29.august - Miks on blondiini aju hommikul hernetera suurune?

...sest ta paisub öösel.

Minu puhul peab see viimasel ajal liigagi palju paika. Läksin õue ja isegi siis ei tulnud meelde, et ma pidin helkuri võtma. Alles umbes Sõjaväekalmistu juures puude all ja heledalt valgustatud tunnelist välja tulles tekkis arusaam, et olen ilmselt päris nähtamatu juba hämaruse/pimeduse piiril.

Aga alustades algusest, siis kell võttis satelliidiühenduse kuidagi väga kiirelt taha. Ilmselgelt oli mingi satelliidi asemel orbiidil tiirlev UFO, mis sellele kaasa aitas. Sest kui ma rahulikult oma 6:30-6:40 tempos sibades liikusin, piiksus kell äkki täiesti vales kohas ja teatas rõõmsalt, et "kilomeeter joostud, tempo 5:20". Eeeee... Ma ei lidunud parimatelgi päevadel nii kiirelt. Mitte et mulle ei meeldiks sellise enesetundega arendada 5:20 tempot, aga olgem ikka realistid. Seejärel UFO lahkus orbiidilt, sest ülejäänud kilomeetrid olid õige pikkusega ja piiksud käisid õiges kohas (siis umbes 150m enne tavapärast tulenevalt ufo-kilomeetrist).

Kohe, kui esimene ulmeline kilomeeter läbitud sai, nägin meie lennukit õhku tõusmas. Ta läheb enamasti veidi peale üheksat. Aga eile tuletas see mulle meelde, et ma pidin päeval töö juures tuleva käimisvõistluse osavõtu registreerimise ära tegema. Ja loomulikult ei teinud. Sest unustasin selle poole minutiga, mis ma oma laua juurde läksin...

Aga jooksmine oli päris hea. Pimedas on teistmoodi. Ja juba mitmendat korda järjest kohtun ma kahe noormehega kes ratastega sõidavad ning teine nendest ütleb mulle tere. Ja ma ei saa pimedas aru, kes see on. Või näen ma siis lihtsalt nii vana välja, et poiss teretab viisakusest. :)

Täna avalikustati maratoni tempomeistrite nimed. Ja kui mul ei olnud mingeid eesmärke ega ambitsioone, siis nüüd olen ma teadmise ees, et 4:45 tempot teeb Ain-Ivar ja 5:00 tempot Valdo. Ja nüüd tahaks ju mõlemaga koos joosta. :P Algul ühega, siis teisega ja "surres" omaette? Kõlab nagu plaan, või mis....

27.august - Tumeda kleidi ja tähtedest vöö õhtu sai endale, temast sai öö...

Esmaspäeval (päeval siis) oli tunne, et võiks jooksma minna. Tahe oli kohe.
Lasteaiaringil lahmas paduvihma ja tunne hakkas kaduma. Kui poole kümneks lõpuks lapsed voodisse õnnestus saada, ei olnud enam üldse tunnet, et mingist jooksust võiks rääkida. Nii hea oli voodis lösutada ja lastega koos mängitavas telefonimängus parendusi teha.

Teisipäev. Isegi päeval ei olnud mingit tunnet. Või mingit tahet. Ainult üks paduvihm. Kui õhtul vihm lakkas, siis tunnet ei tekkinud. Kuid sundisin end välja. Mõtlesin, et kui ei lähe, siis ei tee ma sellega ka kellelegi head. Tuju on moss nagunii olnud viimasel ajal. Panin siis dressi selga ja õue. Esimese hooga oli jahe. Ja pime. Pidin tõdema, et sügis on vist saabunud/saabumas. Sots-kohustus järgmine kord endale helkur külge riputada (kui see jälle ära ei unu, eksole). Mõtlesin ka pikkade varrukatega särgi vajalikkusele, kuid kui kilomeeter sibatud sai, ei tundunud see enam nii oluline ning jooksu lõpus tuli meelde, et jopet on vaja, kui soojakraade hakkab kümne ligi jääma.

Jooks ei olnud väga kerge. Jälle vaatasin olematut tempot ja üritasin kujutleda, mismoodi kiiremini liigutakse... Aga samas ei ole mul ju kiiremini tarviski. Pikalt ja pidevalt oleks tarvis. :) Mõne kildi järel sai pahkluu ka jälle "lahti ragistatud" ja siis oli päris mõnus sibada. 10,1km ja aeg 1 tund ja 5min http://connect.garmin.com/activity/575755484

24.august - Kordamine on tarkuse ema...

