Teisipäeval planeeritud mittejooksmise päev. Kolmapäeval ajasid põnnid mind hulluks ja kui nad lõpuks paiku pool kümme voodisse said, tundus kell korralikuks jooksmiseks juba liiga palju. Neljapäev... elu tuli vahele ja nii see jäi.
Reedel plaanisin juba poolest päevast õhtust jooksmist ja järjekordselt suutsid põnnid selliseid sigadusi korraldada, et nutma ajas. Kui nad lõpuks voodis olid, siis võitlesid minu sees kaks pahalast. Üks ütles, et mine - jookse ja ole rahumeeles tige. Teine piiksus vastu, et ära mine - olegi nii tige nagu sa oled ja vot kiusu pärast ära mine! Tobe, eks. Pool-vihaga tõmbasin lõpuks riided selga ja läksin. Ausalt öeldes sai taaskord kinnitust fakt, et viha ei ole jooksmisel parim kaaslane. Aga vaikselt läks paremaks. Ning iseenesest joosta oli päris mõnus.
1h ja 5min ning 10km http://connect.garmin.com/activity/324275406
Täna väike kiire ots - pojaga koos. Tema sõitis rattaga, mina sibasin. Samal ajal õppisime liiklusreegleid ja -kombeid. Täitsa hästi tuli välja. 26min, 4km.
No comments:
Post a Comment