Möödunud nädal oli toimekas.
Esmaspäeval oli imeilus ilm. Ning lõuna ajal helistas poeg ja ütles, et allkirjastatud pabereid on järgmiseks päevaks tarvis. Meie printer on Saaremaal. Meie raamatukogu on kinni. Aga treeningplaani ideešabloon ütles "rahulik jooks umbes 40min". Seega panin dressid selga ja sibasin väikese ringiga ümber DSV Saue vallaraamatukokku Laagris. Minutikese võrra jäi jooks lühemaks, sest tagasi tahtsin ma minna bussiga (et prinditud pabereid mitte kortsutada) ning bussiaeg hakkas kiirelt lähenema.
Teisipäev. Tavapärane BodyBalance Balti Jaama klubis. Jooksma ei olnud mul üldse plaanis minna. Ja ega plaan seda ka ette ei näinud. Kuid... ilm oli ilus. Ja kolmapäevaks lubati palju halvemat ilma. Ja poodi oli ka tarvis minna. Seega läksin juba eelmisest päevast tuttavale ringile. Selle erinevusega, et vahepeal tegin ilusti juhendijärgselt jooksuharjutusi. Ühest laternapostist teiseni ja siis vaikselt tagasi. Kaksteist korda. Ütleme nii, et paberil seda teooriat vaadata oli kuidagi palju kergem. :D Aga tehtud sain ja siis vaikselt sibades Laagrisse poodi.
Kolmapäeval läksin ainult jalutama. Poole peal sain mehega kokku ning tegime pisikese tiirukese ümber kvartali ka kahekesi.
Neljapäev. Pühadenädala viimane tööpäev. Ja väga sobival ajal algas Rävalas StuudioX trenn RunX. Ma ei ole kunagi varem StuudioX treeningutes käinud. Seekord mõtlesin, et "no joosta ma ju nagu oskan", et vaataks üle... Oi kuidas ma eksisin. :D Emotsioonid on siiani kahetised. Ühest küljest oli see lõpmata lahe trenn. Teisest küljest oli see nii meeletult raske. Mu jalad võdisesid all nagu keedumakaronid. Ja ma ei jaksanud kõike isegi korralikult kaasa teha. Aga kasulik oli see mulle kindlasti. Ja ma ei välista, et külastan seda trenni veel. Aga - nagu sünnitusegagi - järgmine kord minnes ma ilmselt veidi pelgan. :D
Reedel oli söömise päev. Värvisime lastega mune ja olesklesime lihtsalt. Õhtupoolikul käisime mehega Rävalas spa-ala nautimas.
Laupäeval toimus Janeki maraton. Tirts oli vabatahtlikuna üles antud. Läksime temaga hommikul kohale. Tiba peale kaheksat olime kohal. Aitasime asju sättida ning siis läkski lahti. Varane start. Seejärel põhistart. Kohale jõudsid mees pojaga ning mu õde. Ja siis me läksimegi hilisesse starti. Eesmärk oli nautida ja rõõmu tunda ja see õnnestus täiuslikult. Õde aitas mind esimesel ringil mõistlikult aeglane olla (ma tean-ma tean - jooksutreener ütleks, et see tempo pole isegi jooksmine), aga meie jaoks oli see tore. Sibasime ja lobisesime. Teisele ringile läksin üksi, kuid kui esialgu arvasin, et ma seal valdavalt kõnnin, siis tegelikkuses olid joogipunktid nii häsi asetatud, et ma ei pidanud endaga isegi mitte väga palju kauplema, et jooksusammu teha. Endiselt aeglaselt, kuid mõnu tundes. Kolmandale ringile minemist ei hakanud ma isegi kaaluma. Ma ei oleks sellest enam mõnu tundnud ning arvestades seda, kui vähene mu treeningtaust hetkel on, ei oleks see mõistlik olnud. Kella kinnipanemine tuli taaskord alles mõne aja pärast meelde. Aga ametlik statistika ütleb, et neljas ring (kuna ajamõõdu jaoks toimus üks ring kahest pisikesest ringist) sai lõpetatud ajaga tund ja 34 minutit. Tehes veel veidi statistikat - teise ringi esimesed viis kilomeetrit läbisin ma umbes minuti võrra kiiremini, kui esimesel ringil. Ning 1,9km Järve metsa ringi teisel korral 25 sekundit aeglasemalt, kui esimesel ringil. :) Igatahes olin ma elu ja oluga väga rahul. :)
Täna käisin aga toitumisalasel nõustamisel. Vaatame, milleni see viib. Mõtlemisainet sain palju.
No comments:
Post a Comment