Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, kuidas ma täiesti juhuslikult sattusin mõned nädalad tagasi FB's Linnasprindile. Asi toimub juba aastaid, kuid mina ei olnud kuulnudki. Ja kannäe - võimalus perega osaleda. Mõtelsin, et see oleks ju vahva. Meest ei pidanud ka kaua veenma... Kirja ma meid panin.
Minu plaan oli lihtne - mees on hea orienteeruja, tema näitab teed, mina siban järgi ja kantselan pudinaid. Ilus plaan kukkus kokku eile päeval, kui neiu lasteaiakasvataja helistas ja ütles, et piigal on 38,8 palavik. Esimese hooga mõtlesin eile õhtul, et üritus jääb ära. Kuna start oli avatud 18:30'ni, siis pidime (hoolega paika pandud plaani alusel :P ) kodus kümme minutit peale viite kokku saama - mina töölt, mees suslikutega lasteaiast. Nüüd seda varianti enam ei olnud.
Siis meenus, et nüüd on ju kesklinna elanikel "parkimistsoonid". Meie tsooni piir jookseb sobivalt mööda Endla ja Tõnismäe tänavat. Selgus aga, et ei ole sugugi lihtne infot saada, et kus ma siis ikkagi parkida tohin...
Abitelefoni proua oli küll abivalmis ja otsis minuga koos netis tükk aega, kuid ainus info, mis leidid, oli sama, milleni ma isegi jõudsin - piir läheb sealt, aga kas tänava keskelt või on terve tänav veel kallimas tsoonis... Ei tea.
Google maps näitas, et Rahvusraamatukogu ees on Citypark'i silt. Nende koduleht infot ei kinnitanud. Nende infotelefon... nojah, sisuliselt öeldi mulle, et kust nemad teavad. Et siis neil pole aimugi, kus nende parklad on...
Tallinna transpordiameti spetsialist konsulteeris kolme inimesega ja ütles, et "vist" peaks olema Rahvusraamatukogu ees kekslinna tsoon. Kuid kas see on linna parkimisala või mitte... Ei teadnud nemadki. Soovitasid märke vaadata. :)
Kõige täpsema info sain Rahvusraamatukogu infotelefonilt. Nende maja ees on linna maa ja kesklinna tsoon.
Selle teadmisega relvastatult sündis plaan - kui me pojaga lasteaiast minnes Rahvusraamatukogu ees parkimiskoha leiame, siis starti läheme. Ja kuna vahel peab vedama ka, siis kohe peale ristmiku ületamist oli esimene koht vaba. Keerasime sisse ja läksime.
Saime oma numbrid, poja suhtles lehm Lilliga.
Ja siis olime stardis. Minu üllatuseks anti start kellaajaliselt. :) Endomondot ei jõudnudki tööle panna. Kella käimalülitamine meenus ka umbes 300m hiljem.
Esimene mõte kaardile pilku heites: "Pagan, tänavanimesid ei olegi!" No ja see näitab minu taset ja oskusi ilmselt kõige suurepärasemalt. Kui ma lõpuks aru sain, kus me oleme (kaardi peal), siis ei olnud väga raske esimese (ametlikult viimase) punkti tuvastamine. Sinna me sibamisi sammud seadsime. Ja järgmine punkt... läke metsa, rappa ja kuhu iganes veel võimalik. Ma eksisin kardinaalselt ära. See täehndab, et ma teadsin küll, kus me oleme, aga ma ei saanud aru, kus see koht kaardi peal on... Tegin pojale (ja endale ka muidugi) mingi pea kilomeetrise lisaringi vist. Kui lõpuks aru sain ja teise punkti jõudsime, siis võitlesin soovigaa telefon võtta ja mehele pisardada, et see kõik on niiiiii nõme ja ma tulen koju ära... Aga nortsasin ninaga ja leppisime pojaga kokku, et vaatame, kas leiame järgmise ka üles. See tuli oodatust lihtsamalt. Kutt hakkas väsima. Tassisin teda vahepeal seljas. Meil oli kokkulepe, et kuni ma teadsin, kuhu minna, saab ta seljas olla. Punktile lähenedes, kui ma pean kaarti vaatama, siis ta kõnnib-jookseb ise. Kui neljas punkt ka võetud, tekkis tunne, et äkki ikka jõuame veel mõne... Hakkasin juba veidi aru saama kaardist ning olime ka vanalinna piirkonnas, mida ma natuke paremini tundsin. Seega jätsin paaril korral kuti ristmikule ootama või suunasin otse minema ja ise käisin paberit märgistamas. Ja lõppu me jõudisme. Kell näitab 56min, kuna see sai hiljem sisse lülitatud, siis ametlik aeg on ilmselt mingi tund ja mõned minutid peale. Aga see ei ole üldse oluline. Me jõudsime lõppu! Me leidsime kõik kaheksa punkti üles! Mina orienteerusin! Mina - imbetsill orienteerumises! :) Ja täiega lahe oli (kui teise punkti nututuju üle läks). :P
http://connect.garmin.com/activity/481125571
No comments:
Post a Comment