Teadagi tassisin ma optimistlikult Saarde minnes jooksuriided kaasa. Oli küll palju muud tegemist, kuid laupäeval siiski jäid lapsed voodisse vanaema valve alla (oli ähvardus-kokkulepe, et kui lõunauinakut ei tehta, siis õhtul jaanitulele ka ei mida) ja meie mehega läksime sibama.
Otsustasime alustada "taganttuule suunal". Ei oskagi hinnata, oli see õige või vale otsus. Ilmselt nii ja naa. Esialgu oli lihtne ja hea. Tempo aeglane, samm kerge ja olemine mõnus. Lobisesin loomulikult rohkem, kui tarvis oleks olnud, kuid ka see ei seganud. Tombale jõudes ots ümber ja tuldud teed tagasi. Siis selgus, et tuul oli iiliti ikka täiesti tugev. Anglamäel, päris lõpu eel, ma isegi naersin korra, et tee mis tahad - jään seisma, sest vastutuult liikuda ei jaksa :) Aga liikusime siiski - veel aeglasemalt, kuid visalt. Tuul oli küll tugev, kuid omamoodi mõnus. Mõnes kohas tuulevarju jõudes oli tunne nagu kotis. Sellistel hetkedel mõtlesin austuse ja kaastundega nendele, kes Pärnus maratonirajal...
44 min ja 6,5km http://connect.garmin.com/activity/333582300
No comments:
Post a Comment