Eile õhtupolikul oli jooksuplaan, kuid loomulikult tekkis jälle ajapuudus ning seega hakkasin tubliks ja ajasin spordiriided selga peale laste magamapanekut. Otsustasin, et teeks "kiirelt ja kergelt" ja prooviks intervalltreeningu teha. Rumal mina. Kastanialleele jõudnud, hakkasin siis pihta: umbes 20 sekundit kiirendust (nii nagu jalad võtsid) ja siis kõnd (lonkimine) niikaua, kuni pulss langes 120-125 löögini. Mis üllataval kombel oli distantsiliselt üsna lühike maa. Viiendat korda kiirendades otsustasin, et "täna üle seitsme korra ei tee..." Õige otsus. Sest seitsmes kiirendus ei lenud mitte enam kiirendus vaid hädine vudimine. Jalg värises all. Kuna kell oli ikka veel päris vähe, siis sibasin üle raudtee ülesõidu ning tegin väikese sõrgi teiselpool. Tempo oli olematu. Sisuliselt immiteerisin jooksuliigutust roomates. Kolme meeldivat neiut nägin ka jooksmas, piilusin tosse... Aga ei midagi - ei olnud Spetsialist.
Nii et kokkuvõttes siis 2,63km, mis sisaldas natuke intervalle ning aeg täpselt 20min. connect.garmin.com/activity/36440958
No comments:
Post a Comment