Mitte et ma kunagi Ameerika mägedes käinud oleksin. Aga minu ettekujutus neist on "üles-alla-üles-alla-nurga taha-alla-üles"...
Kui eelmisel nädalal tundus, et kõik läheb ilusti ülesmäge, siis see nädal tuli sirgel alla tagasi. Ja natuke rohkem ka.
Esmaspäeval oli mul esimene personaaltreening. Lahe. Ja raske. Käisime Kendraga läbi BodyBalnce'i põhiharjutused ja teemad. Nagu mul kahtlus oligi, teen ma päris mitmeid neist valesti. Aga no pagan - kui isegi allavaatava koera asend muutub õigesti tehes väljakutseks... :D Igatahes olin ma tunni lõppedes täiega väsinud.
Teisipäeval BocyBalance. Eelmisest päevast tiba väsinud (ja mõned lihasedki veidi valusad), uus kava... Peale kolmandat-neljandat lugu olin ma täiega higine ja väsinud. Uus kava on harjutuste suhtes täitsa ok (kuigi raske), kuid muusika ei ole nii hea, kui eelmisel. Sest AJ Mitchell feat. Ava Max "Slow dance" on lihtsalt liiga hea. Ja ma igatsen seda veidi... https://www.youtube.com/watch?v=VAmXEe92RSI
Kolmapäeval oli kuu esimene tööpäev ja ma pidin veel lapse kooliteemadega tegelema. Kui õhtul lõpuks lõpetasin, olin juhe nii koos, et ma ei teinud peale kõige lähemast poest läbiastumise mitte midagi.
Neljapäeval olin tublim - mul oli tarvis käia Järve keskuses. Sibasin siis rongi peale, rongiga Hiiule ja sealt mööda kergliiklusteed Järvele. Tagasiteel Rahumäe jaama. Aga kuna rongini oli veel kakskümmend minutit aega ja sirge lõpus paistis juba Nõmme, siis vudisin sinna edasi. Jõudsin enne rongile minekut lastele isegi sõõrikuid osta.
Reede - jälle nullipäev. Sest kuna mul hakkas puhkus, pidin ma võimalikult palju jõudma ära teha. Liikumist oli niipalju, et hommikul läksin bussi peale, et erandkorras kontoris käia.
Laupäeval võtsin end õnneks niipalju kätte, et jooksma minna. Teadsin, et pühapäeval on mul türdukutega sõit ja söömine ees. Seega tahtsin midagigigi teha. Ja olen päris rahul lõpptulemusena. Jätame mainimata selle, et ma jälle ära eksisin... Plaan oli minna Harku metsast Harku mõisaparki ja sealkaudu Laagrisse. Aga piisas ühest valest pöördest Harku metsas, et ma jõudsin hoopis teise kohta. Püüdsin siis lihtsalt enam-vähem õiget suunda hoida. Olin isegi täitsa edukas (eriti oma olematuid orienteerumisvõimeid arvestades). Ainus tagasilöök oli siis, kui ma sain aru, et planeeritav "üle kümnekilomeetrine" jooks ei olegi valestimineku tõttu üldse nii lihtne. Äkki olin ma Laagri keskuse serva peal ja kell piiksus alles üheksandat kilomeetrit. Tegin siis kaks tiiru Jõekääru pargis ja siis veel lõiguke Aiandi poole. Aga olles seal, kuhu tahtsid jõuda, muutus jooks kuidagi palju väsitavamaks. Ja nii ma paningi kella kinni, kui kümme kilomeetrit piiksus. Olen uhke, et kõndima ei jäänud. Kuuenda kilomeetri paiku olin ma selleks peaaegu juba valmis, kuid siis otsustasin, et "liigun kasvõi üliaeglaselt, aga teen jooksusammu". Ja sain sellega hakkama.
Loodetavasti järgmisel nädalal olen edumeelsem ja raudtee teeb taas jõnksu ülespoole. Puhkus ja puha ju ikkagi. :)
No comments:
Post a Comment