...seestap kordame jälle: paha siga, sada viga.

Reedel ma jooksma ei jõudnudki. Tegelikult olid mul hommikul juba pooled riided seljas, kui mees küsis, et kas ma ei tahaks minekut edasi lõkata. Võtaksin päeval kuti kaasa ja saaks poiss rattaga ka sõita. Nii ma siis ei läinud. Ja siis keeras ilma ära ja siis... ei läinudki me üldse kuhugi.

Laupäeval ei olnud ka mingit tunnet. Kuid vedasin päeval siiski poja välja. Filtri tee oli mingi lollaka võistluse pärast ikka veel kinni, seega ei saanud tavapärast ringi minna. Poja pidas hästi vastu, kui ma teda siin ja sel solgutasin. Kokku 8,7km ja 56min http://connect.garmin.com/activity/572311534

Täna... Njah. Täna ei olnud mul millekski tuju. Kuigi kokkuvõttes tuli tujutut ringikõndimist päevaste tegutsemiste peale ikka üksjagu.


Ja kui juba sajast veast rääkida - mu jalg valutab jälle. Ma ei suuda meenutada, kas juulis oli tegu parema või vasaku jalaga. Aga ilmselt palju vahet ei ole, sest seekord on testmoodi. Parema jala pahkluu oleks nagu "kinni kiilunud". Peale pikka aega ühes asendis olemist võtab täitsa liipama ja ragiseb ning raksub. Nagu murduks midagi veidi lahti. Siis on enam-vähem korras. Tunda on, aga ei midagi katastroofilist. Kuni järgmise pikema pausini. Väikest hirmu hakkab tekitama, sest olukord on kestnud juba veidi üle nädala ja ei näita hetkel küll veel paranemise tundemärke.

21.august - Jalad veel liiguvad, käed ei liigu

Nii, poolteist kuud vaikust eetris.
Ei, ma ei ole kogu see aeg jooksmata olnud. Ülearu sageli sibama jõudnud küll ei ole, kuid vahel siiski. Aga vot see ettevõtmine, et siis arvuti taha istuda ning  jooks üles kirjutada... See on keeruline.

Juuli alguses olnud jalavalu andis end õrnalt tunda veel ka 9.juuli õhtusel sibamisel (9km ja 58min http://connect.garmin.com/activity/538024949), kuid seejärel hakkas taanduma ja kadus suht sama äkki, kui oli tulnudki.

Ning siis algas mul puhkus. Kolm nädalat, mille veetsime Saaremaal. Täiesti võrratu. Põllupidamiseks ei olnud ilmad just parimad, kuid suvitamise ja puhkamise mõttes ei oleks saanud paremat tahtagi. Soe, päikeseline. Imeline. Rannas ei ole ma vist kunagi elus ühe suve jooksul nii palju käinud. Mõnus.

Jooksmas käisime mehega koos. Ta tegi ettepaneku, et äkki jookseks iga päev puhkuse ajal. Ja teoorais oleks see ju ka võimalik olnud. Aga praktikas selgus, et ma tunnen end päris hästi. Sest ma ütlesin mehele, et mingu seenele, ma ei jaksa iga päev. Ja esimene nädal sai sellele suurepäraseks tõestuseks.
Käisime jooksmas pühapäeval: 9,7km ja 1 tund 6min http://connect.garmin.com/activity/541473354
esmaspäeval: 6,5km ja 43 min http://connect.garmin.com/activity/541473333
teisipäeval: 7,8km ja 52min http://connect.garmin.com/activity/542230723
neljapäeval: 10,1km ja 1 tund 7min http://connect.garmin.com/activity/543590813
ning reedel: 5km ja 33min http://connect.garmin.com/activity/547030693 - just see reedene jooks pani ka tegelikult aru saama, et igapäevane jooksmine ei ole praegu minu jaoks. Meie eelnevate päevade jooksude tempod olid olnud valdavalt aeglased. Too päev ütlesin kohe, et kui ma üldse jooksma lähen, siis ainult natu-netukene. Ja terve see 5km rõõmustasin ma selle üle, et rohkem ei jookse. Nii lühidalt teengi. Rõõmsad mõtted tõstsid ka tempo kiiremaks. :)

