Ja isegi mitte piltlikult, vaid täitsa nii ongi tunne hetkel. Et kui vähegi hakkavad asjad veidi laabuma, siis mõtleb elu mingi uue ja vastiku vimka välja...
Jooksma ei ole jõudnud vahepeal. Midagi muud sporti teha ka mitte. Närvid ja vähene söömine on küll aidanud veidi kaalu kaotada, kuid see tundub nii vale, et isegi ei rõõmusta hetkel.
Täna päeval siiski helistasin väikesele sugulasele ja kutsusin ta tunnikeseks lapsi vaatama. Tundsin, et ma pean välja saama korraks. Käisin Stroomi terviserajal ja sibasin natuke. Mõtted liikusid oma teed. Viha ja nutt vahetusid. Ei olnud hea joosta, kuid samas oli hea seda jõuetut tunnet endast natuke välja saada. Hea, et lõrtsi tuiskas - vähemalt teised inimesed ei saanud aru, et tuligi jooksurajale tönnima.
6km, 40min http://connect.garmin.com/activity/271759306
Tiina saadab madjarimaalt virtuaalse kalli.
ReplyDeletehttp://www.youtube.com/watch?v=cOoyr02vFSs
Ja siis jooksuga jälle üles tagasi :)
ReplyDelete