Tegelikult peaks tänast juttu alustama sellest, et mõnda aega tagasi tekkis ühes naistekambas suuremat sorti diskussioon taimetoitluse teemal. Mina kui põline lihaarmastaja ja Tarzani hingelaadiga inimene jälgisin vaikselt kõrvalt. Kuigi veider kõlas minu jaoks väike, et inimene ei ole loodud lihatoiduliseks. Et inimene on taimetoitlasena loodud... Juba siis tekkisid minus mõtted, et kui omal ajal lihtsatest "amööbidest" hakkasid arenema ühtpidi linnud ja teistpidi loomad ja siis said needsamad loomad osad taimetoitlasteks ning osad lihasööjateks jne. jne. Siis miks oleks pidanud areng lõppema selle kauge-kauge inimese eellase juures, kes liha ei söönud? Miks siis nagu enam arengut polnud?
No igatahes täna sai minu teooria minu jaoks kinnitust, kui meie treeningujärgses loengus Kristjan Port üsna kriitiliselt taimetoitlusesse suhtus. Muuhulgas näitas ka muutusi suu ja hammaste kujus (areng!) seoses lihasöömisega. Usutavalt kõlasid teooriad seedekulgla pikkuse ja toidu toiteväärtuse ning aju suuruse seostest. Ning minu lemmiklause: "Seedekulgla on evolutsiooni tagajärg" :D
Aga trenni juurde.
Toimus see Audentese spordihallis ja oli täna keskendunud suures osas ajavõtuga jooksudele. Ja lõpus umbes pool tundi ka päris raskele ÜKE'le. Mis tagantjärgi piltide pealt tundub täitsa lõbus. :)
Aga jooksud siis: Kolm korda kilomeeter. Esimene II pulsitsoonis, teine III pulsitsoonis ja viimane nii kiirelt nagu jalad võtavad.
1km - aeg 6:56, keskmine pulss 142
2km - aeg 5:54, keskmine pulss 156
3km - aeg 4:26, keskmine pulss 175
Arenguruumi ilmselt on, aga ma täitsa rahul.
No comments:
Post a Comment