Siiski uuesti pühapäeval: 7,9km ja 54min http://connect.garmin.com/activity/547030674
ja siis alles neljapäeval: 8km ja 56min http://connect.garmin.com/activity/552055575 - see oli põrgulik jooks. Vedasin (jah, minu algatus) mehe keskpäeval välja. Et mis see 24 kraadi varjus siis ikka ära ei ole... Ainus probleem oli, et meie jooksurada kulges lauspäikeses... Mees võttis targu joogipudeli kaasa. Mina mitte. Ma endiselt vihkan seda, kui mul jooksu ajal midagi käes on. Eks ta pakkus mulle ka juua, aga ma ei võtnud - kellel siis alla kümnekilomeetrisel jooksul juu tarvis on... Ja vot seitsmenda kilomeetri keskel keeras mul pildi ees sassi. Kõndisin natuke maad, kuna meie niigi olematu tempo tundus liiga kiire. Nõutasin veepudeli ja siis jõin ja kastsin ennast. Lõppu ma jõudsin, aga jalad võttis värisema see 8 kilti. :)

Laupäeval 5,3km ja 35min http://connect.garmin.com/activity/552055568

Seejärel tuli elu oma paratamatuses vahele. Pidime kiire Tallinna-treti tegema ja nautisime lihtsalt suve.
Uuesti jooksma alles reedel, 10,1km ja 1 tund 8 min http://connect.garmin.com/activity/558734125

Sellega oligi puhkus läbi.
5.augustil Tallinnas jooksma minnes avastasin, et lõpetan juba hämarikus. 10km ja 1 tund 4min http://connect.garmin.com/activity/558734085

10.august. Töö juures olid suvepäevad. Lätis. Ilmselt Kuramaal. Ilus koht. Meeletult soe meri (nagu selgus kummipaadist vette plärtsatades spordivõistluse ajal). Laupäev möödus veidrate spordiülesannete seltsis koos Läti ja Leedu kolleegidega. Pühapäeva hommikul otsustasin jooksma minna. Sest uni läks ära, kuid teised tahtsid veel magada. Sibasin siis veidi mööda maanteed. 8,2km ja 51min http://connect.garmin.com/activity/561799953 Tagasi jõudes lippasin otse dressidega merre. Mmmmm... hea oli. :)

13.august - vähe sellest, et õhtul hakkab pimedaks minema. Jahedaks läheb ka. Mitte et 15 kraadi ei oleks suurepärane jooksuilm. Aga ikkagi tundub peale 25 kraadi kuidagi jahedavõitu esimesel hetkel. 8,6km ja 55min http://connect.garmin.com/activity/564335400

17.august. Jälle Saaremaal. Seekord katsetasime kõvakatte saanud Pamma teed. Päris hea oli joosta. Ja kui puhkuse ajal oli kell hakanud mingil hetkel "häiret" andma, et ringimälu hakkab täis saama ning olin mehele seletanud, et ringe mahub mällu ikka väga palju, siis seekord selgus, et lõputult neid siiski ei mahu. Kui kuues kilomeeter oli täis tiksunud, tuli lõplik teade, et nüüd on kõik. Ja kuna ma ei suutnud jooksu pealt asju kustutama hakata, siis nii jäigi. Miks ma vahepeal kustutanud ei olnud?... Hea küsimus. Kehv mälu. :P
Kell näitab siis 6,2km ja 42min. Tegelikkuses siis umbes 1,5km pikem sibamine.

19.august - Kokkulepe, et lapsed kuulavad issi sõna ja lähevad voodisse. Ning ise sibama. Veerenni ringile jõudes jäin mõtlema, et miks ma ei ole "piiksu" kuulnud. Nojah... Mis te arvate, kas kella mälu oli keegi vahepeal puhastanud või mitte? Nääääää... Tegin selle siis vähemalt sel hetkel ära. Ja jooksin edasi. Veidi väsitav, aga hullu ei olnud. Järvevana pealt keerasin korra veel Ülemiste järve aiaäärsele metsarajale, aga seal hakkas juba konkreetselt liiga pimedaks minema. Kell näitab 9,3km ja 59min, tegelikkuses siis umbes-täpselt 1,3km rohkem. Jooksu ajal oli jällegi päris palju asju mõttes, mida kõike kirja panna, aga kas see nüüd siis enam meenub...

