Ilm ilus, tirtsuke issiga ujumistrennis ning mina sibama. Tubli mõttetöö tulemusel olin täna peaaegu parajalt riides. Lühikeste varrukatega pluus jope alla oli päris paras. Suusakindad olid veidi paljuvõitu (pole vaja küsida, ise ka vahel imestan, milleks suusakindad, kui ma ei suusata.... Aga noh, mul on ju tegelikult suusad ka...).
Esimese kilomeetri poole peal helistas poja ning siis oli meil pikk vestlus teemal "kuidas avada meremarja pakki". See lõppes muuses ebaõnnestumisega - leppisime kokku, et lõpetame kõne ära ja ma avan paki, kui koju jõuan.
Joosta oli veidi raske täna. Aeglane ja... ma ei teagi... väsinud ei olnud, valus ei olnud, midagi muud viga ka nagu otseselt ei olnud, kuid hea ka ei olnud. Pigem veidi nõme tunne.
Järvevana ääres kohtusin hulgi sõdurpoistega. Esimene kahekümnene punt (talverõivastes mõnusalt nähtamatud) ilusti rivikorras ja automaadid rinna peal tuli vastu täpselt Filtri tunneli juures. Mina välja, nemad sisse. Mõnesaja meetri pärast teine punt ning vastalt enne Renniotsa tunnelini jõudes kolmas. Nende viimasel seljas helkurvest. :)
Lõppkokkuvõttes tegin oma tavapärase ringikese ära ja tegelikult oli ju vahva, sest ilm jällegi suurepärane.
https://connect.garmin.com/activity/1014648595
Veidi masendav oli koju tagasi jõudes pähe lippav mõte, et "tunnen end niiiii väsinult, aga suvel Laulasmaal oleksin ma esi ese ringi teises joogipunktis....
No comments:
Post a Comment