Kui üle nii pika pausi taas nullist liigutama hakata, siis tekib hulgaliselt küsimus iseenda jaoks paljudes teemades:
riietus - ma tegelikult tean, et olen need viimased korrad sibamas käies liiga paksult riides olnud, kuid samal ajal pelgan praegu oma immuunsüsteemi ja organismi pärast ning siis olengi liiga soojalt. Lisaks liigun ma praegu väga aeglaselt ja pole päris kindel, kas siis ka lühikesed püksid ok oleksid, kuid temperatuur plussis...
postitused - kuna garmin muutis oma süsteeme ja mul oma kella enam arvutisse tühjaks tõmmata ei õnnestu, siis kasutan äppi. Mis on mõttetult nõme. Vähemalt minu silmis. Ja tahvlis mulle toksida väga ei meeldi. Ning arvutisse sageli peale tööd enam ei kipu...
orienteerumine - üritan taas ümberkaudsete tänavatega tutvuda. Peale kolimist jäi see "tuttavaks" saamise aeg minu jaoks lühikeseks ning nüüd olen kõvasti unustanud ka. Tulemuseks ongi see, et tänavad on nime järgi tuttavad, tean, et enamikul neist olen abikaasa ja lastega jalutanud (ja rohkem kui üks kord). Aga ei suuda mäletada, kuhu seda täavat pidi saab või kuidas sealt kaudu koju sibada...
Ja siis veel kümme pluss erinevat asja. Nii et meenutamist ja uuesti harjumist jagub.
Eile, laupäeval läksin lihtsa vastupanu teed - lastega raamatukokku, toimetasime omad toimetused ära ja seejärel piiga raamatukotiga koju ning mina väikese ringiga joostes. Suundusin Harku metsa, et sealtkaudu kõige lühemat teed Veskimõldre kaudu koju liikuda. Porine oli ja lirtsuv oli. Ja mina olin aeglane, kuid tundsin end peaaegu et mõnusalt.
Kuna Garmini netileht keeldub täna lahti laadimast, siis linki taaskord ei tule. 4,7km ja 33min.
Täna paistis nii imeline päike, et oleks olnud patt mitte välja minna. Kuna mees on endiselt külmetunud ja suslikud ei näidanud üles mingit vaimustust minuga kõndimise suhtes, siis panin selga jooksuriided ja läksin välja. Esimene hetk, kui majanurga tagant välja astudes tuulepahvakas näkku lõi, tekkis küll mõte, et miks mu seda ometigi vaja pidi olema täna... Aga juba liikudes polnud olukord üldsegi enam nii hull. Tegelikult oli isegi päris mõnus. Ja päike oli imeline. Sibasin siis Laagri raudteejaama kaudu ülemisest sillast üle, ringitasin Jõekääru pargis kuniks kell kolmandat kilomeetrit piiksus ja siis alumise silla kaud kodu poole tagasi. Kokku 5,5km ja 40min.
No comments:
Post a Comment