Rabajooks

Täna toimus Rabajooks.
Kuna start läheb tunni aja jooksul iga viie minuti tagant, siis tavapäraselt oleme ikka pooltunnil või veelgi hiljem starti läinud. Inimesi on olnud päris palju, kuid mõnusalt. Täna aga jõudsin nii vara, et parklast minnes nägin esimest starti. Ausalt - mul jäi suu lahti. Meeletu rahvamass. :) Tegutsesin natuke veel stardikaardi täitmisega ning torisemisega, et pisikese piigaga üheskoos jõudsime taas niikaugele, et mu kell oli laadimata ning siis olingi 11:10 stardis. Kuna kell ei töötanud, siis ei olnud aimugi pulsist ega tempost.
Rada oli mõnus. Umbes esimesed kakssada meetrit. Siis keeras metsa vahele ja ülejäänud kuus kilomeetrit oli sumpamine pehmes lumepudrus (kus oleks täiesti edumeelselt võimalik veel suusatada - nii puhas ja paks oli see lumi alles), mõnel hetkel ka poris, peaaegu terve raja ulatuses ka lompide vahel. Ning ilmselgelt olin läinud liiga varasesse starti, sest esimese kilomeetri lõpuks olin ma möödunud vähemalt sajast eelnevate startide kepikõndijast-jalutajast ning vähemaks neid ei jäänud. Ma ei oskagi öelda, mis oli raskem - kas see pidev inimestest möödalaveerimine või üritus võimalikult kuiva ning tugevat pinda jalaga tabada... Jooksu alustasin lühikeste pükste ning dressipluusiga, neljanda kilomeetri lõpuks tõmbasin dressika seljast ja sidusin vöö ümber, jätkates lühikese pluusi väel. Hästi soe ja mõnus ilm oli. Ning umbes seal neljanda kilomeetri peal oli mul ka pulss tõenäoliselt punases tsoonis või väga lähedal. Lasin siis (või vähemalt üritasin) tempot veidi alla lasta. Väga raske on seda hinnata, kui mingit numbrilist infot ei ole. Igatahes enesetunne läks paremaks ning suutsin ilusti lõpuni vastu pidada joostes (mis oli ka eesmärk). Finišikell näitas mulle numbreid 46:47 - sellest siis 10 stardiminutit maha ja minu ajaks jääb 36:47. Raske jooks, väga raske isegi. Aga üdini lahe sellest hoolimata.
Ah jaa - taaskord tuli natuke liiga hilja meelde, et võistlusjooksule võiks minna sellistes sokkides, mis pahkluu kinni katavad. Igatahes mõlemad jalad on tossukannaga üsna kriimuks kratsitud. :D

Ja pärastlõunal tegime veel perega rattasõidu. Mees põnnidega kastirattaga ning mina siis oma velo seljas. Tempo oli aeglane, sest nautisime ilma ja kiibitsesime ümbrust, aga jalgadele mõjus peale hommikust jooksu üsna treeninguliselt seegi sõit.
connect.garmin.com/activity/79814922