Üle pika nädalavahetuse taas levis ning kell laadijas.
Munadepühad veetsime Saaremaal ning ilm lausa kutsus õue. Lastega lippasime ikka tunde ringi ning pisipiiga uneajal käisin ka ise jooksmas veidi. Kuna kevad murdis lõpuks ometi jõuga sisse, siis oli kõigil kevadtöödega palju toimetamist, kuid natuke siiski kasutasin neid lapsevalvuriteks ka.
Reede, 22.04 - käisime mehega koos jooksmas. Tempo hästi aeglane, pulss mõnusalt madal. Enamus jooksuaega kulus sellele, et ma vahtisin ümberringi ja olin vaimustuses lilledest, liblikatest, kevadisest veevulinast ja kõigest muust. Ning muidugi pidin ma seda vaimustust lakkamatu lobisemise saatel jagama. Jooksime umbes kolmveerand tundi ja umbes 6,5 kilomeetrit (umbes seetõttu, et unustasin kella andmed nullida ja järgmise jooksu alguse andmed tulid sellele jooksule otsa). connect.garmin.com/activity/81478579
Laupäev, 23.04 - esialgu oli plaan teha "oma Kõrvemaa", ehk siis 16km, kuid nii pikaks ajaks ei oleks ma tõesti kedagi toimetustest eemale sikutada saanud, seega siis tegin poole, aga tegin hästi. :D Distants umbes 8,4km, aeg umbes 50min. Tempo minu kohta kiire (keskmine 5,53) ning pulss mõnus. http://connect.garmin.com/activity/81478563
Pühapäev, 24.04 - väike jooks. Oli raske. Ilmselge märk, et ei ole harjunud nii sageli jooksmas käima viimasel ajal. Pulsivööga oli vist mingi "kala", sest teisel kilomeetril hakkas see mulle mingeid müstilisi asju näitama (suht aeglasel allamäge minekul hea enesetunde juures ei usu mina, et mu pulss 199 oli). Korduva sättimise tulemusena tundus, et kolmanda kilomeetri lõpuks sai asi uuesti toimima ja ilmusid reaalsemad numbrid. Umbes poole jooksu peal kohtusin veel ühe kauni rebasega. Elu maal on ikka mõnus. Kokku 5,48km ja aeg 35,18min connect.garmin.com/activity/81478546
Esmaspäev, 25.04 - ujumine. Meie treeneril on puhkus, seega pidi olema asendustreener, kuid tundub, et midagi oli vussi läinud, sest treener ei ilmunudki. Mis mõnes mõttes oli mõnus. Kuna ülejäänud rahvas oli ka ümberringi, siis oli mul "trennitunne", kuid samas sain ise teha seda, mida tahtsin. Lahe.
Kõigepealt 100m soojendust (suplus ja krool vaheldumisi) ning siis võtsin labad ja ujusin. Lihtsalt niisama. Et kas jaksan. Esimese saja meetri lõpuosas oli tunne, et ega ikka ei jaksa küll... Aga jätkasin, ja järjest kergemaks muutus. Kusagil seitsmesaja meetri peal oli juba väga mõnus olemine. Isegi jalgade töö hakkas klappima lõpuks. Kokku ujusin vähemalt 1300 meetrit. Vähemalt seetõttu, et paar korda läksin natuke sassi, kuid siis arvestasin alati allapoole lugema hakates. Seejärel panin labad ära ja tegin veel 300m ilma abivahenditeta. Sest - ma ei väsi end kordamast - võistlustel ju kahjuks abivahendeid ei lubata. Isegi kobadele mitte.
Siis veel 50m suplust (õppisin konna) ja pesema.
No comments:
Post a Comment