Saturday, March 9, 2013

9.märts - Olen endiselt olemas

Alustan seekord enese õigustamisega. Jah - jooksma ei ole ma jõudnud vahepeal (midagi teha ei ole), kuid see eest olen viimasest postitusest saadik suutnud tõepoolest igal õhtul oma sada kükki ära teha. Kolmandal päeval olid jalad valusamad, kui peale viimaseid maratone. :D Aga see läks paari päevaga mööda. Ja nüüd on täitsa lõbus. Tempos tegin järeleandmisi ja mõõnduseid. Mõned päevad kulus lausa seal 3:20 piiril. Nüüdseks olen niikaugel, et aeg on keskmiselt 2:35-2:50 ja kükitada on mõnus. Ning tehnika on igatahes hulga paremaks läinud (isegi kui ma seda ise ütlen). Viimastel päevadel olen lõpuks niikaugele jõudnud, et teen ka mõned minutid planku ja/või kõhulihaste harjutusi juurde. Halval ajal abiks seegi.

Aga täna sain jooksma! Õepoeg oli armas, tuli põnne vaatama. Sain paar vajalikku toimetust tehtud ning siis jooksma. Oi-kui-mõnus oli!
Kell kahjuks andis kohe sisse lülitades häire, et aku on tühi. Oleks võinud ju mõelda... Aga ta tublike pidas isegi 4,5km vastu. Stroomi rada oli üllatavalt jäine ning ettevaatlik tuli olla päris paljudes kohtades, kuid piisavalt palju oli ka häid ja mittelibedaid kohti.

Arvestades seda, et viimasest jooksust on möödas kuu, oli enesetunne väga väga mõnus! Jalad muudkui lippasid (minu mõistes lippasid, tegelikkuses ikka aeglaset) ja naeratus muudkui trügis suule. Jooksjaid oli päris palju, kuid kuna ilm oli suurepärane, siis tundus neid ikka vähevõitu. isegi niisama jalutajaid oli vähe. Aga kui nad olid, siis ikka pundis ja mitmekaupa keset teed, nii et vaata ise, kuidas mööda saad. Sibasin Merirahuni ja keerasin igaks juhuks tagasi. Õige otsus, sest kui mere ääres tuul ka veel vastu oli tagasi minnes, siis läks raskeks. Aga kuna mul kiiret ei olnud, siis lasin tempo rahulikult vaiksemaks ja nautisin edasi. Lõpus mõnisada meetrit isegi kiirendasin jälle. :)

Kokkuvõttes - raske oli (eriti lõpp), aga samas oli täiesti joovastav tunne taas rajal olla. Ning ehk on kükitamisest tõesti natuke kasu? Sest jah, ma väsisin, kuid suremise tunnet ei olnud. Ning pausi arvestades oli see minu arvates väga hea saavutus.

Kokku siis (eelmise samasuguse jooksu pealt spikerdatud) umbes 10,5km ja ajaliselt (mobiili muusikalist, mida kuulasin aitas siin kaasa) umbes 1 tund 13 min.

1 comment:

  1. Püüa nüüd mott ja võimalused paari ikka panna! :) Kuidas kükkimine edeneb? Ilusat kevade algust.

    tervitades
    Kadri

    ReplyDelete