Oli veidi uimane nädal.
Esmaspäeval pidas Euroopa lihavõttepühade teist püha. Mis tähendas seda, et ka lapsed olid kodus. Minul aga oli tööpäev. Tegin siiski niipalju päeval pausi, et käisime mehega "Palume segada" projekti raames Radisson'i hotelliga tutvumas. Neil on ikka veel remont pooleli ja avamine maikuus. Mis tähendas seda, et me nägime kohati selliseid alasid, kuhu külastajana edaspidi kindlasti ei pääse. Mis oli omamoodi lahe. Siis liikus mees Saaremaale ja mina lihtsalt ei viitsinud õhtul mitte midagi sportlikku teha. Seega jäi ainukeseks lisaliigutamiseks poodi kõndimine. Kõndisin siis vähemalt Laagrisse. Tagasiteel sain põrsale mõned värsked võilillelehed ja kõrrekesed. Lisaks põrsale ka kass rõõmus.
Teisipäev. Hommikul tavapärane BodyBalance'i trenn Balti jaamas. Õhtul olin endiselt laisk, kuid panin siiski dressid selga ja läksin veidike jooksma. Jube raske ja vässa oli. Kuus kilomeetrit sai sibatud, kuid ei olnud ühtegi sellist momenti, mil oleksin rahuldustundega tunnetanud, et "niimoodi võiks veel natuke aega tiksuda".
Kolmapäeval taas vaid poodi ja koju. Valisin Maksimarketi ja sibasin teise korra teisel pool teed. Põrsas sai kokkuvõttes päris paraja peotäie rohelist. Ja juba paari päevaga on loomadel talv ununenud ning kõik ootused sellel, et küll ma kusagilt ikka rohupeotäie leian. Põrsas tõmbab kisa lahti, kui kuuleb, et ma koridoriuksest sisse astun. Ning seepeale on kass mul uksel vastas ja omi kõrsi lunimas enne, kui ma uksest korralikult sissegi saan.
Neljapäev. Käisin peale tööpäeva natuke sibamas. Olemuselt palju parem jooks, kui teisipäeval, kuigi parimatele päevadele jäi kõvasti alla.
Reedest algas looderdamine. Peale tööpäeva sõitsime tüdrukutega Vihulasse Spaasse. Kohale jõudes mõnulesime mõned tunnid basseinis/ saunas/ mullivannis.
Laupäeval käisime ümberkaudsetel matkaradadael luusimas ja lõbutsemas. Tagasi jõudes läksid tüdrukud Spasse, mina tegin pisikese jooksu külateel (ristmikul olid hobused, käisin neid vaatamas). Tuul oli nii tugev, et tagasiteel lagedal olev kilomeetrine sirge vastutuules tundus täiesti lootusetult pikk. Nagu kajakas tormis - vehid ja vehid, aga edasi ei liigu. Lõpuks siiski kjõudsin tagasi ja oi-kui-hea oli mullivannis naudiskleda. Õhtusöö oli märkimisväärselt toitvam, kui organism vajanuks. :D
Pühapäeva alustasime veel viimase väikese Spaa-tuuriga. Ja käisime möödaminnes ka Palmse mõisa aeda uudistamas. Õhtul kodus käisime mehega veel ka väikesel jalutuskäigul.
Järgmine nädal Saares, siis (ehk) veidi rohkem jooksulainel. :)
No comments:
Post a Comment