Täna nagu poleks väga viitsinudki midagi teha, aga mees õhutas ja omal olid ka veidi süümekad ning nii ma end väljast leidsingi. Esialgu arvasin, et viis kilomeetrit või pool tundi, mitte rohkem. Aga siis läksin uuesti Veerenni tänavat otsima. Ja täna ma ei teadsin, kuhu ma lähen ja kuhu ma edasi minema pean. Oi ma olin uhke enda üle. Kuidagi juhtus nii, et Järvevanani jõudes oli olemine nii mõnus, et otsustasin Pärnu mnt. kaudu tagasi koju minna. Ja lõpuni välja ma oskasin minna. Saavutus kuubis minu jaoks. Täna tekkis tunne, et peaksin endale tõsimeeli otsima trennikaaslase. Ja sellise, kes oskab aeglast tempot hoida või tahab aeglasemalt joosta. Sest ma ise ei oska tempo hoidmist. Tänagi - aimasin, et suht hea minek (pulss veidi kõrge jälle, aga olemine hea), kuid kodus tulemusi vaadates oli "vau" moment - natuke liiga hea minek (keskmine siis 5:56). Ma peaksin rahulikumalt võtma.Täna 7,3km ja aeg 43:21. connect.garmin.com/activity/36953269
Selle eilse valestiminemise kohta - mul on andeid mitut sorti. Loodetavasti õpin ka kiirelt ümbruskonna selgeks. Aga minu puhul ongi see, et tulevad teadmised ja teadmistele tuginedes (kui on aega mõtlemiseks) tugev loogika. Aga vaist mul puudub sellel teemal.
No comments:
Post a Comment