Loodetavasti saan ma homme hommikul ka jooksma. Ning loodetavasti on mul pärast viitsimist see kohe arvutisse ka tõmmata. :)

Sibamiseni!

8.juuli - Ainult natuke lombakas

Laupäeval jooksma ei jõudnud - laulupeo rongkäik ja mis-kõik-veel.
Ja laupäeva öösel vastu pühapäeva hakkas jalg valutama. Lihtsalt niisama. Ilma ühegi põhjuseta. Ja valugi oli selline nõme, mitte konkreetne. Ei olnud nagu lihas ja ei olnud nagu luu. Ei olnud pahkluu ja mitte ka nagu säär. Aga valus oli. Ja käies võttis liipama hetketi. Mõtlesin siis pühapäeva "vaba päeva" võtta, et jalg puhtaks. Kuid kahjuks see asja ei parandanud - öösel andis tunda ja esmaspäeva hommikul tegin tööle minnes "tirilimps-poolteist" sammu.
Kuid töö juures trepist alla minnes tegin avastuse, et varbale toetudes ei olnudki nii valus. Ja otsustasin õhtul proovida.

Jalg andis tunda, kuid ei olnud väga valus. Igatahes palju mõnusam, kui päeval käies. Sibasin oma ringikese ära ja tundsin end päris hästi. Esimene kilomeeter aeglane, teine veidi kiirem. Siis tuli mõte proovida iga järgmine veel kiiremini joosta. Ja see rikkus asja, sest kolmas oli liiga palju kiirem teisest. Mõtlesin, et "ah, ma nagunii ei jaksa, las jääb" ja siis õnnestus lausa iseenesest ikkagi kuidagi nii, et iga järgmine kilomeeter oli eelmisest paar sekundit parem. Viimane kilomeeter oli väsitav, aga koju ma jõudsin. 52min ja 8km http://connect.garmin.com/activity/536749440

3.juuli - Ring ümber Kalevi staadioni

Otsustasin õhtul väikese jooksu teha. Et mitte kahel järjestikusel päeval mitte liisat väsida :P oli mul lihtne plaan - siban Kalevi staadioni tagumisse väravasse. On just proovi lõppemise aeg ning saan vaadata, kas äkki trehvan kedagi tuttavatest, kes tantsupeol osalevad. Mõeldud-tehtud. Kuigi õigem oleks vist öelda, et mõtlemata tehtud. Sest kui ma (peale Võistluse tänaval suure ja rasvase rotiga kohtumist) staadioni juurde jõudsin, sii selgus, et sisse saavad ainnult tantsupeolised. Mis on loogiline, kui veidigi mõelda. Aga sellega ma ju pead ei vaevanud. Seega pidin ma tegema ringi ümber staadioni ja sama targalt koju tagasi.

Aga õhtu oli mõnus ja jooks tegi hea tunde. 7km ning 44min http://connect.garmin.com/activity/534462851

2. juuli - Tendents on masendav

10.juuni - Vana hea tuttav ring Filtri teel ja Järvevanas. Läksin sibama juba enne kaheksat, et põnnide voodissepaneku ajaks tagasi jõuda. Oli mõnus õhtu ja joosta oli hea. Olin enda kohta kiire. Ning proovisin (alates kolmandast kilomeetrist iga järgneva kiiremini joosta. Sain hakkama, aga hea meel oli, et pikemale ringile ei läinud. :)  6,2km ja 37min http://connect.garmin.com/activity/519750718

15.juuni - Esimest korda lasin end kaasa tõmmata EM väljakutsesse. EE "Narva energiajooksult hooga edasi". See pole "kellel on kõige rohkem kilomeetreid" võistlus. Või noh, on küll, aga on ka väike lisanüke minusugustele - kui lõpuks 75km täis saad, siis oled tubli. :) No ja selle lootsin mina täis saada. Hmmm - loodan siiani. :D Aga pühapäeval siis sibama. Hommikul, enne muid toimetusi. Hommikuti on veidi raske joosta, kui oled harjunud õhtuti. Kuid kuna Maratoni start on kah hommikul, siis tasub ikka aeg-ajalt harjutada. Tempo oli aeglane. Ilm polnud kah suurem asi. Aga ega ma tagantjärgi väga palju enam ei mäleta.
6,2km ja 42min http://connect.garmin.com/activity/520839203

