Monday, February 16, 2009

16.veebruar

Käisin täna siis koormustesti tegema Tallinna Ülikooli Spordimeditsiini teaduskonnas. Emeriitprofessor ise tegeles minuga. Hästi lahe oli ja sellega loen tänase trenni tehtuks. Kõigepealt siis jutustasime: minevikust, trenniharjumustest, haigustest ja kõigest. Seejärel mind mõõdeti ja kaaluti, arvutati rasvaprotsent, tehti EKG ja veel kümme erinevat asja. Minu lemmikuks kujunes rasvaprotsendi mõõtmise käigus öeldud lause: "Väljanägemiselt olete selline pisike ja saledake, aga seda pehmust siin ikka jagub..." :D No ega's ma siis ei ole nalja teinud, kui räägin, et ma olen "suur".
Lõpuks siis jooksurajale. Mingi mütsike sätiti pähe, mask ette ja jooks võis alata. Kõigepealt 10 minutit soojendust tempoga 2m/s (mis on 7 km/tunnis) ja siis hakkas tempo tõusma iga 3 minuti tagant: 2,5; 3; 3,5... Vahepeal võeti veel jooksu ajal sõrmeotsast vereproovi, et näha, mis toimub. Kui 18 minutit täis sai, siis mõtlesin, et lõpetan, aga tädikesed ergutasid mind kahekesi, et olen tubli ja jaksan selle minuti veel vastu pidada küll, et etapi lõpuni saaks. Oi need viimased 30 sekundit olid rasked. Ma vist ei ole ennast nii tühjaks kunagi veel jooksnud. Aga lõpp hea tunne oli ka, et pidasin vastu. Viimased kolm minutit siis tempoga 12,6 km/tunnis.
Tulemused siis. Tulemusi ootasin rohkem kui veerand tundi, sest tekkis tõrge. Nagu tädike ütles - nemad panid mind arvutisse tervisesportlasena, kuid tulemused läksid osalt tippsportlase valdkonda ja arvuti ei tahtnud tervisesportlasele neid tulemusi kätte anda. Segadus. Aga üldiselt siis olid tulemused väga head. Mida oli hea kuulda, oli see, et mu süda on täitsa terve ja tubli. Hinne 5. Selle kohta öeldi, et tulemus on isegi veidi üllatav, paljudel tippsportlastel ei ole see nii hea. Aga näitab see siis seda, et mu süda töötab väga ökonoomselt ja on suurepärases vormis. Maksimaalse hapnikutarbimise võime kohta öeldi mulle, et tulemus on väga hea, aga mitte üllatav. Ja siis minule kõige tähtsam teadmine - maksimaalne pulsisagedus on mul 182 (ainult!), kuid seejuures on anaeroobse läve pulss alles 174. Mis tähendab, et ma võin oma jookse umbes samamoodi jätkata nagu seni.Veel üks lahe teadmine - mul on loomu poolest madal pulss ja ka madal vererõhk (täna näiteks rahuolekus pulss 54 lööki ja vererõhk 110/60). Need pidi olema väga head näitajad inimese jaoks, kes tegeleb kestvusalaga. Veidi kehvemad selleks, et kiirust taga ajada. Nii et mulle on looduse poolt antud head ended selleks, et joosta pikka maad, aga mitte eriti väga kiiresti. Ja see ongi ju see, mida ma teha tahan. Tegelikult sain ma täna nii palju infot, et lausa pulbitseb üle ääre. Mida on muidugi näha ka pikast lobast eespool. :)


Hind on suur, aga Vomaxi omadest hetkel ikka kolmandiku võrra vähemalt odavam. Vist isegi rohkem, sest Vomax tõstis nüüd veel hindu. Aga mina maksin kogu selle lõbu eest 900 pluss käibemaks (peaaegu kolm kuud käisin vaatamas internetist ja ei suutnud otsustada, aga nüüd ikkagi mõtlesin, et see kulutus on seda väärt - kartsin, et muidu jooksen kogu aeg äkki oma anaeroobses pulsisageduses ja rikun oma tervise täielikult ära).

No comments:

Post a Comment