Päeval tassisin Piritale puha jooksuriided kaasa, et tulen sealt pärast joostes koju. Õnneks läksid plaanid veidi teistpidi. Õnneks seetõttu, et kui lapsed voodisse sain ja jooksurajale pääsesin, siis sõltumata headest ilmaoludest oli esimene poolteist kilomeetrit selge piin. Jalad olid nii-nii väsinud kuidagi, et liikumine oli täitsa surm. Ja siis läks kergemaks. Iga sammuga. Ja isegi mõnus hakkas.
Tagasi tulles sain veel koleda ehmatuse osaliseks. Olin just jalakäijate tunnelis ristmikul ning pidasin plaani, kust kaudu minna, et mitte mõnda jalgratturit tabada, kui äkki käis ninaees kollane vilkur ringi ja hooldusauto sõitis sisse (tunnelisse ). Appike, kuidas see ehmatas. Pulss hüppas ikka hea kümme lööki ja rohkemgi ülespoole ning jalg tegi tuta-tuta.
Täna siis 5,41km ja aeg 32:54 connect.garmin.com/activity/43534447
No comments:
Post a Comment