17.juuni - Lapsed voodisse ja jooksma. Ma ei mäleta seda jooksu enam. Kilomeetrite ajad on kiired, ilm oli jahe. Ju mul külm oli ja koju tahtsin. :D 6,15km ja 37min http://connect.garmin.com/activity/523365113

20.juuni - Saaremaal koos mehega. Mõnus rahulik tempo ja palju lobisemist. Ilm oli pilves ja "uduvihmane". Aga tegelikult jooksmiseks täitsa ok. Tegime veidi pikemalt isegi, kui esialgu plaan oli. Vedasin mehe nimelt vana lasteaia juurde, kust igal suvel vähemalt ühe korra läbi jooksen (nostalgia värk). 8km ja 53min http://connect.garmin.com/activity/528389296

Ja siis läksidki asjad käest ära...
Iseenesest olid põhjused kõik head ja suurepärased, aga... Ma oleksin võinud, kui oleksin väga püüdnud, kuid mina läksin lihtsama vastupanu teed. Ning seetõttu järgneski 11-päevane jooksuauk. Sinna sisse mahtus küll poolteist Saaremaa-sõitu (nendest ühe sõitsin ise ja üksi), üks suurepärane pulmapidu kahel päeval, kuus päeva stressi ja närvipinget (mis praegusekski läbi päris ei ole), klassikokkutulek ja paar paduvihmast päeva. Tagantjärgi enam palju vahet ei ole - ma ei jõudnud jooksma ning nii see läkski.

Täna vähemasti jälle jõudsin. Ilm oli hommikust saadik suurepärane (versus eilne padukas). Juba lõuna ajal ütlesin mehele, et mund tuleb õhtul "ergutada". Leppisime kokku plaani, et mina võtan poja rattaga kaasa ja lähen jooksma ning mees läheb tirtsukesega kas rattaga sõitma või rulluisutama. Nii oligi. Ja ma olin nii paha emme, et vedasin väsinud ja januse palse veel lisaringile, mitte ei tulnud otse koju. Meie tempo ei olnud väga kiire, aga täitsa ok. Mingitel hetkedel oli ka raske, kuid lõpus oli poja ergutamisega nii palju tegemist, et see ei lasknud endal väsinud ja tüdinenud ollagi. :) Koju jõudes lasin väsinud kuti tuppa ning sibasin veel 350m tirtsule ja mehele järgi. :) 8,1km ja 53min http://connect.garmin.com/activity/533102776


Loodetavasti läheb nüüd jälle veidi paremini. Või siis vähemasti üle veidi madalamate kivide ja kändude. :)

08.juuni - Jalad liiguvad paremini, kui käed

Ma tegelikult olen vahepeal jooksmas käinud küll, ausalt. Aga kuidagi arvutisse need jooksud enam ei jõua. Vahepeal tõmbasin isegi kellast mitu korraga. Ja siis jätsin kella laadimata, nii, et ühe jooksu ajal juhtus nii, nagu vanasti sageli - aku tühi ja pilt taskus.

Enamasti olen sibanud ikka oma ühte ja sama ringi: Filtri teel ja Järvevanas - väikeste muudatustega sõltuvalt sellest, kui pikka ringi tahan/viitsin teha. Kui kuus, siis tagumisest tunnelsit välja ja eest sisse ning otse koju. Kui seitse, siis ringike Luites juurde. Kui kaheksa, siis pikendan Järvevana otsa. Ükspäev oli niiiii imeline õhtu, et tegin lausa kümme kilomeetrit (ja olgu öeldud, et ma ei tahtnud üldse jooksma minna, sest päeval oli külm ja vastik olnud, kuid õhtuks tuul vaibus ja jooksmiseks oli täiuslik õhtu).

Juuni on nüüd nirult alanud: Pojal oli nädal tagasi võimlemispidu, millega olime terve päeva rakkes. Esmaspäeval oli külaskäimise õhtu, siis olin veidi tõbine taas, siis poja lasteaia lõpupidu... No ja veidi laiskust juurde ja siis ongi niru nädal. Homme proovin minna. Loodetavasti.

