Pidin tulema pool teed bussiga ja siis lõpuni koju jooksma, kuid kuidagi harjumuslikult vajutasin kella tööle ja hakkasin sibama. Mõtlesin siis, et ah, mis ikka - jooksen natuke ja Kadriorus ronin bussi peale. Heh-hee, kusagil Lauluväljaku kandis jõudis pärale, et tunnipilet aegus ära ja ei roni ma kuhugi bussi peale. Läksin siis vähemasti nii otse kui oskasin. Paras takistusrada see kesklinn. Eriti tänase ilmaga. Sest sadas parasjagu pidevalt.
Harjutused maratoniks: kuidas peale joogipausi taas liikvele saada (foori tagant minema), kuidas lõpus kepikõndijate vahel laveerida (eeldatavasti ma neile ikka järgi jõuan - parasjagu porilompe ja inimesi, mille/kelle ümber manööverdada). Lisaks üks parajalt paks tädi - vaatasin, et pääsen parasjagu tema ja lombi vahelt läbi. Oli mul veel umbes meetrit poolteist tädini, kui tema ponnistused vilja kandsid ja ta tillukeseks kokkukäinud vihmavari (mida ma ennem üldse ei märganud) lahti lõi. Vahe tädi ja lombi vahel oli hetkega täidetud (seesama vahe, kust end läbi pressida mõtlesin). Oi ma tegin jõhkra hüppe üle lombi. Ja kõige tobedam see, et tädi oli selja taga kuri. Vahel ma ei mõista maailma asju.
Aga üldiselt oli täna raske olemine. Lõpus oli tunne, et oleks veel jaksanud küll, aga jooksu ajal mõnusat minekutunnet kordagi ei tekkinud.
Kokku 8,98km ja aeg 55:32 connect.garmin.com/activity/45946554
No comments:
Post a Comment