Eile ÜKE Pirksaarega.
Läksin rattaga ning kohale sain veerand tundi varem. Sisustasin selle vaikse sõrkimisega. Nii vahva on see, et kevade tulekuga jääb spordisaal mõnusalt tühjaks. Enam ei pea garderoobikapi saamise nimel lahinguid pidama ning ka joosta saab ilma tugeva küünarnukitundeta. :)
Trenn oli mõnus. Alustuseks uuris Pirksaar, kes mida hiljuti teinud on ning et kes plaanib Viljandisse jooksma minna. Selgus, et enamus. Lubas teha "võistluseelse" trenni. Mul hakkas kohe natuke piinlik, sest mina ju küll võistlema ei lähe... Aga varjasin seda osavasti. :D Kui varasemates Pirksaare trennides olen end suht ebakindlalt tundnud, siis eile oli väga hea. Hakkasin osalt aru saama, mida mu'st tahetakse ning ikka tõsiselt hea on kuulata, kui oskaja inimene räägib.
Kahju lausa, et meeles ei seisa need harjutused, mida üheskoos teeme. Mõni on nii lihtne (teoorias) ja vähenõudlik, aga kus mõjub... Põhitähelepanu oli suunatud jooksuharjutustele: jooksuliigutuse lihvimise harjutus ja kiirendused, et näha, kas mõjus. Jälle harjutused ja jälle kiirendused. Ning puusasid "liigutasime lahti". Isegi minu puusakont lõpetas mingil hetkel valju "prõksimise". Trenn kestis tubli tund ja kolmveerand (veidi isegi rohkem).
Uuesti ratta selga ja koju tagasi.
No comments:
Post a Comment