Võistlemas seeniorina
Eilsest jooksukesest siiski räägiksin. Algas lugu kolmapäeval, kui mu kunagine kehalise kasvatuse õpetaja helistas ja ütles, et laupäeval on Kuressaares valdade võistlused, kas ma ei tahaks jooksma minna. Me olime küll Saarde minemas, kuid... Ma olen ju aeglane. Seepeale öeldi mulle, et "see on seeniorite jooks". No aga ma olen ju ka seeniori kohta aeglane... :D Ok, lubasin siiski minna. Mis see 800m siis ikka...
Kuni laupäeval kohale jõudes selgus, et näiteks Renna jookseb. :) Sel hetkel oli küll tunne, et kuhu ma ennast mässisin... Aga noh, sai see 800m joostud ja minu kohta hea ajaga: 3:33. Mis tegi kilommetri tempoks 4:24. Eks ma olin umbes minutikese jooksul peale lõppu natuke surnud ka. Aga läks üle jälle ja täitsa tore oli. :)

13.mai - Keskmiselt kaks korda nädalas

Vahepeal olen ikka liigutanud ka. Natuke.

Pühapäev, 4.mai - 7,2km ja 47,5min. http://connect.garmin.com/activity/496124231 Mäletan vaid seda, et külm oli. Vähemalt esialgu.

Neljapäev, 8.mai - 10km ja 1 tund 3min.http://connect.garmin.com/activity/496124219 Läksin ringile nagu ikka ja siis ühel hetkel tuli meeletu igatsus vana hea ringi järgi. Nüüd seda ju enam teha ei saa, sest Järvevana ääres tuleb teisel küljel joosta. Kuid otsustasin siiski proovida. Korraliku liikleja plaan oli liikuda Pärnu maantee viaduktini välja ja siis foorist üle tee minna. Kuid raudteeülesõidu juures ei olnudki väga palju autosid ja lõikasin otse üle. Samas - mulle ikka üldse ei meeldi selline teeületamine. Närviliseks teeb. Seega, kui tahan nostalgitseda, siis tuleb ikkagi mingi muu lahendus leida, mis toimiks. Nostalgialaks täielik oli Türi tänaval jooksmine. Tallinn Väike raudteejaamas on (vist) ülesõit kinni pandud. Mu loogika küll tahaks öelda, et see ti saa ju nii olla - kusagilt peavad need inimesed ju üle saama... Aga mina pugesin toru alt läbi, sest seal, kus vanasti oli trepp, oli nüüd tõkketoru ette pandud. Afa mõnus oli. Mõnus ja tore.

Laupäev, 10.mai - Poja tahtis rattaga sõitma ning mina läksin jooksuga kaasa. 6,2km ja 42 min http://connect.garmin.com/activity/497627207 Siselinna kalmistu juures pandi parasjagu eelmsiest päevast jäänudprozesid ja juhtmeid kokku - pidasin siis pojale loengu okupatsioonist... Süütu näoga ja parajalt valju häälega... :D Päris lahe.

Täna jõudsin ka jooksma. Jalad olid nõmedalt väsinud. Miks, seda ma aru ei saa. Pole neid just ülearu pingutanud viimasel ajal. Aga äkki just sellepärast? Igatahes tilluke ring ja mitte ühtegi jõnksu rohkem. 6,2km ja 39min http://connect.garmin.com/activity/498879453 proovisin teha (tunde järgi) kiirem kilomeeter, aeglasem kilomeeter. Tundub, et õnnestus.

1.mai - Kevadpüha?

Täna oli ebasportlikult tihe liikumise päev.

Käisime Eurpoopa Päeval ning osalesime reisimängus. Mis tähendas seda, et umbes kolm ja pool tundi siblisime ringi mööda vanalinna. Ei olnud väga väsitav, aga... vist ikka oli ka.

Sest kui ma õhtul lõpuks suurest laiskusest üle sain ja jooksuriided selga vedasin, siis oli kogu jooks raske. Väga raske. Arusaamatult. Ausalt öeldes ei olnud lihavõtete aegu poolmaratoni joostes (mitte väga palju aeglasemas tempos) ühelgi hetkel nii raske olla kui täna terve jooksu igal hetkel. Alguses oli külm. Olin küll üle mitme nädala jälle pikas dressis, kuid esimestel kilomeetritel vastutuules igatsein kindaid. Ja siis oli lihtsalt raske. Jaksu ei olnud, nautimist ei olnud. Oleksin võinud ilmselt veel mõned kilomeetrid kulgeda, kuid ka tahtmist ei olnud.
Samas on mul hea meel, et läksin. 6,2km ja 40min http://connect.garmin.com/activity/490864831