Mitte küll väga edumeelselt, kuid ta liigub siiski.
Laupäev, 05.detsember. Torm oli. Vihma sadas ja tuul oli tugev. Temperatuur siiski piisav lühikeste pükste jaoks ja tõe huvides peab mainima, et tegelikult seal vihma ja tuule sees olles ei olnudki enam niiväga hull, kui aknast vaadates karta oleks võinud... Enesetunne üllatavalt mõnus ja samm sättis end viimase aja keskmisest veidi kiiremakski. Uuel kellal võtsin piiksud maha, kuid tal on mõnus lisavariant - vibra. Mis tähendab, et kui kilomeeter täis saab, siis ta "sumiseb ja põriseb" käe peal. Ja kui piiksu võis varem väga kergelt kõrvust mööda lasta, siis vibrat panen ikka tähele. Ja kui juba esimene kilomeeter on suht koht mõnusa enesetundega ja normaalse tempoga, siis... Litsume aga juurde. :)
Teisipäev, 08.detsember. Vahelduse mõttes oli ainult vihm, tuult ei olnud. Üle pika aja tundsin ma joostes mõnu. Veider. Tempo päris kärme, aga hea oli. Veidi-veidi pikem jooks - autol oli bensiinimõõdik punases ja lippasin tanklast läbi, et vaadata, kas on soodushind või mitte.
Neljapäev, 10.detsember. Tõusev tuul ja vihm. Veidi kehvem, kui eelnevad korrad. Endiselt oli piisavalt soe lühikeste pükste jaoks, kuid tuul kuidagi "peksis" ja eriti Järvevana äärt pidi tagasi kodu poole sibades olid silmad kissis ja poolkinni, et üldse midagi näha. Kõht kippus ka oma elu elama taas, seepärast ringi pikendama ei hakanud ja panin Renniotsa tunnelist otse kodu poole.
Nädalavahetus mõõdus jõulutunde tähe all, mis tähendas seda, et laupäeva veetsime poolenisti autos, sõites Tartu ja tagasi. Tore päev, kuid ei mingit liikumist. Pühapäeval oleks võinud, kuid tuju oli veidi niru ja siis käisime kuuske ostmas ja nädala söögikraami kokku ostmas ja piparkoogid ja õhtusöök ja...
Täna võib-olla proovin.
No comments:
Post a Comment