18.mai - Melanhooliahoog

Eile oli täpselt selline päev...

Alustama peaksin sellest, et viimane kord jooksma minnes ei saanud kella tööle. Pärast kodus proovides tuli pilt ette ja tekkis tunne, et "ise loll".

Eile hommikupoolikul siis jooksma. Dress selga, kell käe peale, autos lülitasin tööle, et otsib juba satelliidid üles ja läheb pärast kiiremini. Stroomi kohale jõudes tahtsin oma tavapärase ekraanipildi peale vahetada ja... Kellal läks pilt eest ära. Et misasja nagu? Lülitan sisse (kohe ei õnnestunud, aga siiski), kõik ok, hakkan ekraanipilti vahetama... pilt eest ära. Kolmas katse, sama nigel tulemus. Viskasin kella autosse ja läksin ilma. Ise tige nagu herilane. Ja järjest tigedamaks iga sammuga läksin. Lõpptulemusena läks jooksutuju ka (padi oli paha ja tekk torkis ja...). Igatahes keerasin otsa ringi ja sönkisin auto juurde tagasi. "Skooriks" laias laastus neli kilomeetrit ja ülipahur meeleolu.
Jõuan koju. Mees vajutab kella - läheb tööle. Vahetab ekraanipilti - kõik liigub nagu kellavärk. No audalt - ise loll. Ja see tegi veel tigedamaks! Läksin akna alla, otsisin satelliidid üles, hakkasin ekraanipilti vahetama - pilt eest ära... Ajuvaba. Aga vähemalt mees nägi, et nagu ikka on midagi viga...

Päeval oli tunne, et mille pagana pärast ma ennast sinna Ultrale üldse kirja panin. Tuju ikka tõsiselt sant. Kuid õhtuks veidi laabus. Selgus, et kell oli terve päeva laua peal sisselülitatud asendis olnud ning pilt ikka veel ees. Mõtlesin siis, et proovin, kas ekraanipilti vahetamata saan tööle lülitada ja kas toimib. Kui põnnid voodis, toppisin dressid selga ja läksin uuele katsele. Õue jõudes... oli kellal pilt eest läinud. Ja sisselülitamine ei õnnetunud... Läksin siis niisama. Iga veidi aja tagant proovisin uuesti sisse lülitamist, kuid mis ei toimi, see ei toimi.
Õhtu iseenesest oli fantastiline. Vihm oli kõik puhtaks ja kargeks muutnud. Paari päevaga on kõik õitsema hakanud. Jumalikud lõhnad! Ja jooksmiseks paras temperatuur. Esimesel kilomeetril jälle jalad pahkluust kanged ja jube väsinud, kuid edaspidi läks paremaks.
Tavapärane 6,3km lõpukiirendusega (vahepeal mõeldes kümnetele tigudele ja tuhandetele vihmaussidele, kes olid kergliiklusteele roninud).
Koju jõudes proovisin kella sisse lülitada... Õnnestus. Aga viskas pildi ikka üsna kohe tasku jälle, nii et ma ülemäära "hulluks" ei jõudnud veel minna. :D

Nüüd ei teagi, mida teha.
Mulle meeldib mu kell. Jah, on suur. Jah, on raske. Aga on nii hea ja lollikindel. Selle mudeli tootmine on lõpetatud. E-bay'st oleks veel võimalik osta... aga hind on kallim, kui uuematel mudelitel. See ei ole ju loogiline ja mõistlik...