. Mina lähen maratoni jooksma!"

Olen juba peaaegu otsustanud, et jooksen oma vana pluusiga. Ei riski uusi asju proovida. Vanal täpselt teada, kas ja kui, siis kust hööruma hakkab. Kulunud ta küll on, aga õmblused seisavad veel koos. Kui sooja vähegi mingi kaks-kolmteist kraadi, siis pikki varrukaid peale ei pane. Ja oma vanad kindlad põlvedeni püksid. Pikki pükse ei paneks isegi siis, kui temperatuur üle mõistuse madalaks läheks. Ilmselt panen peale ka vesti. See on hea tuule vastu, kui seda on, samuti hoiab vihma kinni, kuid nii õhuke, et väga ei takista, kui soojaks läheb. Suurem mure on mul sellega, kas ja mis varustust kaasa võtta (telefon?, võtmed?, šokolaaditükike?, oma joogipudel?. Kas vöökott panna, või mahutada taskutesse?). Iseenesest olen juba peaaegu otsustanud, et joogipunktid keskmiselt kolme kildi tagant on täiesti piisav ja ma ei peaks oma varu kaasa vedama. Võtmed mõtlesin mehe tasku sokutada... Aga eks paistab, mis tegelikkuses saab. Ja maratoninumbri peal on nimi ka kirjas. Ma juba pean plaani, mida sinna kogemata peale pillata, et ei paistaks. :D